7.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Andrias Palmits ajutise pankrotihalduri tasu 1000,40 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arvelduskontole EE662200221050114301.
8.Mõista võlgnikult Kertu Ilutuba OÜ ajutise pankrotihalduri Andrias Palmitsa kasuks välja ajutise pankrotihalduri tasu 1600,64 eurot (käibemaksuga), kohustusega maksta see summa Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arvelduskontole EE662200221050114301.
9.Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta.
10.Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotiavalduse menetluse lõpetamise peale. Kui määruskaebuse esitab võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest arvates. Määruskaebuse võib esitada ka pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul.
ASJAOLUD
1.Kertu Ilutuba OÜ esitas 02.04.2024 (täiendatud 16.04.2024) Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 23.04.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrias Palmitsa.
2.Ajutine pankrotihaldur esitas 13.05.2024 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ainsaks varaks on raha arvelduskontol summas 0,24 eurot, kuid kohustuste suurus on vähemalt 4686,80 eurot. Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2000 eurot.
3.Kohus määras 13.05.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 28.05.2024. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
4.Kohus tegi 29.05.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 11.06.2024, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
5.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
6.Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 4686,80 eurot, kuid vara on vaid 0,24 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus saabus tõenäoliselt juba 2023. aasta märtsis, kui võlgnik lõpetas majandustegevuse. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui
soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
7.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
8.Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
9.TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. ÄS § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Vastavalt ajutise halduri ettepanekule määrab kohus võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme K. P.. Menetluskulud
10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.
11.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
12.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2132 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (täpsustades seda 02.07.2024), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 164 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2132 eurot, koos käibemaksuga 2601,04 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
13.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
14.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
15.Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu 13 tunni eest summas 858 eurot (alustatud pooltunde 26 × 33). PankrS § 23 lg 4 viimasest lausest tulenevalt ei hüvitata aga riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, s.o 1000,40 eurot koos käibemaksuga. Seega hüvitab kohus ajutise halduri tasu riigi vahenditest 1000,40 euro ulatuses ja ülejäänud, s.o 1600,64 eurot (2601,04 – 1000,40) ulatuses tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.