Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja kohtu põhjendused X esitas 15.04.2024 kohtule avaldus Element Logistics OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldajal on võlgniku vastu nõuded, mis tulenenevad Töövaidluskomisjoni 24.01.2024 otsusest töövaidlusasjas nr 4-1/1885/23, millega mõisteti tööandjalt Element Logistics OÜ-lt avaldaja (töötaja) X kasuks välja töötasu netosummas 2955 eurot, tööga kindlustamata aja eest tasu netosummas 945,45 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitis netosummas 1033,54 eurot ja hüvitis netosummas 3900 eurot. Otsus jõustus 25.03.2024. 22.04.2024 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning andis võlausaldajale tähtaja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2000 euro tasumiseks 15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja deposiiti ei tasunud. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 11 lg-le 1 võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 41 sätestab: „Kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.“ Kuna võlausaldaja ei ole deposiiti tasunud, jätab kohus ajutise halduri nimetamata. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Võlausaldaja (töötaja) nõude aluseks on töövaidluskomisjoni 24.01.2024 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1885/23, millega mõisteti tööandjalt Element Logistics OÜ-lt avaldaja (töötaja) X kasuks välja töötasu netosummas 2955 eurot, tööga kindlustamata aja eest tasu netosummas 945,45 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitis netosummas 1033,54 eurot ja hüvitis netosummas 3900 eurot. Otsus jõustus 25.03.2024.

Kohtu hinnangul on võlausaldaja tõendanud oma nõude olemasolu (tõendina esitatud töövaidluskomisjoni 24.01.2024 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1885/23). Samuti on võlausaldaja piisavalt põhistanud võlgniku maksejõuetust. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik töövaidluskomisjoni otsust täitnud, e-krediidiinfo raporti kohaselt on võlgnikul seisuga 15.04.2024 maksuvõlg summas 33 033 eurot ning on esitamata 4 maksudeklaratsioone. Võlausaldaja on esitanud 19.03.2024 võlgnikule pankrotihoiatuse, mille kohaselt võlausaldaja tegi võlgnikule Element Logistics OÜ ettepaneku tasuda võlg 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse kättetoimetamisest arvates. Võlgnik ei ole avalduse esitamise hetkeks oma kohustusi täitnud. Kohus on seisukohal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgnikul on 19.06.2024 seisuga maksuvõlg 33 033,74 eurot. Võlgnikul on esitamata 2022.a ja 2023.a majandusaasta aruanded. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katteks vara. Eelneva tõttu leiab kohus, et võlausaldaja on tõendanud oma nõude olemasolu, põhistanud piisavalt võlgniku maksejõuetust ning võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kui kohus jätab ajutise halduri nimetamata põhjusel, et deposiiti ei tasutud, siis on töötajal töötuskindlustusseaduse § 19 p 3 ja § 21 lg 1 p 4 järgi võimalik pöörduda avalduse ja kohtumäärusega Töötukassasse hüvitise saamiseks pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Kohus jätab menetluskulud võlausaldaja enda kanda. Kohus määrab kindlaks, et hüvitavaid menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas ei ole. PankrS § 15 lg 5 järgi võib ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud isik. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.