OÜ Aktiva Finance Group hagi A K vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
3011,10 eurot
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA: Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema KOSTJA: A K, ik xxxx , elukoht hagiavalduses xxxx, elukoht rahvastikuregistris xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A Kilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 01.06.2022 sõlmitud võlatunnistusest nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 1033,56 eurot ning 27.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 229,14 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A Kilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (1033,56 euro) tasumata jäägilt alates 28.06.2024 kuni põhivõlgnevuse 1033,56 euro täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 943,59 eurot, intressinõue summas 184,47 eurot ja viivisenõue 286,19 eurot.
Jätta menetluskulud 44% ulatuses kostja A Ki kanda ja 56% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning välja mõista A Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 404,80 eurot.
6.Välja mõista kostjalt A Kilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 404,80 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 21.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 30.05.2023 hagi A K vastu võlgnevuse nõudes ning 21.11.2023 hagiavalduse täpsustuse/selgituse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis A K 01.06.2022 OÜ-ga Aktiva Finants võlatunnistuse ja maksekokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 2215,36 eurot, millest on põhisumma 1977,15 eurot, viivis 8,63 eurot, kahjuhüvitis (mille all on mõeldud sissenõudmiskulusid) 40 eurot, intress 189,58 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu summas 20 eurot. Kostja on võla katteks makseid teostanud - 40 eurot kahjuhüvitise katteks, 20 eurot lepingutasu katteks, 5,11 eurot intressi katteks ning 69,89 eurot viivise katteks. Tulenevalt eeltoodust on kostjal põhivõlgnevus summas 1977,15 eurot ja intressivõlgnevus summas 184,47 (189,58 - 5,11) eurot, kokku 2161,62 eurot. Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0.065% iga kalendripäeva eest. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 380,40 eurot ning edaspidine viivis tasumata põhinõudelt määraga 0,065% päevas.
3.21.11.2023 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Hageja märkis, et hageja nõude menetlemisel ei saa võtta aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud varasemat võlasuhet ega sellest lähtuvalt kohaldada hageja ja kostja vahelisele võlasuhtele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Hageja jääb seisukoha juurde, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Hageja märgib, et isegi juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel (millega hageja ei nõustu), siis ei ole ükski võlatunnistuses olev punkt vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega. Näiteks ei nõua hageja kostjalt viivist ebamõistlikult kõrge viivise määraga. Hageja selgitab, et hageja näol ei ole tegemist krediidiandjaga, mistõttu ei ole tarbijakrediidi sätted asjakohased. Mh ei olnud võlatunnistuse sõlmimisel tegemist laenu väljastamisega. Võlatunnistusega seonduvat ei reguleeri tarbijakrediidisätted. Järelikult ei kohaldu hagejale ka vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustused jne, mistõttu ei tulene hagejale kohustust ka VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist.
4.22.11.2023 kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 04.01.2024 TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. 08.05.2024 kohtumäärusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. Määruses selgitas kohus hagejale muuhulgas, et kohtupraktika seoses võlatunnistustega on peale hagiavalduse menetlusse võtmist muutunud, v.t. Riigikohtu 24. novembri 2023 määrust tsiviilasjas nr 2-21-13098. Kohus selgitas, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, millise õigussuhte raames tekkis algne kohustus või tunnustatud võlg ehk mis on võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks, seega ei saa kohus võtta seisukohta, kas kostja tunnistas võlatunnistust andes laenulepingust või muust kohustusest tulenevat võlga ja kas võlatunnistus on kehtiv. Kohus märkis samas, et hagiavaldusest nähtuva põhjal sisaldab võlatunnistusega hõlmatud võlgnevus intressi, seega on eelduslikult tegemist laenulepinguga (tarbijakrediidilepinguga). Viimasel juhul ei ole täiendavate andmete esitamiseta tarbijale antud krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta võimalik kontrollida hagi aluseks olevaid asjaolusid (lepingu kehtivust), mis muudab hagi õiguslikult põhjendamatuks. Kohus andis hagejale tähtaja täpsustamaks, mis on 01.06.2022 võlatunnistuse nr xxxx aluseks olev(ad) krediidileping(ud) ja kuidas on täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõuded, kui tegemist on tarbijakrediidilepingu(te)ga.
5.Hageja selgitab 30.05.2024 esitatud seisukohas, et võlatunnistuse aluseks on kostja ja Placet Group OÜ vaheline 18.07.2020 sõlmitud krediidikontoleping nr. XXXX, mille alusel sai kostja kasutada krediiti 1000 eurot ja kohustus tagastama laenu koos lisanduvate intressidega 24 kuu jooksul. Krediidi kulukuse määr on 34,91% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1000 eurot, intressimäär 29,90% aastas, krediidisumma tagastamise tähtaeg 24 kuud, lepingutasu 0 eurot, kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. 22.07.2020 sõlmisid pooled lepingu muutmise kokkuleppe, millega tõsteti krediidilimiiti 2000 eurole. Hageja selgitab, et laenulepingu nr XXXX muutmise järgselt on krediidi kulukuse määr sama so 34,91% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 2000 eurot, intressimäär 29,90% aastas, krediidisumma tagastamise tähtaeg 48 kuud, lepingutasu 0 eurot, kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. VÕS §-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli kostjal täita sellekohane taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Hageja lisab 18.07.2020 lepingu eelse krediidianalüüsi. XXXX lepingu sõlmimisel 18.07.2020 hinnati A K ́i krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta. Taotluse kohaselt oli sissetulek 800 eurot, finantskohustustena liising/järelmaks 200 eurot, laen.ee 28,18 eurot, majapidamiskulud 0 eurot. Pensioniregistri 18.07.2020 väljavõte analüüsi kohaselt oli kostja keskmine töötasu 504,11 eurot. 22.05.2020 ja 13.07.2020 maksehäirete päringu kohaselt creditinfo.ee ja taust.ee kohaselt maksehäired puudusid. 18.12.2019 Maksuameti päringu vastus: ei leitud. 18.07.2020 kinnisvararegistri päringu kohaselt on kostjal kaks korteriomandit (xxxx ja xxxx). Väljaandes Ametlikud Teadaanded andmed puuduvad. Krediidianalüüsi arvutuskäik: Kliendireserv 70,19 eurot = igakuine sissetulek 504,11 eurot – igakuised väljaminekud 228,18 eurot – elamiskulud 150 eurot – taotleva laenu osamakse 55,74 eurot. Laenutaotlus rahuldati, sest reserv oli 70,19 eurot. Kuna klient märkis XXXX lepingu taotlusel majapidamiskuludeks 0 eurot. Vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Placet Group OÜ sise-eeskirjadele minimaalne majapidamiskulude summa
oli sel hetkel 150 eurot ning sellepärast krediidivõimekuse majapidamiskuludena 150 eurot.
arvutuskäigus võetigi arvesse
XXXX lepingu tingimuste muutmisel 22.07.2020 hinnati kliendi krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta. Taotluse kohaselt oli sissetulek 504,11 eurot, finantskohustustena liising/järelmaks 200 eurot, laen.ee 28,18 eurot, majapidamiskulud 0 eurot. Pensioniregistri 18.07.2020 väljavõte analüüsi kohaselt oli kostja keskmine töötasu 504,11 eurot. 22.05.2020 ja 22.07.2020 maksehäirete päringu kohaselt creditinfo.ee ja taust.ee kohaselt maksehäired puudusid. 18.12.2019 Maksuameti päringu vastus: ei leitud. 18.07.2020 kinnisvararegistri päringu kohaselt on kostjal kaks korteriomandi (xxxx ja xxxx). Väljaandes Ametlikud Teadaanded andmed puuduvad. Krediidianalüüsi arvutuskäik: Kliendireserv 53,98 eurot = igakuine sissetulek 504,11 eurot – igakuised väljaminekud 228,18 eurot – elamiskulud 150 eurot – taotleva laenu osamakse 71,95 eurot. Kuna klient märkis XXXX lepingu muutmise taotlusel majapidamiskuludeks 0 eurot. Vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Placet Group OÜ sise-eeskirjadele minimaalne majapidamiskulude summa oli sel hetkel 150 eurot ning sellepärast krediidivõimekuse arvutuskäigus võetigi arvesse majapidamiskuludena 150 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, edastas Placet Group OÜ lepingu ülesütlemise teatise 11.05.2022, kus andis täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks so hiljemalt 25.05.2022, ning hoiatas, et võlgnevuse mitte tasumisel loetakse leping ülesöelduks 26.05.2022. Kooskõlas VÕS § 416 lg-le 1 Placet Group OÜ loovutas 25.11.2021 /kohtu märkus: õige on 27.05.2022/ kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Võlatunnistust allkirjastades on kostja samuti uut nõude omaniku tunnistanud. Käesoleval juhul sai kostja kasutada krediiti 6480 eurot. Tagasimakseid on tehtud 5311,44 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (millega hageja ei nõustu), siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1168,56 eurot (6480-5311,44). Krediit tuli tagastada 48 kuu jooksul. Arvestades, et tagastatav põhiosa jääk on 1168,56 eurot esitab hageja ümberarvestuse antud summa tagastamise osas. Vastavalt lisale 6 sai kostja viimane kord krediiti veebruar 2022, seega tagasimaksete arvestus alates märts 2022 on: 11.03.2022 kuni 11.01.2026 igakuiselt 24,35 eurot ning viimase osamaksena 11.02.2026 24,11 eurot. Hageja lisab ümberarvestatud graafiku. Ümberarvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud maksed 11.03.2022-11.05.2024 summas 657,45 eurot. Alternatiivselt palub hageja rahuldada hagi VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 30.05.2024 sissenõutavaks muutunud summa 657,45 eurot (so osamaksed ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ehk 11.06.2024 kuni 11.01.2026 igakuiselt 24,35 eurot ning viimase osamaksena 11.02.2026 24,11 eurot.
6.06.06.2024 esitab hageja menetluskulude nimekirja. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
7.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 04.01.2024 TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud.
Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
9.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A K on sõlminud hagejaga 01.06.2022 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr. xxxx. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 2215,36 eurot, millest on põhisumma 1977,15 eurot, viivis 8,63 eurot, kahjuhüvitis (mille all on mõeldud sissenõudmiskulusid) 40 eurot, intress 189,58 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu summas 20 eurot.
11.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Olukorras, kus võlausaldaja esitab kohtule võlgniku vastu tehingulisest võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus tegema kindlaks võlatunnistuse õiguslikud tagajärjed. Selleks tuleb esmalt kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatuga tõlgendada, kas võlatunnistus on konstitutiivne või deklaratiivne. Võlatunnistuse tõlgendamisel VÕS § 29 järgi tuleb lähtuda eelkõige poolte ühisest tahtest ning võtta arvesse, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt RKTKo10.04.2024, 2-21-5364/37, p 13).
12.Konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes on tegemist siis, kui võlatunnistust tõlgendades selgub, et hoolimata poolte kasutatud sõnastusest oli nende eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu kohustus, st iseseisev nõude alus senise võlasuhte asemele või kõrvale. Seega tuleb võlausaldajal, kes tugineb võla sissenõudmisel konstitutiivsele võlatunnistusele, tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel korral eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistuse korral piisab võlausaldajal võlasissenõudmiseks võlatunnistuse esitamisest ning võlgnik saab esitada sellele alusetust rikastumisest (VÕS § 1028 lg 1) tuleneva vastuväite (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p 14).
13.Hageja on esitanud maksekokkulepe, millele hageja viitab kui võlatunnistustele (dtl 24 - 26). Maksekokkuleppe teine lehekülg on pealkirjastatud kui „Võlatunnistus“ ning kolmandal leheküljel, mis on pealkirjastatud uuesti kui „Maksekokkulepe“, räägitakse segamini nii maksekokkuleppest, maksegraafikust kui ka võlatunnistusest, neid ja nende õiguslikku režiimi eristamata. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et 01.06.2022 võlatunnistuse nr xxxx näol on tegemist konstitutiivsete võlatunnistustega. Esitatud dokumendist ei nähtu, et pooltel oli soov luua abstraktne kokkulepe algse lepingu kõrvale. Kokkuleppest on võimalik saada aru, et eelnevalt on sõlmitud krediidileping (kuna selle alusel on tekkinud mh intressivõlg), sellest on tekkinud võlg ning poolte tahe on kokku leppida selle võla tasumises uue maksegraafikuga ja sellega seotud tingimused. Konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimist deklareeritakse vaid kokkulepete teisel leheküljel. Dokumendi sisust konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimise soov aga ei nähtu. Seda näitlikustab lepingu tingimus, mille kohaselt „võlatunnistus ei kujuta endast kokkulepet Võlausaldajaga maksetähtaja edasi lükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust põhivõla jäägilt“. Eeltoodu viitab otseselt, et tegelikult ei kujundatud eelmist kohustust ümber ega loodud uut iseseisvat kohustust, kuna võlalt jooksev viivise arvestus ei katkenud, vaid ilmselt kulges edasi. Võlatunnistust allkirjastades on kostja olnud olukorras, kus tal oli juba tähtaegselt tasumata võlgnevus summas 2215,36 eurot (dtl 24). Seega on suure tõenäosusega
võlatunnistus sõlmitud olukorras, kus kostjale selgitati, et alternatiivina pöördutakse kostja vastu koheselt nõudega kohtusse ning kostja, suure tõenäosusega väheste õigusalaste teadmise tõttu, on pidanud võlatunnistuse sõlmimist soodsamaks ja mõistlikumaks lahenduseks, mõistmata võlausaldaja kavatsusi.
14.Seega ei saa kohus eeldada, et antud juhul oli kostjal kindel soov luua dokumendi allkirjastamisega iseseisev abstraktne võlakohustus ning loobuda tarbijakrediidilepinguid reguleerivatest tarbijate õiguseid kaitsvatest imperatiivsetest sätetest. Ükski mõistlik isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega ettenähtud raamistikust oluliselt kehvemasse olukorda. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Siinjuures tuleb arvestada, et tarbijast krediidivõtja enamasti ei orienteeru juriidilistes terminites. Võlgu jäänud tarbija eesmärgiks, võib eeldada, on eelkõige ajatada võla tasumine ja mitte kanda kohtuvaidluse või täitemenetlusega tekkivaid täiendavaid kulusid.
15.Seega ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, vaid deklaratiivsega. Tegemist ei olnud võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega, vaid tehinguna õiguslikult siduva võlatunnistusega. Deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p-d 15-15.1). See tähendab, et kui võlatunnistuse aluseks olev tehing on tühine, on tühine ka võlatunnistus.
16.Arvestades deklaratiivse võlatunnistuse aktsessoorsust, peab hageja lisaks võlatunnistusele tooma kohtu ette ka kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud, sh tõendama kõiki alusvõlasuhtest tulenevaid nõude eelduseid.
17.Tuleb eeldada, et võlatunnistuse alussuhte poolteks on võlatunnistuse pooled. Kui hageja ei ole alusvõlasuhte pool, ei muuda see võlatunnistusele tugineva poole tõendamiskoormist, sh kohustust tuua kohtu ette kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud. 30.05.2024 seisukohas on hageja selgitanud, et võlatunnistuse aluseks on kostja ja Placet Group OÜ vaheline krediidikontoleping nr. XXXX, mis on sõlmitud 18.07.2020 krediidilimiidiga 1000 eurot ning 22.07.2020 sõlmitud lepingu muutmise kokkulepe, millega tõsteti krediidilimiiti 2000 eurole. Hageja on esitanud kohtule 27.05.2022 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Placet Group OÜ 27.05.2022 loovutanud lepingust nr. XXXX tulenevad nõuded Aktiva Finants OÜ-le (dtl 111).
18.Võlatunnistuse kehtivust peab kohus hindama ka siis, kui kostja ei ole võlatunnistuse tühisusele tuginenud, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 mõttes. Kohus peab võlatunnistuse kehtivuse kontrollimisel omal algatusel hindama, kas võlatunnistus on vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega.
19.Kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, millest tarbija tarbijakrediidilepingu puhul loobuda ei saa, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (RK 2-21-13098 p 28). Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul
peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad (RK 2-21-13098 p 29).
20.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
21.18.07.2020 lepingu sõlmimise ajal ning 22.07.2020 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppe ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 61,56% aastas. Lepingute järgne krediidi kulukuse määr, mõlemal juhul 34,91% aastas, Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
22.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
23.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
24.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet
küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
25.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
26.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
27.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
28.Placet Group OÜ üldtingimuste (krediidikonto leping) punkti 1.2 kohaselt hindab laenuandja laenutaotleja krediidivõimet, kasutades laenutaotleja laenulimiidi taotluses esitatud ja avalikest andmebaasidest kättesaadavaid andmeid. Punkti 1.4 kohaselt annab laenulimiidi taotleja laenulimiidi taotluse esitamisega laenuandjale õiguse kontrollida laenulimiidi taotluses esitatud andmete tõepärasust ning laenutaotleja senist maksekäitumist. Laenuandjal on õigus võtta ühendust laenutaotlejaga laenulimiidi taotluses toodud telefonidel ja aadressidel ning täpsustada laenutaotleja andmeid.
29.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et taotlust esitades märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 800 eurot, finantskohustustena liising/järelmaks 200 eurot, laen.ee 28,18 eurot, majapidamiskulud 0 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis esialgne võlausaldaja avalikke andmebaase – creditinfo.ee, taust.ee, väljaannet Ametlikud Teadaanded. Pensioniregistri 18.07.2020 väljavõte analüüsi kohaselt oli kostja keskmine töötasu 504,11 eurot. 18.07.2020 kinnisvararegistri päringu kohaselt on kostjal kaks korteriomandit. Neli päeva hiljem, 22.07.2020, esitatud lepingu muutmise taotlust esitades märkis kostja taotluses oma sissetulekuks 504,11 eurot. Muud andmed olid samad. Võlausaldaja ei pidanud vajalikuks uusi päringuid teostada, lähtudes eelmistest tuvastatud andmetest. Placet Group OÜ sise-eeskirjade kohaselt oli minimaalne majapidamiskulude summa sel hetkel 150 eurot, mida võeti krediidivõimekuse arvutuskäigus arvesse.
30.Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole piisavalt kontrollinud kostja esitatud andmeid. Võlausaldaja ei ole välja selgitanud kostja finantskäitumist. Kohtu hinnangul on kostja finantskäitumise kontroll piirdunud üksnes maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et
finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei piirdu sellega, et krediidiandja arvutab matemaatiliselt välja sissetuleku ja kohustuste suhte alusel laenu summa. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente. Samuti ei tähenda piisava suurusega palk, et inimene käituks vastutustundlikult, st maksaks laene tagasi ning ei võtaks juurde uusi, ülejõukäivaid laene. Hageja esitatust ei nähtu, et võlausaldaja oleks kostja sissetulekuallika püsivust hinnanud. Olukorras kus kostja märkis oma igakuiste majapidamiskulude suuruseks 0 eurot, aga samas omas kahte korteriomandit, oleks vastutustundlik laenuandja pidanud küsima kostjalt täiendavaid andmeid (pangakonto väljavõtet), kuivõrd kahe korteriomandi ülalpidamine ei saa olla kuludeta (kommunaalkulud, sidekulud jne) ning kaheldav on, et selleks piisaks võlausaldaja määratud 150 eurost. Kuivõrd esitatud laenutaotluse kohaselt soovis kostja laenu just igapäevasteks kulutusteks, indikeerib eeltoodu, et kostja sissetulekud ei võimaldanud tal katta igapäevaseid kulutusi. Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud.
31.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
32.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
33.VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Intressimäär alates krediidilepingu sõlmimisest kuni lepingu lõppemiseni 26.05.2022 oli null, seega jätab kohus rahuldama hageja intressinõude summas 184,47 eurot.
34.Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga
juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostjaga sõlmitud tähtajatu leping on seoses krediidi mittetagastamisega üles öeldud, mistõttu on kogu väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud ja kohus ei peab põhjendatuks määrata kostjale uut maksegraafikut.
35.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Hagiavalduse kohaselt on kostjale väljastatud krediiti kokku 6480 eurot, kostja tagastas lepingu kehtivuse ajal krediiti summas 5311,44 eurot ning peale lepingu lõppemist veel 135 eurot, mis tuleb samuti arvestada põhinõude katteks. Seega on tagastamata põhivõla suuruseks 1033,56 eurot (6480 – 5311,44 - 135), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Rahuldamata jääb põhinõue summas 943,59 eurot (1977,15 – 1033,56).
36.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega ei ole hagejal õigus nõuda ka võlatunnistuse lepingutasu 20 eurot. Kostja ei vabane aga nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest.
37.01.06.2022 võlatunnistuse kohaselt oli kostjal tasumata viivis summas 8,63 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis määraga 0,065% iga kalendripäeva eest alates 08.08.2022 kuni hagi esitamiseni 30.05.2023 380,40 eurot ning edaspidine viivis alates 31.05.2023 tasumata põhinõudelt määraga 0,05% päevas.
38.Kohus ei lähtu võlatunnistuses kokku lepitud viivisemäärast. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 01.01.2022 – 31.12.2022 8% aastas, 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 on 12,5% aastas.
39.Kohus märgib, et arusaamatuks jääb võlatunnistuses märgitud tasumata viivise 8,63 euro kujunemine. Hagis puuduvad selgitused, millisel perioodil, milliselt summalt ja millise määraga on hageja võlatunnistuses märgitud viivist arvestanud. Sellele vaatamata peab kohus põhjendatuks seadusjärgse viivise arvestamist sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 1033,56 eurolt alates lepingu lõpetamisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni ehk perioodil 27.05.2022 - 30.05.2023 (369 päeva eest), mis teeb viivise suuruseks 94,21 eurot. Seega jääb rahuldamata hageja viivisenõue summas 286,19 eurot (380,40 – 94,21).
40.Tuginedes TsMS §-le 367 ja hageja taotlusele arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kuni otsuse tegemiseni, mis tasumata põhinõudelt 1033,56 eurolt perioodil 31.05.2023 kuni 27.06.2024 (k.a) 394 päeva eest moodustab 134,93 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 27.06.2024 seisuga kokku 229,14 eurot (94,21 eurot + 134,93 eurot).
41.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 28.06.2024 edaspidine viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (1033,56 euro) tasumata jäägilt kuni põhivõlgnevuse 1033,56 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks
muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 1033,56 euro suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 928,19 eurot (1033,56 – 229,14).
42.Kohus peab vajalikuks märkida, et 01.06.2022 võlatunnistuse kohaselt on kostjal tasumata ka kahjuhüvitis (mille all on mõeldud sissenõudmiskulusid) 40 eurot. Kuigi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks, ei nähtu hagist ega lisatud tõenditest, milles seisneb eelmärgitud kahju. Lepingu lõppemisest 26.05.2022 kuni võlatunnistuse sõlmimiseni 01.06.2022 ei olnud veel möödunud VÕS § 1132 lõikes 3 sätestatud seitsme päevane periood, enne mida ei ole võlausaldajal ka lubatud ühtegi tasulist meeldetuletuskirja võlgnikule saata.
43.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
45.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 2542,02 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 1414,25 eurot ehk ⁓56% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 44% ulatuses kostja ja 56% ulatuses hageja kanda.
46.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 420 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 44% ulatuses ehk summas 184,80 eurot (420 x 44%).
47.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 1183 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 7 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Hageja on esitanud üksnes 30.05.2023 õigusabikulude arve, kuigi kohus 30.10.2023 kohtumääruses arvete esitamise vajadusele viitas (TsMS § 176 lg 6). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
48.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 8,80 eurot (TsMS § 4842) (20 x 44%).
49.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust
ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
50.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.
51.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 7 h ulatuses, s.h nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, 21.11.2023 puuduste kõrvaldamine, 30.05.2024 kohtunõudele vastuse koostamine. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele parandada ja täiendada, sest hageja oleks võinud parandada kohtu osundatud puudused ja lisada vajalikud tõendid ka nn esimesel korral. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 4 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 211,20 eurot (käibemaksuta) (4 x 120 x 44%).
52.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 404,80 eurot (riigilõiv 184,80 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 8,80 eurot ja õigusabikulu 211,20 eurot).
53.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
54.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
55.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.