Avaldaja II: M V, isikukood XXX, aadress XXX, epost XXX Avaldajate I ja II lepinguline esindaja: Aleksandr Jefimov, isikukood XXX, e-post: [email protected] Puudutatud isik: Narva-Jõesuu linn, Linda tn 8a korteriühistu, registrikood: 80313523, e-post: [email protected] Puudutatud isiku seaduslik esindaja: Svetlana Moissejeva, isikukood XXX, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Jätta I V ja M V esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Avaldus rahuldada.
3.Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu linn, Linda tn 8a korteriühistu 09.08.2021 üldkoosoleku otsuse p 3.7. osas, millega korterite 1, 2 ja 3 kohal asuva katusekatte remondikulud tasuvad korterite 1, 2 ja 3 omanikud.
Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu linn, Linda tn 8a korteriühistu 09.08.2021 üldkoosoleku otsuse p 3.8. osas, millega tuleb korteritel 1, 2 ja 3 kohal katusekatte remondikulud tasuda korterite 1, 2 ja 3 omanikel.
2-21-15806
5.Jätta menetluskulud Narva-Jõesuu linn, Linda tn 8a korteriühistu kanda.
6.Mõista Narva-Jõesuu linn, Linda tn 8a korteriühistult solidaarselt I V ja M V kasuks menetluskulud 571,59 eurot. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.I V (avaldaja I) ja M V (avaldaja II) taotlevad avalduses Narva-Jõesuu linn, Linda tn 8a korteriühistu 9. augusti 2021 üldkoosoleku protokolli punktis 3.7 (koosneb kahest osast) ja punktis 3.8 sisalduvad otsuste tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist.
2.Avaldaja hinnangul tuleb üldkoosoleku otsused tühistada või tunnistada kehtetuks, sest korteriühistu ei saa panna katuse remondi rahastamise kohustust vaid paarile korteriomanikule, kuna see on ebaseaduslik. Katus on kaasomandis, mistõttu peavad selle remondikulud tasuma kõik korteriomanikud. Lisaks rikkus korteriühistu koosoleku kokkukutsumise korda tähtaja osas. Põhikirja kohaselt tuleb koosoleku kokkukutsumisest teavitada 15 päeva ette, kuid teade edastati
26.juulil 2021 ning koosolek toimus 9. augustil 2021. Avaldajad leiavad, et üldkoosoleku otsused p 3.7 ja p 3.8 on tühised. Seaduslik oleks otsustada, et katuse remondi rahastamise kohustused jagunevad kõigi korteriomanike vahel vastavalt nende omandiosa suurusele. Üldkoosoleku otsus jätta katuse remondi kulud ainult korterite nr 1, 2 ja 3 omanike kanda on vastuolus seaduse nimetatud nõuetega ja rikub avaldajate õigusi. Koos avaldusega paluvad avaldajad kohaldada esialgse õiguskaitse kohaldamist.
3.16. novembri 2021 istungil selgitas avaldajate esindaja, et tühisuse tunnistamise aluseks on see, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud, juhatus ei järginud põhikirjas märgitud tähtaega. Samuti oli rikutud AÕS § 75 ja KrtS § 40 lg 2. Kõik kulud, mis on seotud asja säilitamisega, peavad kandma kõik omanikud. Katuse remondikulud on pandud ainult kolme omaniku kanda ja sealhulgas avaldajate kanda. See on seadusevastane ja avaldajad olid sunnitud pöörduma kohtusse. Avaldajate ja juhatuse vahel oli kirjavahetus, milles saadeti neli vastuväidet. Kohtule on esitatud ainult üks dokument kirjavahetusest, mis on eriarvamus. Seal on ka märgitud, et avaldajad on valmis pöörduma kohtusse. Avaldajad paluvad avalduse rahuldada ja välja mõista KÜ-lt kantud menetluskulud.
4.Puudutatud isik leiab, et koosoleku kokkukutsumise kiire vajadus tulenes asjaolust, et esines avariiline olukord ning vajadusest vastu võtta kiiresti otsus, seega ei ole tegemist olulise rikkumisega. Avaldajad pöördusid kohtusse avaldusega Narva-Jõesuu linn, Linda tn 8a korteriühistu 09.08.2021 üldkoosoleku otsuse punktide 3.7 ja 3.8 kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt nende tühisuse tuvastamiseks. Kuid vaatamata sellele ei vaidlustanud korteriomanike eelnenud aastate otsuseid korterite 5-8 kohal katuse remondi kulude jagamisest, mida nad olid kohustatud kandma. Sel alusel leiab korteriühistu, et 09.08.2021 korteriomanike otsuse punktidega 3.7 ja 3.8 ei rikutud avaldajate õigusi. Remondi eest tasutud summad on tänaseks avaldajale esitatud 2021 augusti ja septembrikuu arvetest välja võetud. Korteriühistu jäi istungil esitatud kirjaliku seisukoha juurde. 2(7)
2-21-15806
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata ning põhiavaldus tuleb rahuldada.
6.Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lõikele 2 ja TsMS § 613 lg 1 punktile 4 vaadatakse asi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Esialgne õiguskaitse
7.Avaldajad palusid menetluse ajaks Narva-Jõesuu linn, Linda tn 8a korteriühistu 9.08.2021 üldkoosoleku protokolli p 3.7 (koosneb kahest osast) ja p 3.8 märgitud otsuste peatamist. Puudutatud isiku selgituste kohaselt on remondikulud juba arvetelt eemaldatud.
8.Kuna kohus teeb asjas lõpplahendi, siis puudub alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ja see tuleb jätta rahuldamata.
Üldkoosoleku otsus
9.Avaldajad soovivad üldkoosoleku otsuse p 3.7 ja p 3.8 tühisuse tuvastamist, kuna esmalt on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ning teiseks on vastuvõetud otsused ebaseaduslikud, kuna kaasomandi säilimise eest vastutavad kõik kaasomanikud.
10.Kohus kontrollib esmalt, kas puudutatud isik on rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine siis, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
12.KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
13.Avaldaja hinnangul on koosoleku kokkukutsumisel rikutud koosoleku kokkukutsumise tähtaega. Põhikirja kohaselt on vaja ette teavitada 15 päeva, mida puudutatud isik ei järginud.
14.KrtS § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Koosoleku kutses on nõutavad andmed märgitud (dtl 14).
3(7)
2-21-15806
15.MTÜS § 20 lg 2 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Põhikirja (dtl 36-41) p 31 kohaselt teavitatakse üldkoosoleku kokkukutsumisest ette vähemalt 15 päeva. Põhikirja punkt 30.2 kohaselt kutsub juhatus erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku 7 päeva jooksul vastava avalduse saabumisest.
16.Puudutatud isik selgitas, et tegemist oli erakorralise üldkoosolekuga, mistõttu ei järgitud 15 päeva etteteavitamise tähtaega. Kohtule esitatud koosoleku kutse kohaselt (dtl 14) on päevakorra punktideks peale katuse remondikulude arutamise veel näiteks uue KÜ põhikirja redaktsiooni vastuvõtmine, 2020 tegevusaruande kinnitamine, 2021 majanduskava kinnitamine, hooldustariifi kinnitamine, remondifondi tariifi kinnitamine, hoone kindlustuse tariifi kinnitamine ja küttemaja hooldustariifi kinnitamine.
17.Kohus selgitab, kui puudutatud isik oleks soovinud kokku kutsuda erakorralist koosolekut pidanuks kutses olema selgelt välja toodud sellekohane info. Näiteks teade erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest, erakorralise üldkoosoleku toimumise aeg, erakorralise koosoleku põhjendus, päevakorra erakorraline iseloom jne. Kui kutses oleks sisaldunud ülalmainitud informatsioon, oleks olnud selge, et tegemist on erakorralise üldkoosolekuga. Sellisel juhul oleks avaldajatele selge, et kokkukutsumise protsess vastab nii seaduse kui ka põhikirja nõuetele.
18.Kuna korteriühistu teavitas üldkoosoleku kokkukutsumisest vähem kui 15 päeva enne koosolekut, on nad rikkunud põhikirja p 31 nõudeid. Kutses ei ole selgitatud, et tegemist on erakorralise koosolekuga, ning päevakorra punktid viitavad tavapärasele üldkoosolekule, mistõttu oleks pidanud järgima 15-päevast teavitamistähtaega.
19.Kohus selgitab, et iga rikkumine ei ole aga tingimata oluline rikkumine, mis tooks kaasa vastuvõetud otsuste tühisuse. Ringkonnakohus on sedastanud, et rikkumise olulisuse määramisel on esmatähtis hinnata, kas puudutatud isik sai üldkoosolekust õigeaegselt tegelikult teada ja kas tal oli võimalik koosolekul arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda. (Tartu Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-15513, p 11.5).
20.Kohus leiab, et korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduslikke ja põhikirjajärgseid nõudeid, kuid see ei pruugi automaatselt muuta kõiki koosolekul tehtud otsuseid tühiseks. Kohus selgitab, kui avaldajad soovivad tuvastada konkreetsete punktide tühisust, tuleks tegelikult kogu koosoleku otsus tühiseks kuulutada. Avaldajad sellist nõuet esitanud ei ole, mistõttu saab järeldada, et soovitakse säilitada mõningate otsuste kehtivus. Lisaks märgib kohus, et kogu otsuse tühistamine võib tuua kaasa suuremaid probleeme ja ebamugavusi, eriti kui osad otsused on juba rakendatud ja nende alusel on tehtud olulisi toiminguid. Nimelt otsuse alusel on juba kehtestatud tariife ja neid on rakendatud. Aja jooksul on need tariifid mõjutanud korteriühistu liikmeid ja nende igapäevast elu. Kui otsused oleksid tühised, peaks tagantjärele ümber tegema kõik toimingud, mis nende otsuste alusel on tehtud, mis oleks praktiliselt võimatu. Seega isegi kui koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, tuleb iga otsuse kehtivust eraldi hinnata. Kui otsuseid ei ole keegi vaidlustanud ja need on olnud pikka aega rakenduses, saab eeldada, et need on de facto kehtivad.
21.Kohus selgitab, et õiguspraktikas on oluline hinnata, kas koosolekul vastu võetud otsustega on isikute õiguseid ja huve oluliselt rikutud. Seega leiab kohus, et oluline on hinnata, kas otsuste punktid 3.7 ja 3.8 on kehtivad ja kas need on osalejate jaoks olnud õiguspärased ja mõistlikud.
4(7)
2-21-15806
22.Avaldajad on vaidlustanud Narva-Jõesuu linn, Linda tn 8a korteriühistu 09.08.2021 üldkoosoleku protokolli punktides 3.7 ja 3.8 sisalduvaid otsused (dtl 30-31). Punktis 3.7 vastu võetud otsuse kohaselt tasuvad katusekatte remondi kulud korterite XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omanikud ning punkti 3.8 alusel on vastu võetud otsus, et katusekatte remont tehakse korterite XXX, XXX ja XXX omanike kulul. Korterite XXX, XXX, XXX ja XXX kohal olev katusekate remonditi laenu arvelt, mille tasusid korterite XXX, XXX, XXX ja XXX omanikud, seetõttu tuleb korterite XXX, XXX, XXX kohal katusekatte remondi kulud tasuda korterite XXX, XXX, XXX omanikel. Avaldaja vaidlustab otsuseid kulude jagamise viisi osas, st osas, kus kulud jaotatakse korteriomanike vahel, kelle kohal on katus, mitte vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
23.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1 sätestab, et KrtS-i või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks KrtS-s sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.
24.KrtS § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Korteriühistu põhikiri (dtl 39) punkt 32 sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et toimunud üldkoosolek oli otsustusvõimeline.
25.KrtS § 40 lg 1 ja 2 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
26.Avaldajad leiavad et katuse remondikulud tuleb jagada kõikide korteriomanike vahel. Korteriühistu on olnud menetluses läbivalt seisukohal, et katuse remondikulud tuleb jagada korterite vahel, kelle kohal katuse parandus toimub. Lisaks on ka varasemalt sama moodi käitutud teiste korterite puhul.
27.Kohustuste jaotuse ja tasumise kord võib olla KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erinev, kui see on korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades reguleeritud põhikirjas. Seega juhul, kui korteriomanikud soovivad kulude jaotamisel oluliselt kõrvale kalduda seadusjärgsest regulatsioonist, siis tuleb kulude jaotus ette näha eriomandi kokkuleppes. Kohtule esitatud põhikiri (dtl 36-41) antud kokkulepet ei kajasta.
28.Kohus leiab, et seadusest ja põhikirjast kõrvale kaldumine on kahjustanud avaldajate õigustatud huve. Kui kulude jaotamisel kaldutakse põhikirjaga kõrvale KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud põhimõttest muul viisil, kui see on sätestatud KrtS § 40 lg 2 teises lauses, siis eelduslikult kahjustab kõrvalekalduv kulujaotus osade korteriomanike õigustatud huve. KrtS § 40 lg 2 olemust ja vaid erandjuhtudel rakendatavust arvestades ei ole piisav ega ka põhjendus, et teised korteriomanikud on samal viisil hüvitanud remondikulud ning siis avaldajad otsuseid ei vaidlustanud. Ebavõrdsed maksed ei ole lubatud, kui need kahjustavad ülemääraselt mõne 5(7)
2-21-15806 korteriomaniku huve. Kohus möönab, et mõne majandamiskulu liigi jagamine korteriomanike vahel esitatud viisil ei pruugi olla ebatavaline, kuid antud juhul on see avaldajate huve kahjustav. Kohtu arvates ei ole korteriomanike huvide kindlaksmääramisel oluline konkreetsete korteriomanike majanduslik seisund, vaid otsustus majanduskulude teistsuguse jaotamise kohta tuleb teha konkreetse kululiigi põhiselt, hinnates, kas seaduses ja põhikirjas sätestatust kõrvale kalduv otsus kahjustab korteriomanikku või korteriomanikke üldiselt.
29.Kohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku väited, olla KrtS § 40 lg 2 tähenduses seaduses sätestatust kõrvalekalduva kulujaotuse alus. Vaidlusaluste kulude paari korteri vahel jagamine kahjustab ülemääraselt avaldajate kui korteriomaniku õigustatud huve. Seadusandja ei ole KrtS § 40 lg-t 2 kehtestades pidanud silmas eesmärki, et korteriomanikud, kelle kohal remonditakse katust peavad ainuisikuliselt selle eest tasuma.
30.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Narva-Jõesuu linn, Linda tn 8a korteriühistu 09.08.2021 üldkoosoleku protokolli punktid 3.7 ja 3.8 on vastuolus seadusega ning tuleb tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 alusel.
31.TsÜS § 38 lg 8 kohaselt kehtib organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.
Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud ning TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Asja läbivaatamiskulud on muuhulgas tõlkekulud (TsMS 143 lg 1).
33.Kohus rahuldas avalduse täies ulatuses, mistõttu jäävad põhjendatud menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 172 lg 1).
34.Avaldajad on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu avalduselt 50 eurot ning esialgse õiguskaitse taotluselt 50 eurot. Kohus leiab, et avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, mistõttu antud kulu jääb avaldajate endi kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
36.TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus poole esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. 6(7)
2-21-15806
37.Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ja 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15).
38.Avaldajad on esitanud kohtueelse menetluse kulude ja kohtus kantud õigusabikulude hüvitamise nõude. Puudutatud isik vastuväiteid esitanud ei ole. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajad kandnud kohtueelseid menetluskulusid 960 eurot. Kohtuvälisele esindamisele on kulunud 12 tundi, tunnitasuga 80 eurot. Kohtumenetluses on õigusabile kulunud 7 tundi, 80 eurot tund, kokku 560 eurot.
39.Kohus leiab, et antud juhul on tunnitasu suurus mõistlik ning kohus lähtub tunnitasust summas 80 eurot (ilma käibemaksuta).
40.Kohus leiab, et avaldajate kohtuvälised kulud on asjaolusid arvestades õiglane jätta avaldajate endi kanda. Ei ole õiglane jätta avaldajate kohtueelse menetluse kulusid puudutatud isiku kanda, kuna arvestada tuleks kõikide korteriühistu liikmetega. Arvestades korteriühistu liikmete arvu, leiab kohus, et avaldajad ei ole arvestanud kõikide korteriomanike õigustatud huvidega. Käesoleva asja näol on tegemist hagita menetlusega, milles kohtu hinnangul tuleks hüvitada osalevate isikute menetluskulud, s.h õigusabikulutusi piiratumalt kui hagimenetluses. Arvestada tuleb ka poolte varasemat kulude hüvitamise praktikat. Seega jätab kohus kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud avaldajate kanda.
41.Õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole kohtul kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Riigikohus on 27. mai 2020. a lahendis nr 2-18-7550 p 15 leidnud, et hüvitatavate kulude hulka kuulub ka menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise ajakulu.
42.Kohtumenetluses katud õigusabikulude osas leiab kohus, et õigusteadmistega isikul ei kulu materjalidega tutvumiseks 4 tundi, seda enam, et kohtueelses menetluses oli esindaja juba materjalidega tutvunud. Lisaks ei nõustu kohus, et menetluskulude nimekirja koostamisele kulub 2 tundi. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et avaldaja esindaja on kogenud õigusteadmistega isik, leiab kohus, et maakohtus on mõistlik ajakulu kokku 5 tundi. Tasu on 400 eurot.
43.Avaldajad on lisaks kandnud tõlkekulusid 171,59 eurot asja materjalide tõlkimise eest vene keelest eesti keelde. Puudutatud isik vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kohtu töökeel on eesti keel, tuli avaldajatel kohtule esitada eestikeelsed materjalid. Kohtueelses menetluses on poolte vahel olnud suhtluskeeleks vene keel. Puudutatud isik on kohtueelses menetluses väljastatud kutsed jmt materjalid kõik vene keeles. Seega tuli avaldajatel kohtusse pöördumiseks kõik materjalid tõlkida. Kohus möönab, et avalike tõlkeplatvormide abil on võimalik tõlkida materjalid omale arusaadavasse keelde, kuid kohtusse esitamiseks oleks vaja kontrollida tõlke õigsust. Kohus leiab, et asja läbivaatamiskulud on põhjendatud ja vajalikud 171,59 eurot. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.