Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
2. juuli 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-6613
Tsiviilasi
Evelin Röömeli maksejõuetusavaldus Võlgnikule nõusoleku andmine kasvava metsa raieõiguse müügiks, käsutuskeelu kohaldamine ja täitemenetluses arestitud võlgniku pangakonto aresti alt vabastamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. aprilli 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei
3.Tagastada kohtutäitur Oksana Kutšmeile määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Ülejäänud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (FIMS § 16 lg 7 ja § 7 lg 2).
1.Evelin Röömel (võlgnik) esitas 3. mail 2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnik perekonnaseisult lahutatud ning tal on üks alaealine ülalpeetav. Võlgnik töötab XXXX OÜ-s kassiirina ning tema igakuine töötasu on 700 eurot. Lisanduvad igakuised elatise maksed 292 eurot ning riiklik lapsetoetus 80 eurot. Võlgnikule kuulub kinnisasi asukohaga XXXXXX maakond (registriosa nr XXXXXX). Kinnisasja hinnanguline väärtus on 60 000 eurot. Võlgnevuste kogusumma on vähemalt 47 086,13 eurot, millele lisanduvad viivised. Võlausaldajaid on kokku 9. Võlgnik sattus makseraskustesse pärast abielu lahutamist, kui ta pidi kõiki rahalisi kohustusi hakkama üksi kandma. Võlgniku sooviks on olnud vältida vara realiseerimist. Kohtutäitur ei andnud luba raieõiguse müügiks. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Esitatud on taotlus täitemenetluste peatamiseks. Võlgniku eesmärk on vältida kodu sundmüüki.
2.Maakohus algatas 14. septembril 2023 võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras tähtaja võlgade ümberkujundamiskava esitamiseks. Võlgade ümberkujundamise kava esitati kohtule
4.detsembril 2023. Võlgade ümberkujundamiskava ei ole kohtu poolt kinnitatud.
10.märtsil 2024 esitas usaldusisik kohtule taotluse uue võlgade ümberkujundamiskava koostamiseks ning taotles kohtult luba võlgniku kinnistul kasvava metsa raieõiguse müügiks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus määras usaldusisikule tähtaja võlgade ümberkujundamise kava muutmiseks. Maakohus andis nõusoleku müüa võlgnikule kuuluval X kinnistul (registriosa nr XXXXXX) kasvava metsa raieõigus kuni 2,67 hektaril avalikul enampakkumisel elektroonilises oksjonikeskkonnas, s.o parima võimaliku hinnaga ja järgmistel tingimustel: -
raieõiguse müügist laekuv raha kantakse võlgniku pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank; raieõiguse müügist laekuvast rahast tehakse väljamaksed võlgniku võlausaldajatele vastavalt võlgade ümberkujundamiskavale ja arvestades PankrS § 20 lg 1 ja 2 ning FIMS § 26 lg 5 sätteid.
Maakohus kohaldas käsutuskeeldu võlgniku pangakontol oleva ja sinna laekuva raha suhtes ja keelas võlgnikul pangakontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX oleva raha käsutamise ilma usaldusisiku nõusolekuta. Maakohus tühistas võlgniku vara suhtes ja täitemenetluse tagamiseks kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o võlgniku pangakonto ja sissetulekute arestimine ja vabastas aresti alt võlgniku sissetulekud ja pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus anda usaldusisikule FIMS § 27 lg 2 alusel tähtaja uue ümberkujundamiskava esitamiseks.
Maakohus leidis, et X kinnistul kasvava metsa raieõiguse müümine võlgade ümberkujundamiskava täitmise eesmärgil on põhjendatud ja vajalik. Võlgnik on makseraskustes ja sellest on võimalik välja tulla, kui võlgade katteks müüakse osa võlgniku varalistest õigustest ja osa kohustusi tasutakse võlgniku sissetuleku arvel. Seetõttu andis maakohus nõusoleku X kinnistul kasvava metsa raieõiguse müügiks. Müügitingimused tulenevad oksjonikorraldaja standardtingimustest, kuid kohus määras raha paigutamiseks konto ja raha kasutamise viisi. Laekuva raha kasutamine võib toimuda üksnes võlgade ümberkujundamise menetluse raames võlausaldajatele kohustuste täitmiseks. Tagamaks pangakontol olemasoleva ja sinna laekuva raha kasutamine võlgade ümberkujundamiskava täitmiseks, kohaldas maakohus käsutuskeeldu. Pangakontol kohtutäituri poolt arestitud ja pangakontole metsa raieõiguse müügist laekuva raha kasutamine on lubatud üksnes võlgade ümberkujundamiskava täitmiseks. X kinnistule on seatud käsutamise keelumärge võlausaldaja OK Incure OÜ kasuks. Kinnistul kasvava metsa raiumine ja saadava puidu võõrandamine ei ole kinnisasja omaniku poolt vaadeldav omandi ega piiratud asjaõiguse käsutamisena, vaid kinnisomandi kasutamisena ja sellest vilja saamisena AÕS § 72 tähenduses. Sel põhjusel ei ole keelumärge kinnistusraamatus takistuseks kasvava metsa raieõiguse teostamisel ja kohtul selleks loa andmisel ja puudub vajadus kannete muutmiseks või tühistamiseks kinnistusraamatus. FIMS § 16 lg 3 p 2 kohaselt usaldusisiku nimetamisel võib kohus tühistada hagi tagamise abinõud, sealhulgas maksekonto arestimise. TsMS § 386 lg 2 kohaselt asjaolude muutumisel korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Käesolevaks ajaks on ära langenud alus OK Incure OÜ nõuete täitmise tagamiseks, sest kohus on algatanud võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, mille raames võlausaldaja OK Incure OÜ nõuete täitmine toimubki. Lisaks sellele esineb seadusest (FIMS § 16 lg 3 p 2) tulenev alus hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Võlgnikul tuleb asuda täitma võlgade ümberkujundamiskava ja teha makseid võlausaldajatele, sh OK Incure OÜ-le tema pangakontol olemasolevatest ja sinna laekuvatest vahenditest. Võlgade ümberkujundamise menetluse toimumise tagamiseks, võlgniku sissetulekute kasutamiseks kohustuste täitmiseks võlgade ümberkujundamise menetluse raames ja võlgniku ja tema lapse ülalpidamiskulude kandmiseks, vabastas maakohus võlgniku pangakonto ja sissetulekud aresti alt. Hagi tagamise abinõude, sh pankrotiavalduse tagamise abinõude hulka kuulub ka käsutuskeelu seadmine. Käsutuskeeldudega soodustatud võlausaldajatele tehakse maksed võlgade ümberkujundamiskava täitmisena vastavalt kavas ettenähtule usaldusisiku poolt arvutatud jaotiste alusel. Menetluse käesolevas etapis FIMS § 16 lg 3 p 4, PankrS § 20 lg 1, lg 2, lg 4 alusel kohaldas kohus käsutuskeeldu võlgniku osa vara suhtes, keelates võlgnikul tema pangakontol olemasoleva ja sinna laekuva raha käsutamine ilma usaldusisiku nõusolekuta.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kohtutäitur Oksana Kutšmei (määruskaebuse esitaja/kohtutäitur) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ja palus maakohtu määruse tühistada osas, millega lubati müüa kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt arestitud X kinnistu (registriosa nr XXXXXX) oluliseks osaks oleva kasvava metsa raieõigus, tühistati võlgniku vara suhtes ja täitemenetluse tagamiseks kohaldatud hagi tagamise abinõu ja vabastati aresti alt võlgniku sissetulekud ja pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Määruskaebuse rahuldamisel palub kohtutäitur tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot või alternatiivselt jätta kohtutäituri menetluskulud võlgniku kanda.
Määruskaebuse kohaselt on kohtutäituri menetluses kaheksa võlgniku suhtes läbiviidavat täiteasja.
4.aprillil 2023 arestis kohtutäitur nimetatud täiteasjades sissenõudmisel olevate nõuete sh kohtutäituri tasu nõuete katteks võlgnikule kuuluva X kinnistu. Kinnisasi arestiti koos selle oluliste osade ja päraldistega hinnaga 60 000 eurot. Võlgniku kinnisasja suhtes oli välja kuulutatud ka esimene enampakkumine perioodil 24. mai 2023 - 31. mai 2023. 23. mai 2023 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Kohtutäitur peatas 25. mail 2023 täiteasjades täitemenetlused TMS § 46 lg 1 p 2 ja edastas vastavad korraldused koos määrusega ka arestimisakti täitma kohustatud isikutele (sealhulgas Swedbank AS-ile). Kohtutäitur on kohtutäituri tasu osas võlgniku võlausaldaja. Määrus, mis lubab kasvava metsa raieõiguse võõrandada, kitsendab kohtutäituri kui võlausaldaja õigusi, sest kasvav mets on arestitud mh kohtutäituri tasu nõuete katteks. Võlgniku pangakonto ja sissetuleku arestist vabastamisel arestiga tekkinud arestipandiõigused lõppevad. Kuivõrd arestipandiõigusega on tagatud mh kohtutäituri tasu nõuded, siis kitsendab arestipandiõiguste lõpetamine kohtutäituri õigusi. Kinnisasjal kasvav mets on kinnisasja oluline osa (TsÜS § 54 lg 1). Seega on selle raieõiguse müümine käsutuskeeldu rikkuv tehing (tulenevalt TMS § 54 lg 2 ja TsÜS § 88 lg 1). Maakohus ei ole võlgniku kinnisasja arestist vabastanud. Kohtul puudub selleks ka õigus (vt Tartu Ringkonnakohus
19.detsembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-19394, p 19). Kasvav mets on kohtutäituri poolt kehtivalt arestitud ning arest ei ole lõppenud ega lõpetatud. FIMS-st ei tulene kohtule võlgade ümberkujundamise menetluses õigust tühistada täitemenetluses seatud areste. Maakohus peab ekslikult täitemenetluses kohaldatud areste kohtumenetluses nõude tagamise abinõuks, mille tühistamist FIMS § 16 lg 3 p 2 võimaldab. Kohtutäitur on võlgniku arvelduskonto arestinud täitemenetluse läbiviimise käigus vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 115. Täitemenetluses varalise õiguse arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus (TMS § 65 lg 1). Varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool (TMS § 65 lg 3). Varalise õiguse (sh pangakonto ja sissetuleku) arestist vabastamisega arestipandiõigus lõppeb. Kohus ei ole käesolevas asjas võlgade ümberkujundamiskava kinnitanud, mistõttu ei saa rääkida olukorrast, kus võlausaldajate nõudeid täidetakse või selle täitmiseks on olemas kava. Võlgnik esitas maksejõuetusavalduse ca aasta aega tagasi. Võlgade ümberkujundamise menetlus algatati enam kui 7 kuud tagasi. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ei tähenda automaatselt ümberkujundamise kava kinnitamist ega selle alusel nõuete täitmist. Sellises olukorras ei ole võlausaldajate kasuks tekkinud arestipandiõiguse lõpetamine mingilgi määral põhjendatud.
6.Võlgnik ega usaldusisik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 osas (TsMS § 667 lg 2). Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kohtutäituri määruskaebus kuulub rahuldamisele. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv tuleb kaebajale tagastada. Muud määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
8.Asja materjalide kohaselt esitas võlgnik 3. mail 2023 kohtule maksejõuetusavalduse. Kohus võttis 23. mai 2023 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused (teadaolevad täitemenetlused kohtutäitur Oksana Kutšmei juures on nr 084/2022/1462, nr 084/2022/1484, nr 084/2022/2451, nr 084/2022/3025, nr 084/2022/3665, nr
084/2022/5225, nr 084/2022/5735 ja nr 084/2022/7538) ning võimalikud sundtäitmised. Kohtutäitur on täitemenetlused 24. mail 2023 peatanud TMS § 46 lg 1 p 2 alusel. Kohus algatas 14. septembri 2023 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse. Võlgade ümberkujundamise kava esitati kohtule 4. detsembril 2024. Kohus ei ole 4. detsembril 2023 esitatud kava kinnitamise osas seisukohta võtnud. 10. märtsil 2024 esitas usaldusisik kohtule taotluse uue võlgade ümberkujundamiskava koostamiseks, samuti taotles usaldusisik luba võlgnikule kuuluval X kinnistul kasvava metsa raieõiguse müügiks. Kohus andis 5. märtsi 2024 määrusega usaldusisikule uue tähtaja kava esitamiseks 24. maiks 2024. KIS-i andmetel ei ole usaldusisik käesoleva ajani uut kava kohtule esitanud.
9.Kohtutäitur on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus andis võlgade ümberkujundamise menetluse raames võlgnikule nõusoleku müüa võlgnikule kuuluval X kinnistul kasvava metsa raieõigus avalikul enampakkumisel elektroonilises oksjonikeskkonnas tingimusel, et raieõiguse müügist saadav raha kantakse võlgniku pangakontole ja sellest tehakse väljamakseid võlgniku võlausaldajatele vastavalt kavale ja arvestades PankrS § 20 lg 1, 2 ja FIMS § 26 lg 5 sätteid (määruse resolutsiooni p 2). Asja materjalide kohaselt on X kinnistu (reg nr XXXXXX) täitemenetluses arestitud ja selle kohta esitas kohtutäitur koos määruskaebusega ka 4. aprilli 2023 kinnisasja arestimise akti.
9.1.Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et olukorras, kus kohus ei ole määrusega võlgade ümberkujundamise kava kinnitanud (ning tekkinud ei ole FIMS § 30 lg 4 järgi uut täitedokumenti kavaga hõlmatud nõuete osas), ei saa kohus otsustada täitemenetluse väliselt võlgniku vara müüki kava täitmiseks. Maakohtu määruse põhjendused, miks ja millisel õiguslikul alusel annab kohus võlgnikule endale loa täitemenetluses arestitud vara müümiseks enne kava esitamist ja kinnitamist, ei ole arusaadavad.
9.2.Maakohus viitab raieõiguse müüki lubades mh FIMS § 26 lg-le 5, mis reguleerib kohtu õigusi ja kohustusi kava kinnitamisel. Ringkonnakohus rõhutab, et kohus saab kaaluda kava kinnitamist ja selle täitmist tagavaid meetmeid üksnes siis, kui kava on kohtule esitatud. Asja materjalide kohaselt võlgnik ja usaldusisik 4. detsembril 2024 kohtule esitatud kava kinnitamist enam ei taotle, usaldusisikule on määratud tähtaeg uue kava esitamiseks. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud kava, mille kinnitamise üle saaks kohus otsustada, siis ei kohaldu praegusel juhul ka FIMS § 26 lg 5, mis võimaldab kohtul kava kinnitamisel arvestada, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks. Täitedokumendiks on üksnes kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava (FIMS § 30 lg 4), seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et käesolevaks ajaks on ära langenud alus OK Incure OÜ nõuete täitmise tagamiseks, sest nimetatud võlausaldaja nõuete täitmine toimub võlgade ümberkujundamise menetluse raames. Kohtutäitur on õigesti märkinud, et kohtu kinnitatud kava puudumisel puudub võlgnikul võlgade ümberkujundamise menetluses ka õiguslik alus võlausaldajatele maksete tegemiseks, mistõttu on OK Incure OÜ-l jätkuvalt põhjendatud huvi, et täitemenetluses arestitud vara säiliks.
9.3.X kinnisasi on arestitud täitemenetluses koos oluliste osade ja päraldistega. Kasvav mets on TsÜS § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa ja arestitud koos kinnisasjaga. Kinnisasja arestimine hõlmab kinnisasja metsamajanduslikud saadused, kui saadused on veel maapinnaga püsivas ühenduses või on kinnisasja päraldised (TMS § 146 lg 2). Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse (TMS § 47 lg 1) ja võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima (TMS § 47 lg 12). Seega eksis maakohus võlgnikule metsa raieõiguse müügiks õigust andes nimetatud sätete vastu.
9.4.Maakohtu määrus tuleb arvestades eeltoodut resolutsiooni p 2 osas tühistada.
10.Kohtutäitur on vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, milles maakohus tühistas võlgniku vara suhtes ja täitemenetluse tagamiseks kohaldatud hagi tagamise abinõu - võlgniku pangakonto ja sissetulekute arestimise ja vabastas võlgniku sissetulekud ja pangakonto aresti alt (määruse resolutsiooni p 4). Kohtutäituri määruskaebuse kohaselt varalise õiguse (sh pangakonto ja sissetuleku arestist vabastamisega arestipandiõigus lõpeb. Olukorras, kus võlgade ümberkujundamismenetluses ei ole 7 kuu jooksul kava kinnitatud, ei ole võlausaldajate kasuks täitemenetluses tekkinud arestipandiõiguste lõpetamine põhjendatud.
10.1.Maakohus tugines võlgniku pangakontole täitemenetluses seatud aresti tühistades FIMS § 16 lg 3 p-le 2 ja põhjendas aresti tühistamise vajalikkust mh võlgniku vajadusega asuda täitma kava. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et olukorras, kus kohus ei ole kava kinnitanud, ei saa täitemenetluses arestitud vara aresti alt vabastamist põhjendada kava täitmise vajadusega.
10.2.Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima (TMS § 47 lg 12). See on vajalik täitemenetluses osalevate sissenõudjate õiguste tagamiseks ja nende arestipandiõiguste järjekorra säilimiseks. Täitemenetlust korraldab ja teeb täitetoiminguid (sh arestib vara) kohtutäitur, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TMS § 3). Ringkonnakohus leiab, et FIMS-st ei tulene kohtule selget alust tühistada täitemenetluse peatumise ajal eelnevalt toimunud vara, sh pangakonto arestimine. Sellist õigust täitemenetluses ei saa kohtule tuletada FiMS § 16 lg 3 teise lause p-st 2, mis annab kohtule õiguse tühistada võlgniku suhtes toimuvas teises kohtumenetluses kohtu poolt seatud hagi tagamise abinõu, sh maksekonto arestimine.
10.3.Käesolevas asjas ei olnud arestitud pangakontode vabastamine vajalik võlgniku ja tema ülalpeetava ülalpidamise tagamiseks. Pangakonto arestimise korral täitemenetluses on võlgniku ja tema alaealiste ülalpeetavate igapäevane toimetulek tagatud TMS-i nende normidega, mis sätestavad füüsilise isiku sissetuleku arestimise erisused (TMS §-d 130- 136). Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (TMS § 132 lg 1). Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisenõuet (TMS § 132 lg 2). Võlgniku suhtes FIMS § 18 lg 1 ja PankrS § 20 lg 1 alusel käsutuskeelu kohaldamisel kohalduvad võlgnikule samad õigused sissetuleku kasutamisel. Maakohtu määrusest ei nähtu, kui palju oli võlgnikul raha pangakontol, mille aresti alt vabastamist maakohus vajalikuks pidas. Võlgnik avaldas maksejõuetusavalduses oma sissetulekuks 700 eurot kuus ja tema ülalpidamisel on alaealine laps. Kohtutäitur peab tagama võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS § 133 lg 1) ja seda ka täitemenetluse peatamise korral. Kohtutäitur saab sel eesmärgil enne täitemenetluse peatamise otsuse tegemist (§ 46 lg 1 p 2, § 47 lg 12) teha vajalikud korraldused võlgnikule sissetuleku tagamiseks.
10.4.Maakohtu määrus tuleb resolutsiooni p 4 osas tühistada.
11.Maakohus tegi vaidlustatud määruse FIMS § 16 lg 3 p 2 alusel ja selle määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigusi määrusega kitsendati (FIMS § 16 lg 7). Kohtutäituril on võlgniku vastu täitekulude nõue, mis nõutakse sisse samas täitemenetluses, milles arestitud vara maakohus aresti alt vabastas või lubas võlgnikul endal müüa. Seega on kohtutäitur isikuks, kelle õigusi maakohtu määrusega kitsendati ja tal on kaebeõigus. Kohtutäitur on määruskaebuse täienduses juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu, et määruskaebuse lahendamisel ei ole maakohus kaasanud võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste kõiki sissenõudjaid puudutatud isikutena. Nimetatud väide on iseenesest õige. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse kaevatavas ulatuses ning maksejõuetusmenetlus jätkub, seega saavad ülejäänud
võlausaldajad kaitsta oma õigusi jätkuvas menetluses, mistõttu ringkonnakohus neid käesolevasse määruskaebemenetlusse ise ei kaasa.
12.Ringkonnakohus tagastab TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitajale määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot. Ülejäänud määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.