Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
J.P hagi E.L-i hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. novembri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
J.P apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
3500 eurot
vastu mittevaralise kahju
Menetlusosalised ja nende Hageja J.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaat Meelis Masso Kostja E.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Severinas Jakubauskas Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. novembri 2022 otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista E.L-ilt J.P kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta E.L-i kanda.
5.Keelduda J.P poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest, samuti 16.01.2024 ja 08.05.2024 esitatud tõendite vastuvõtmisest.
6.Keelduda E.L-i poolt 30.05.2023 ja 20.03.2024 esitatud tõendite vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.J.P (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi E.L-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista kehavigastuse tekitamise eest mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel määratud summas ja viivise sellelt summalt alates lahendi jõustumisest seaduses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt elas hageja koos abikaasaga kostjale kuuluvas elamus Tallinnas Xxxxxx. Kostjal oli varasemalt ühine perekond hageja tütrega. Hageja ja kostja kasutasid maja erinevaid pooli. Hageja koos abikaasaga tuli xx.xx.xxxx kella 22:05 paiku koju. Majast väljus joobetunnustega kostja. Kostja kutsus hageja enda välisukse katusealuse juurde ja küsis hagejalt, kas ta tahab kinžalli saada. Kostja lõi hagejat neli või viis korda rusikatega näopiirkonda.
3.Hageja pöördus erakorralise meditsiini osakonda. Lääne-Tallinna Keskhaigla xx.xx.xxxx haigusjuhtumis nr A30649 on fikseeritud, et kostja löögid põhjustasid hagejale parema huule turse ja punetuse ning ülaigeme proteesi all veritseva haava.
4.Kostja poolse tegevusega kaasnes hagejale füüsiline valu nii kehavigastuse tekitamise ajal, kui ka hiljem paari nädala jooksul. Hageja harjumuspärane toitumine oli mitme nädala jooksul takistatud, kuna proteesialuse igeme haav tekitas söömisel valu.
Kostja vastus
5.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja käitub kostja suhtes vaenulikult tulenevalt asjaolust, et kostja ja hageja tütre kooselu lõppes. Ka vaidlusaluse konflikti tekitaja oli hageja. Hageja ise ähvardas kostjat kinžalliga lüüa ja seejärel ka ründas. Kostja soovis hageja rünnakut vältida ja üritas ära minna, kuid hageja järgnes kostjale. Põhja Politseiprefektuur jättis hageja kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamata.
Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 28.11.2022. a otsusega hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3808,04 eurot ja viivise.
7.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas: - väidetava kahju tekitamise juhtumiks on xx.xx.xxxx sündmus, algusega u kell 22:05 aadressil Xxxxxxxx, Tallinn, mil kostja tuli kella 22 paiku õue, siis kui hageja ja MP aeda tulid; - xx.xx.xxxx kell 22.07 tegi MP kõne Häirekeskusesse ja kell 22.20 E.L ; - tervisekaardi (haigusjuht nr. A30649 2020) kohaselt oli hageja saabumise aeg AS Lääne-Tallinna Keskhaiglasse xx.xx.xxxx 22:28:02, patsiendi põhidiagnoos oli huule ja suuõõne pindmine vigastus; - poolte suhted on konfliktsed pärast kostja lahkuminekut hageja ja MP tütrest.
8.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt jättis Politsei- ja Piirivalveamet hageja esitatud kuriteokaebuse suhtes kriminaalmenetluse alustamata. Muuhulgas tõi Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises välja, et asjas esitatud materjalist nähtub kahe isiku vaheline sõnavahetus, mis kasvab üle vastastikuseks füüsiliseks konfliktiks, mille käigus mõlemad osapooled käituvad vastaspoole suhtes ründavalt.
9.Kohtu hinnangul ei saa kohtule esitatud tõendite pinnalt asuda seisukohale selles, kes oli vaidlusaluses konfliktis ründaja või kannatanu, kuivõrd tegemist oli vastastikuse kaklusega, milles kaitsja ja ründaja rollid vahetusid. Isegi juhul, kui hagejale tekkis valu, tuleb arvestada väidetava kannatanu (hageja) enda osa kahju tekitamises. Hageja võib küll väita, et tundis valu, kuid seda tuleb hinnata objektiivse kõrvalseisja vaatenurgast. Käesoleva tsiviilvaidluse asjaolusid arvestades leiab kohus, et hagejal ei saanud mõistlikult tekkida selline valu, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja käitumist ei saa kvalifitseerida hädakaitsena.
10.Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule esitanud Häirekeskusesse tehtud kõned. MP esimesel kõnel on kuulda, kuidas MP hüüab mitmel korral kõne alguses: „Oota, J.P, ära tee!“ ja „[...] J.P, aitab!“. MP Häirekeskusesse tehtud esimene kõne võimaldab kohtul tuvastada, et isegi hageja abikaasa hinnangul oli hageja xx.xx.xxxx aset leidnud sündmuses samuti aktiivne osavõtja, mistõttu hageja abikaasa pidi hagejat keelama.
11.Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule esitanud turvakaamera salvestuse, mida kohus on uurinud xx.xx.xxxx kohtuistungil. Kohus leiab, et videosalvestus ei tõenda hageja väidet, et hagejale oleks tekitatud õigusvastaselt kahju.
12.Kohus on xx.xx.xxxx toimunud kohtuistungil pooled vande all ära kuulanud. Hageja väitis vande all antud ütlustes ja hagiavalduses, et kostja lõi teda neli-viis korda, kuid LääneTallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse tervisekaardil fikseeritud vigastuse sai
hageja väidetavalt siis, kui kostja teda väidetavalt varikatuse all lõi. Kohtul on põhjendatud kahtlus, et hageja andis vande all valeütluse, sest turvakaamera salvestuselt on näha, et hageja ei liigu hetkekski turvakaamera vaateväljast välja ja samuti pole kaamerasalvestuse ekraanitõmmistelt näha hageja pea järsku liikumist tahapoole (mis löögi mõjul peaks toimuma). Järelikult ei jõudnud hageja kordagi varikatuse alla ja seega ei saanud kostja hagejat kordagi varikatuse all lüüa. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja vande all antud ütlused on ebausaldusväärsed, sest need on vastuolus objektiivse turvakaamera salvestusega.
13.Täiendavalt tõendab hageja ütluste mitteusaldusväärsust asjaolu, et kostja on paremakäeline, mida tõendab videosalvestus. Seega pole eluliselt usutavad hageja selgitused selle kohta, kuidas sai hageja väidetavalt vigastuse näopiirkonna paremale poolele, kuna olukorras, kus kostja on paremakäeline, sai kostja tabada tema vastas seisva hageja näo vasakut poolt.
14.Kostja ütluste kohaselt toimus poolte vahel tõesti sõnavahetus, mis kasvas hageja initsiatiivil üle füüsiliseks kokkupuuteks. Ülejäänud sündmuse asjaolud on fikseeritud turvakaamera salvestusel.
15.Kohus leiab, et MP ütlused ei ole samuti usaldusväärsed. Kohtu hinnangul tuleb arvestada vaidlusvälise asjaoluga, et poolte suhted on konfliktsed seoses kostja ning hageja ja MP tütre lahku kolimisega ja hageja tõi eraldi välja, et ta andis kostja kohtusse mitte talle tekkinud kahju korvamiseks, vaid hageja tütre eraldi kolimisest tingitud elamiskulude kandmiseks. Viidatud asjaolu näitab, et hagil puudub legitiimne motiiv, vaid hagi võib olla esitatud kostjale kättemaksu motiivil. Näiteks väitis MP Häirekeskusele tehtud kõnes, et kostja ei ole purjus, kuid MP asus kohtuistungil seisukohale, et kostja oli silmnähtavalt purjus. Eeltoodust tulenevalt ei põhine MP ütlused vahetult tajutud asjaoludel, vaid MP on muutnud tema poolt vahetult tajutut vastavalt sellele, kuidas ta arvab, et on hagejale kasulik, ning hiljem tagantjärele saadud informatsiooni põhjal. Täiendavalt väitis MP, et tal on telefonis väidetavalt pildid hageja vigastustest, kuid hoolimata negatiivsest suhtumisest kostjasse ei ole ta neid kohtule esitanud. Kohus toob täiendavalt välja, et kuigi iga patsient saab endaga seotud dokumendid tervishoiuasutusest kätte, pidi hageja taotlema tõendite kogumist kohtu kaudu. Ka ei ole eluliselt usutav, et MP-l on olemas pildid hageja vigastustest, millest tulenevalt esineb põhjendatud kahtlus ka selles, et hagejal üldse olid mingid vaevused, kui tervishoiutöötaja fikseeris vaid paistes huule ja mõne millimeetrise haava igemel. Hageja ei ole fikseerinud väidetavalt tekkinud kahju hilisemalt perearsti või täiendava meditsiinitöötaja juures.
16.Kohtu hinnangul tuleb hagejale tekkinud kahju hindamisel arvestada poolte füüsilist seisundit, millest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et füüsiliselt tugeva kostja löögid oleksid saanud põhjustada hagejale niivõrd minimaalsed vigastused.
17.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et kostja oleks käitunud õigusvastaselt ja et hagejale oleks tekkinud märkimisväärseid
kehavigastusi. Sellest tulenevalt ei saanud hagejale tekkida kahju. Kohus leiab, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu.
Apellatsioonkaebus
18.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud turvakaamera lindistust. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tegemist oli vastastikuse kaklusega, milles kaitsja ja ründaja rollid vahetusid. Kohus ei ole viidanud ühelegi hageja tegevusele, mille pinnalt saaks väita, et hageja andis nõusoleku konfliktis osalemiseks. Videomaterjalist saab järeldada, et kostja lõi hagejat varikatuse all. Maakohtu viide, et videolt ei ole näha hageja pea järsku liikumist tahapoole, on asjakohatu. Iga löök pea piirkonda ei eelda koheselt pea kuklasse liikumist.
19.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et eluliselt ei ole usutav hageja selgitus selle kohta, kuidas hageja sai vigastuse näopiirkonnas paremale poole, kuna olukorras, kus kostja on paremakäeline, sai kostja tabada tema vastas seisva hageja näo vasakut poolt. Kohtu järeldus on oletuslik, kuna videolt ei nähtu, kuidas täpselt kostja löök hagejat tabab. Lisaks sai vigastada hageja suu ja huul, mis asuvad näo keskel.
20.Alusetu on maakohtu väide, et tunnistaja MP ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna Häirekeskusele tehtud kõnes ta väitis, et kostja ei ole joobes, kuid kohtuistungil väitis, et kostja oli joobes. Alguses, kui MP helistas Häirekeskusesse, ei saanud ta aru, et kostja oli joobes. Sellest ta sai aru siis, kui politseinikud tulid. Tunnistaja ütluste ebausaldusväärsust ei kinnita ka asjaolu, et kohtule ei esitatud M P fotosid hageja vigastustest. See, mis tõendeid kohtule esitada, on poole otsustada.
21.Ebaselge on kohtu järeldus, et hagejal ei saanud tekkida sellist valu, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist. Vaidlust ei saa olla selles, et huule ja suuõõne pindmine vigastus tekitab hambaproteese kandvale inimesele valu.
22.Kohtuotsuses puudub normi eelduste sisuline kontroll, kuna kohus ei ole asja õiguslikult kvalifitseerinud. Üksnes viited mittevaralise kahju hüvitamise normidele ei ole piisavad.
23.Kuna maakohtus esindas kostjat peamiselt jurist Robert Sarv, siis ei ole õigusteenuse tunnitasu 160 eurot kooskõlas kohtupraktikaga juristide tunnitasu määrade kohta. Kuigi hagejat esindas ka advokaat, ei ole menetluskulude nimekirjast võimalik aru saada, millised tööd on teinud jurist ja millised advokaat.
Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kolleegium on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud tõendite hindamise reegleid.
26.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus xx.xx.xxxx õhtul umbes kella 22:00 ajal Tallinnas Xxxxxxxx hoovis poolte vahel füüsiline konflikt. Hageja nõuab kostjalt tervisekahjustuse tekitamise eest mittevaralise kahju hüvitamist.
27.Hageja vande all antud seletuse kohaselt tuli ta õhtul koos abikaasaga koju. Koridorist jooksis välja kostja ja kutsus hageja varikatuse alla. Kui hageja tuli lähemale, ütles kostja, et annab hagejale kinžalli. Kui hageja jõudis kostja käeulatusele, tuli tugev löök vastu hageja nägu. Kostja jäi hagejale tee peale ette ja arvata oli, et ta kavatseb hagejat veel peksta. Hageja hakkas nö teed tegema, et koju saada. Hageja hakkas kätega vehkima, kostja tuli hagejale järgi ja peksis hagejat veel. Hageja vaatas, et mingit väljapääsu ei ole ja lõi jalaga vastu kostja jalgu. Kostja jäi seisma, lõpetas peksmise ja läks tuppa.
28.Kostja vande all antud seletuse kohaselt oli kostja juba magama läinud, kui kuulis koera haukumist. Kostja läks välja vaatama ja nägi, et hageja koos abikaasaga tulid koju. Eelnevalt samal päeval oli hageja kostjale öelnud, et tal ei ole kinžallist pääsu. Kui hageja tuli koju, küsis kostja, kas hageja tahab kostjale kinžalli neeru lüüa. Selle peale hageja lõi kostjat. Kostja pööras selja ja tahtis ära minna, aga hageja tuli järgi ja tahtis kostjat jälle lüüa. Kostja üritas teda eemale peletada, hageja tahtis jälle lüüa. See toimus mitu korda. Viimane kord suutis kostja hageja kuidagi eemale peletada. Siis jäi hageja lõpuks rahule ja kostja sai tuppa minna.
29.Tunnistaja MP ütluste kohaselt tuli ta koos hagejaga koju. Nad tulid väravast sisse ja kostja jooksis toast välja nendele vastu. Kostja ütles hagejale, et tahad kinžalli saada ja lõi. Peale lööki hageja taganes ja küsis, et miks kostja nii tegi. Tunnistaja ütles hagejale, et jäta järgi, pole mõtet vaielda, lähme ära. Siis hakkas kostja uuesti hagejat lööma, tegi seda mitu korda.
30.Kohtule esitatud turvakaamera salvestiselt nähtub, et ründavaks pooleks ei olnud üksnes kostja, vaid ka hageja ründas kostjat, st kaitsja ja ründaja rollid vaheldusid. Sealjuures ei nõustu kohus hageja väitega, et ta püüdis kätega endale üksnes nö teed teha. Turvakaamera salvestiselt nähtub muuhulgas, et kui kostja soovis hagejast eemalduda ja liikus tagasi maja poole, läks hageja temale järgi ja ründas kostjat kätega, mille peale kostja ründas hagejat vastu. Üksteisevastased ründed olid korduvad. Salvestiselt ei ole näha kogu pooltevaheline konflikt. Mitmel korral kaovad pooled turvakaamera vaateväljast ära. Seejuures ei ole näha, kes füüsilist konflikti alustas. Hageja ja tema abikaasa väitel alustas seda kostja. Kostja väitel lõi esimesena hageja. Arvestades, et hageja seletus ja tema abikaasa tunnistajana antud ütlus ühelt poolt ning kostja seletus
teiselt poolt on omavahel vastuolus, ning et turvakaamera salvestiselt füüsilise konflikti algus selgelt ei nähtu, siis ei ole võimalik üheselt tuvastada, kes kaklust alustas. Seda, mis toimus turvakaamera vaateväljast väljaspool, ei saa tõsikindlalt järeldada ka turvakaamera vaatevälja jäävast poolte kehahoiakutest ja liikumistest. Hoolimata sellest, et ei ole võimalik üheselt tuvastada, kumb lõi esimesena, saab ringkonnakohtu arvates poolte väidete pinnalt siiski järeldada, et konfliktse olukorra initsieeris kostja, kes väljus majast, et hakata sõimlema koju tuleva hagejaga.
31.Tervisekaardi kohaselt läks hageja xx.xx.xxxx kell 22:28 AS Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, kus fikseeriti, et hagejal on parem huul turses ja punetav, ning ülaigemel proteesi alt veritsev haav paari millimeetrise läbimõõduga.
32.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kuna xx.xx.xxxx toimus poolte vahel kaklus ning vahetult pärast seda fikseeriti AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas hagejal ülalmärgitud vigastused, siis on usutav, et nimetatud vigastused tekitas kostja hagejale kakluse käigus.
33.Kolleegiumi hinnangul puuduvad kostja käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud. VÕS § 1045 lg 2 p 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega. Riigikohus on 22.09.2010 otsuses kriminaalasjas 3-1-1-60-10 (p 17.2) selgitanud, et osapoolte kokkuleppel toimunud kaklus välistab hädakaitseõiguse, kuna selles osalejad on enda tervise kahjustamisega nõustunud. Sealjuures on kannatanu nõusolek konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud, et hageja nõustus enne füüsilise konflikti algust vastastikuse kaklusega. Seda ei saa järeldada ka asjaolust, et hageja püüdis kakluse käigus kostjat vastu rünnata. VÕS § 1045 lg 2 p 3 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis. Asjas esitatud tõendite pinnalt puudub alus väita, et kostja oli hädakaitse- või hädaseisundis.
34.VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud.
35.Ülaltoodust tulenevalt vastutab kostja hagejale õigusvastaselt tekitatud tervisekahjustuse eest.
36.TsMS § 366 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Vastavalt VÕS § 134 lg-le 2, isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Seega on hagejal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Tervisekaardilt nähtuvalt sai hageja kergeid vigastusi (parem huul turses ja punetav, ülaigemel proteesi all veritsev haav paari millimeetrise läbimõõduga). Sealjuures on usutav hageja väide, et löögist saadud igeme haav tekitas hagejale söömisel paaril nädalal valu. Kostja on seisukohal, et kahjuhüvitist tuleb vähendada VÕS § 139 alusel nullini, kuna hageja ise põhjustas kahju tekitamise. Kolleegium märgib, et Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 139 ja § 140 reguleerivad üksnes varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamist (vt RKTKo 3-2-1-85-08, p 14). Kannatanu omaosalust saab arvestada mittevaralise kahju hüvitise määramisel VÕS § 134 lg 5 kohaselt, mis sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Ringkonnakohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et hageja ise käitus ründavalt muuhulgas siis, kui kostja püüdis kakluse käigus hagejast eemalduda ja liikus tagasi maja poole. Sellega pikendas hageja ise kakluse kestvust. Pidades silmas kostja poolt hagejale tekitatud tervisekahjustuse olemust, aga ka hageja enda käitumist konfliktis, ning võttes arvesse mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktikat (vt Riigikohus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.2022. aastal. Kohtupraktika analüüs, Tartu 2023), peab ringkonnakohus käesoleval juhul mittevaralise kahju hüvitise põhjendatud suuruseks 300 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
37.Hageja lisas apellatsioonkaebusele kuvatõmmised turvakaamera salvestiselt. Kolleegium leiab, et kuna kohtule on esitatud turvakaamera salvestis ise, siis puudub vajadus kuvatõmmiste esitamiseks ja kohus keeldub nende vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1 p 2). Kostja esitas 30.05.2023 ringkonnakohtule prokuratuuri 10.04.2023 määruse kaebuse rahuldamise ja kriminaalmenetluse nr 2323170089 uurimisalluvusse edastamise kohta (kostja lepingulise esindaja M. Mürgi kuriteokaebus, milles paluti kontrollida, kas hageja ja MP käitumises esinevad KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo tunnused). Hageja esitas 16.01.2024 ringkonnakohtule PPA 05.12.2023 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse. Kostja esitas 20.03.2024 ringkonnakohtule prokuratuuri 19.03.2024 määruse, millega PPA 05.12.2023 määrus tühistati. Hageja esitas 08.05.2024 ringkonnakohtule PPA 25.04.2024 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise
põhistamata määruse. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõenditel ei ole asja lahendamiseks tähtsust, mistõttu kohus keeldub nende vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab uue otsusega hagi, siis tuleb menetluskulud maakohtus- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.