2-24-6087/29 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus Võlgnik on registreeritud juba 2001. aastal. Tootmiseks vajaliku kinnisasja omandas võlgniku osanikuga seotud Rootsi ettevõte BODYLOOK design 2007. aastal. Võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt sujus kogu tegevus kuni Covid-pandeemiani. Kogu tegevusperioodi vältel teostas ettevõte õmblusteenust (voodi madratsikatete juurdelõikus ja õmblemine) Rootsi ettevõtetele, kusjuures müük oli läbi Rootsi ettevõtte BODYLOOK design. Pärast Covid-aega tellimused Rootsist järsult vähenesid. Kuna tellimusi endises mahus ei esitatud, siis vastavalt kokkuleppele tasusid Rootsi tellijad võlgnikule kulud, mis tekkisid jooksvalt, kuid mida tellimuste puudumise tõttu ei olnud võimalik omavahenditest tasuda. Probleemid tekkisid 2024. aastal, kui tellimusi oli nii vähe, et tööandja kehtestas ainult 1päevase töönädala. 2024. a märtsist jäid tasumata ka toodangu eest esitatud arved BODYLOOK design poolt ja aprillis pärast 1-päevast tööd tegevus lõpetati üldse. Mis oli BODYLOOK design põhjuseks, miks tellimusi ei antud või miks ei tasutud arveid, pole teada. Samas ka BODYLOOK design AB suhtes kuulutati Rootsis välja pankrot. Kuivõrd võlgnik oli orienteeritud ainult ühele tootegrupile paljude aastate vältel, siis ei saadud koheselt peamise tellija ärajäämisel ümber orienteeruda muude toodete valmistamisele. Haldur nõustub, et uue segmendi ja toote valmistamise otsimine Eesti turul on kindlasti raskendatud, sest õmblusettevõtteid on palju ning nõudlus selle teenuse järele on aasta-aastalt vähenenud. Viimaste aastate peamiseks põhjuseks miks paljud õmblusettevõtted on muutunud maksejõuetuks on kindlasti asjaolu, et 2021. aastast kallinesid meil vabariigis hüppeliselt nii sooja- kui elektriteenuse kulud. See omakorda avaldas mõju palgasurveks ning tellijad, kellest paljud on Skandinaaviast, ei olnud nõus teenusehinna tõstmisega määral, mis oleks võimaldanud jooksvate kulude tasumist vastavalt hinnatõusule. Haldur esitas võlgniku nimel nõudeavalduse Rootsi pankrotimenetluses, kuid jaotise laekumist ei ole teostatud.

Tsiviilasi nr 2-24-6087 Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid PankrS § 163 lg 5 tähenduses muu asjaolu – tellimuste lõppemine. Kuna Osaühing Nordlanden (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Tiia Kalause pankrotihalduri kohustest. Kuni pankrotihaldurilt vastava avalduse saamiseni ei tohi registripidaja kustutada Osaühingut Nordlanden äriregistrist. Äriregistri seaduse § 23 lg 5 kohaselt kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande, kantakse äriregistrisse pankrotimenetluse lõpetamine koos juriidilise isiku registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Võlgniku pankrotihaldur Tiia Kalaus on taotlenud nimetada dokumentide hoidjaks Arhiivikorrastaja OÜ. Võlgniku pankrotihalduri Tiia Kalause taotluse alusel tuleb Osaühingu Nordlanden (pankrotis) dokumentide hoidjaks nimetada Arhiivikorrastaja OÜ (registrikood 10059520, asukoht Katusepapi 35, Tallinn 11412, e-post XXX) Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 5 kohaselt kohus määrab haldurile tasu PankrS § 65 1 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Pankrotivara suuruseks kujunes lõpparuande koostamise ajaks 30 611,57 eurot. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 5 461,73 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le CiviLex. Pankrotihaldur palub määrata tasu lähtuvalt pankrotivara suurusest. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammääras pankrotivaralt suurusega kuni 12 801–32 000 eurot on 3 093 eurot, millele lisandub halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 13,3% ehk 2 368,81 eurot, kokku seega 5 461,81 eurot.