Pankrotiõigus

võlgniku vastu ainult Pankrotiseaduses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Nordlanden esitas 16.04.2024. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku põhitegevusalaks on kodutekstiili tootmine. Põhitellijaks oli Rootsi ettevõte, kelle tellimuste hulk tagas ettevõtte toimetuleku. Covid-pandeemia vähendas tellimusi Rootsist ning ka uusi tellijaid ei lisandunud. Ettevõte lühendas töönädalat 1 tööpäevani, eesmärgiga säilitada töövõimeline kollektiiv. Tellimuste pandeemiaeelne tase ei taastunud. Tekkis olukord, kus kulud olid tuludest suuremad ning ettevõte on muutunud maksejõuetuks. Ostu- ja maksuvõlgnevusi on summas 29 156,10 eurot ning võlgnevused töötajatele on 28 305 eurot. Põhivarade jääkmaksumus 9618,77 eurot. Alustada OÜ Nordlanden pankrotimenetlus ja kuulutada välja ettevõtte pankrot. Avaldusele on lisatud võla- ja vara nimekiri.

võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

Covid-pandeemiani oli äriühingu tegevus kasumlik, ühe tellija heaks töötamine tagas majandusliku toimetuleku, muuhulgas jooksvate kulude, töötasu ja maksude tasumise. COVID-pandeemia ajal kahanesid senise tellija tellimused, kuid uusi kliente ei lisandunud. Senine tellija tasus isegi võlgnikul tekkinud kahjumi, mis tekkis seoses tööseisakutega ja tellimiste vähenemise tõttu. Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli võlgnik tegevuse lõpetanud. Võlgniku vara. Võlgnikule kuulub hoonestamata kinnisasi

Jõgeva linnas Piiri tn 9b (registriosa nr.

2694135), tegemist on tootmismaaga. Kinnistusraamatusse on kantud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. 2020.a tellitud eksperthinnangu järgi on kinnistu turuväärtus 6200 eurot. Ajutise halduri arvates saab selle hinnangu aluseks võtta ka käesoleval ajal. Võlgniku tegevuskohaks on olnud Jõgeval Piiri tn 9 asuv tootmishoone, mis asub kõrvuti võlgniku omandis oleva kinnisasjaga. Hoonestatud kinnisasi Piiri tn 9 Jõgeval (registriosa nr 170035)

kuulub Rootsi äriühingule BUDYLOOK design

Aktiebolag.

Võlgniku juhatuse liikme selgitusel kuulub see kinnisasi ja sellel asuv tootmishoone võlgniku ainuosanikule. Võlgnik on kasutanud tootmishooneid ilma kirjaliku rendilepinguta või muu kasutuslepinguta. Võlgnik kasutas hoonet, tasudes

hoonega seotud jooksvad maksed ja

sõlmis oma nimel vajalikud teenuste osutamise lepingud. Võlgnikul on seega kinnisvara väärtusega 6200 eurot. Sõidukeid võlgnikule ei kuulunud. Võlgnikul oli sõlmitud

kasutusrendileping Luminor

Liising AS-ga kaubikule RENAULT TRAFIC, reg.märk xxxxxx, mis lõppes 01.05.2024. Võlgnik on liisingvara omanikule üle andnud. Ajutise halduri aruande koostamise ajal on liisingvara veel realiseerimata, kuid ajutise halduri hinnangul peaks selle väärtus olema kõrgem liisingu nõudest (1921,25 eurot seisuga 28.05.2024). Püsib eeldus, et vara realiseerimisel on võlgnikul võimalik selle arvelt kasu saada. Muu vallasvara. Ajutine haldur on teostanud vara asukohas selle ülevaatuse. Võlgnikule kuuluvad õmblusmasinad (13tk), riilimasin (1tk), püstnuga (1tk), termopress (1tk). Kogu vara on töökorras. Ajutise halduri hinnangul on see vara odavam, kui on võlgniku juhatuse liikme hinnang (800 eurot tükk), kuna sellist vara on turul palju nii Eestis kui Lätis. Paljude õmblusettevõtete pankrotistumise tõttu on

õmblustehnikat

nii Eestis kui naaberriikides

pakkumisel rohkem kui on vajadus selle järgi. Põhivara hulka arvatud kliimaseadmed ja konditsioneer kuuluvad ajutise halduri hinnangul päraldisena hoone juurde ega ole sellest eraldatavad. Veel on muu vara (lamekompressor, muruniiduk, kontoritehnika), mille väärtus

kokku on 300-500 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib põhivara realiseerimisväärtus olla umbes 4000 eurot. Võlgnikul on müümata valmistoodang 3444 euro väärtuses, mis on valmistatud Hästens Sängar tellimusel ja võib eeldada, et tellija soovib selle omandada. Rahalised vahendid. Võlgnikul on arvelduskonto SEB Pangas, kontoseis 0,00 eurot. Konto väljavõtte analüüs 2021-2024 näitab, et võlgniku ainus sissetulek on olnud arvete tasumine BODYLOOK poolt. Kontolt on tasutud igakuised kulud, palgad ja riigimaksud. Viimane ülekanne BODYLOOK poolt on tehtud 29.02.2024, edasi ülekanded puuduvad. 2024.aastal läks ettevõte tellimuste vähenemise tõttu üle 1-päevasele töönädalale. Tegevust ei lõpetatud lootuses, et tellimused siiski laekuvad. Rootsi ettevõte Hästens tarnis jätkuvalt kangast tellimuste valmistamiseks, kuid tellimusi ei esitatud. Kassas rahalised vahendid puuduvad. Ajutisele haldurile on esitatud pearaamatu väljavõtted kassas tehtud tehingute kohta. Nõuded kolmandate isikute vastu. Võlgniku ainus nõue on BODYLOOK

design AB vastu summas 34 675,55 eurot. See

äriühing oli võlgniku ainus ostja ja tasumata on arved, mille tasumistähtaeg saabus aprillis 2024. Teadaolevalt on see Rootsis asuv ettevõte esitanud pankrotiavalduse ja Rootsis on välja kuulutatud ettevõtte pankrot. Selline olukord tähendab, et võlgnevust ei õnnestu sisse nõuda kas üldse või vähemalt osaliselt mitte. Vara, mis ei kuulu võlgnikule. Haldur on sellise varana tuvastanud võlgniku juures olevad Hästens Sängar poolt tarnitud erinevad kangad õmblustoodete valmistamiseks. Võlgnik ei ole selle materjali eest maksnud ja materjal ei ole tellitud võlgniku poolt. Kauba saatjaks on olnud Hästens Sängar, kellel võib olla õigus esitada vara välistamise avaldus. Kokkuvõttes hindab ajutine haldur võlgniku vara väärtuseks 13 000 eurot, arvestamata debitoorset võlgnevust. Võlgniku kohustused. Täitemenetlusi algatatud ei ole. Teadaolevad kohustused: 1) Maksu- ja Tolliameti ees on võlgnevus põhinõudena 29 687,62 eurot seisuga 7.06.2024 ja arvestuslik intress 1198,51 eurot. Need on maksud töötasu väljamaksetelt. Ajutise halduri hinnangul peaks kohustus olema väiksem, kuna märtsis on võlgnik deklareerinud sotsiaalmaksu, kuid töötasu väljamakseid ei toimunud.

2) Võlgnevused hankijatele 6726,21 eurot. 3) Töötasuvõlgnevused töötajatele märtsi- ja aprillikuu eest ja 1.-15.mai eest. Kuigi tööd ei olnud juba aprillikuus, ei lõpetanud võlgnik töösuhteid, mistõttu on töötajatel õigus saada töölepingujärgset töötasu. Võlgnik kajastab võlgnevust töötajatele summas 140 814 eurot. Lisandub töötasu perioodi eest 1.-15.mai. Samuti on töötajal õigus esitada nõue kasutamata puhkusehüvitise saamiseks ning töösuhte lõpetamisel saamata jäänud hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest ja hüvitis töösuhte lõpetamisel koondamise tõttu. Töötajate nõuded on võimalik esitada täitmiseks Eesti Töötukassale. Kohtutes ei ole käimas võlgniku varaga seotud vaidlusi. Seisuga 07.06.2024 on OÜ-l Nordlanden täitmata nõudeid vähemalt summas 177 227,83 eurot. Võlgniku kohustuste tasumise väljavaated ja maksejõuetuse põhjused. Võlgnik on tegevuse lõpetanud ja lõppenud on ka töötajatel töösuhted võlgnikuga. Puuduvad väljavaated võlgniku tegevuse jätkamiseks, kuna Rootsi ettevõte, kelle kaudu võlgnik toodangut müüs, on samuti pankrotistunud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandusaasta aruannete järgi sujus võlgniku tegevus kuni COVIDpandeemiani. Võlgnikettevõte on kogu tegevusaja jooksul teinud õmblusteenust Rootsi ettevõtetele, müük on toimunud läbi Rootsi ettevõtte BODYOOK design. Kui pärast COVId-pandeemiat tellimused järsult vähenesid, siis jätkasid Rootsi ettevõtted kokkuleppe kohaselt võlgnikule jooksvate kulude hüvitamist, sest neid ei olnud võimalik tellimuste puudumise tõttu omavahenditest tasuda. Kuivõrd kõik esitatud ja tasutud kuluarved on kajastatud raamatupidamises kui müük, siis raamatupidamisaruannete kohaselt mingit kahjumit ega tootmise vähenemist aruandluses ei kajastu. Probleemid tekkisid aastal 2024, mil tööandja kehtestas tellimuste vähesuse tõttu 1päevase töönädala. Märtsis ei tasunud BODYLOOK design enam arveid toodangu eest ja aprillis lõpetas võlgnikettevõte tegevuse. Bilansis kajastub kahjum esmakordselt 13.05.2024. BODYLOOk design on alustanud Rootsis pankrotimenetlust. Võlgnik oligi orienteeritud ühele tootegrupile aastate vältel, mistõttu peamise tellija ärajäämisel ei suudetud ümber orienteeruda. Ajutine haldur nõustub, et uue toote ja turusegmendi otsimine on raskendatud, kuna õmblusettevõtteid on palju ja nõudlus selle teenuse järele on aastate jooksul järjest vähenenud. Ajutine haldur on andnud teavet BODYLOOk design haldurile ja palunud võtta endale Eestist esindaja, et oleks võimalik otsesuhtlus, seni pole seda tehtud. Samuti jäid vastuseta Nordlanden halduri abipalved tagada BODYLOOK design’ile kuuluvas hoones elektri eest tasumine. Peale tegevuse lõppemist on Nordlanden OÜ eest tasunud hoone valve ja kindlustusega seonduvad kulud BODYLOOK design osanikuga seotud Eesti ettevõte Bodylook Sewest OÜ. Viimane ei taganud aga elektrienergia teenuse eest tasumist. Ajutisel halduril tuli taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras, et AS Enefit tagaks elektrienergiateenuse osutamise võlgnikule kuni pankroti väljakuulutamiseni. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks Rootsi tellija maksejõuetus ning seeläbi tellimuste katkemine. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS mõttes ning tegemist ei ole juhatuse poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega. Maksejõuetus kujunes välja märtsis 2024.a.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise aluseid ega juhatuse liikme vastutuse aluseid. Ajutine haldur on seisukohal, et välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus PankrS § 1 lg.2,lg3 mõttes. Tuleb välja kuulutada võlgniku OÜ Nordlanden pankrot, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg. Tiia Kalaus on nõus jätkama pankrotihaldurina.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet, on seisukohal, et avaldus OÜ Nordlanden pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt Kui pankotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud juriidilisest isikust võlgnik, kelle esitatud ülevaate kohaselt on tal tasumata kohustusi vähemalt 29 163,89 euro väärtuses, vara kohustuste katteks jääkmaksumuses on 9618,77 euro väärtuses. Võlgniku seletuse kohaselt on tegemist maksejõuetusega, kuna tema senise tellija Rootsi ettevõtte tellimuste hulk vähenes Covid-pandeemia järgselt sedavõrd, et ettevõte läks üle 1-päevasele töönädalale, uusi tellimusi ei tulnud. Tulud ei vastanud enam kuludele ja ettevõte muutus maksejõuetuks. Kohus on seisukohal, et ajutise pankrotihalduri aruanne ja andmed annavad veenva ülevaate võlgniku majanduslikust olukorrast ja see näitab, et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, vaid püsiv. Võlgnikettevõte on tegutsemise lõpetanud, kuna tellimusi senine tellija ei ole enam esitanud (ehkki jätkuvalt on tarnitud kangast õmblustoodete õmblemiseks). Töösuhted on olnud lõpetamata seni, kuni ajutine pankrotihaldur andis selleks nõusoleku (s.o. 13.05.2024). Võlgnikul on vara kokku umbes 13 000 euro väärtuses ja kohustusi kokku 177 227,83 euro väärtuses. Kohustustest suurima osa moodustavad võlgnevused töötajate ees summas 140 814 eurot. Võlgniku vara on sihtotstarbeline, kuid ajutine haldur hindab vara ostupotentsiaali tagasihoidlikuks, kuna sellise sihtotstarbega vara on nii Eesti kui lähiriikide turul palju ja nõudlus väike. Võlgniku maksejõuetus on põhistatud, seda tõendavad kohtule esitatud ajutise halduri aruande andmed ja võlgniku seadusliku esindaja pankrotiavaldus. PankrS § 22 lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval juhul on ajutine haldur märkinud, et maksejõuetuse kujunemise põhjuseks on Rootsi tellija maksejõuetus ja seeläbi tellimuste katkemine, s.t. muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub, et esitatud asjaolude alusel on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

olla muu asjaolud PankrS § 22 lg.5 tähenduses. PankrS § 171 lg.11, § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Ajutine haldur Tiia Kalaus on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata OÜ Nordlanden pankrotihalduriks. Siinkohal kordab kohus võlgnikule tema kohustusi PankrS § 85, § 87, § 88, § 89 järgi: PankrS § 85 lg.1 sätestab võlgniku kohustuse anda kohtule ja haldurile teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile andmed pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oma vara kohta ja kohustuste nimekirja. PankrS § 87 sätestab: 1) Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. (2) Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. (3) Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg.2 järgi on Tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg.3 järgi Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 07.06.2024. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 13 töötunni eest summas 1500 eurot, sellele lisandub käibemaks 330 eurot. Kokku ajutise halduri tasu kooskäibemaksuga 1830 eurot. Lisaks ajutise halduri tasule palub ajutine haldur hüvitada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 70 eurot. Kokku tasu ja kulud 1900 eurot. Ajutine haldur palub tema tasu ja kulude hüvitise maksmise määrata OÜ Civilex kasuks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses, s.h. kulunud aeg põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 120 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduri tasumäära piiresse. Ühe tunni eest (sõiduaeg) on tasu taotletud pooles ulatuses ehk 60 eurot. Kohtu hinnangul on tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 13 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu 12 töötunni eest (120 eurot tund) summas 1440 eurot ja 1 töötunni eest (60 eurot tund) 60 eurot, kokku 1500 eurot, sellele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg. 3, PankrS § 65 lg.11 järgi lisatakse tasule käibemaks. PankrS § 23 lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus kontrollis, et OÜ Civilex on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu 1500 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga 330 eurot. Põhjendatud on lugeda pankrotimenetluse kulude hulka PankrS § 150 lg.1 p.1 alusel esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Kõik kulud (tasu ja menetluskulu) kokku 1830+70=1900 eurot. PankrS § 150 lg.1 p.1 järgi on pankrotimenetluse kulu – menetluskulud. PankrS § 150 lg.2 järgi tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.