Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

− pankroti väljakuulutamise päeva seisuga Tuoteimport OÜ bilanss koos vara ja kohustuste nimekirjaga; kasumiaruanne.

− kui raamatupidamisregistreid on peetud elektrooniliselt, anda registrid pankrotihaldurile üle elektroonilise andmebaasina.

ASJAOLUD

Harju Maakohus, läbi vaadanud võlausaldaja A. B. avaldus Tuoteimport OÜ pankroti väljakuulutamiseks, võttis 06.05.2024 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas 27.05.2024 kohtumäärusega ajutiseks pankrotihalduriks Peep Lillemäe. Ajutine pankrotihaldur esitas 20.06.2024 kohtule aruande, mille kohaselt on võlausaldaja avaldus pankroti väljakuulutamiseks põhjendatud. Võlgnikul on vara vastavalt 31.12.2024 bilansile 6 838 eurot. Võlad on vastavalt 31.12.2024 bilansile 207 767 eurot. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgade tasumise võimalused ehk pankroti vältimise võimalused puuduvad. Maksevõimelisuse analüüs näitab, et seisuga 31.12.2023 oli võime tasuda lühiajalisi kohustusi nõrk ja ka maksevõime kordaja oli nõrk. Antud menetluses on mitmeid küsitavusi, need aga ei takista Tuoteimport OÜ pankroti välja kuulutamist ja tuleb lahendada hilisemas pankrotimenetluses. Majandusaasta aruannete põhjal võib järeldada, et võlgnik oli maksejõuetu juba asutamisaastal, sest omakapital oli miinuses juba 2019. aastast. Pankroti väljakuulutamise korral tuleb põhjalikult kaaluda tsiviilhagide esitamist A. A., A. K. ja M. S. suhtes ning kriminaalvastutusele võtmise avalduse esitamist Karistusseadustiku § 384 Maksejõuetuse põhjustamine alusel. Võlausaldaja asus 01.07.2024 menetlusdokumendis seisukohale, et on üldiselt nõus ajutise pankrotihalduri aruandes toodud järelduste ja ettepanekutega, sh selle osas, et kohtu poolt võlgniku pankroti väljakuulutamise korral jätkab pankrotihaldur Peep Lillemäe antud pankrotimenetluses pankrotihaldurina. Ainus tähelepanek, mida võlausaldaja A. B. soovib esitada seoses ajutise pankrotihalduri aruandega, puudutab ajutise pankrotihalduri taotlust tasu ja kulutuste hüvitamise määramiseks. A. B. leiab, et ajutise halduri poolt näidatud 3 töötundi, mis kulutati kogutud dokumentide põhjal võlgniku majandusliku olukorra määratlemisele, vastava seadusandluse analüüsile, hinnangu andmisele varalisele seisundile ja teabenõuetele vastuste analüüsile ning 5 töötundi, mis kulutati arvamuse koostamisele, ei ole põhjendatud vähemalt 3 töötunni ulatuses. Kuna pankrotihalduri näol on tegemist kogenud asjatundjaga, kes pidevalt puutub kokku asjakohaste õigusaktidega, on pankrotihalduri poolt välja toodud vastava seadusandluse analüüs mittevajalik toiming, eriti arvestades seda, et viimasel ajal maksejõuetust või äriõigust käsitlevaid õigusakte ei ole oluliselt muudetud. Puudutavalt 5 töötundi, mis kulutati aruande koostamisele, leiab võlausaldaja, et tegemist ei ole nii keerulise dokumendiga, mis eeldaks nii palju aega. Pankrotihaldur ise viitab sellele, et enne aruande koostamist tegi kõik vajalikud hinnangud ja analüüsid ning kujundas seisukoha, mida oli vaja ainult nõuetekohaselt vormistada. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võtab menetlusdokumendi ühe lehe koostamine reeglina kuni 1 tund aega, kuid arvestades, et aruanne on koostatud juba ettevalmistatud blanketil ja enamik tekstist on vaid vastused päringutele ja väljavõtted registritest ja majandusaasta aruannetest, on ebatõenäoline, et igale aruande lehele kulus 1 tund tööaega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Tuoteimport OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Peep Lillemäe, kes on andnud selleks vastava nõusoleku. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 207 767 euro ulatuses, kuid olemasolev vara (hinnanguliselt ca 6 838 eurot) võlgu ei kata. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga, et maksejõuetuse põhjuseks on käesolevate andmete alusel muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Arvestades, et võlgniku majandusmudel on jäänud haldurile arusaamatuks, võib hinnang muutuda, kui menetluse käigus kogutakse uusi tõendeid ja selgub uusi asjaolusid. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja andmed tuleb pankrotihaldurile esitada hiljemalt 17.07.2024. Vastavalt PankrS § 86 lg-le 1 kohustab kohus võlgniku praegust ja endist juhatuse liiget ilmuma kohtusse, et anda võlgniku vanne. Nimetatud isikud peavad kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja § 90 võib kohus nende kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku või võlgniku praegust ja endist juhatuse liiget trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalselt 31.07.2024 kell 10.00. Juhatuse liikmete poolt võlgniku vande andmine toimub samas asukohas kell 10.00, vahetult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 2 100 eurot (käibemaksuta) kuulub väljamõistmisele PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 alusel taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Kohus ei nõustu A. B.i vastuväidetega ning ei pea põhjendatuks käesoleval juhul halduri tasu vähendada. Kohtu hinnangul ei ole ajutine pankrotihaldur kulutanud aruandes nimetatud töötunde mitte asjakohase seadusandluse esmakordsele tundmaõppimisele, vaid võlgnikku puudutava info kogumisele ja analüüsimisele. Halduri poolt analüüsile ja aruande koostamisele kulunud tööaeg vastab tavapärasele ajakulule sarnastes tsiviilasjades. Haldur ei ole teinud ülemääraseid või ebavajalikke toiminguid ega paisutanud oma tasu ebamõistlikult suureks. Võlausaldaja on 23.05.2024 määruse alusel tasunud kohtu deposiiti 2500 eurot ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks. Kohus määrab tasu maksmise deposiidi arvel summas 2 100 eurot. Avaldajal on võimalik kohtult taotleda deposiidi ülejäägi tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.