Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-21-16508 Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt pöördusid võlausaldajad võlgniku pankrotihalduri Veli Kraavi poole ühise taotlusega esitada OÜ BEST IDEA vastu hagi kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmiseks. Pankrotihaldur Veli Kraavi oli hagi perspektiivikuse suhtes skeptiline ning soovis kaitsta pankrotipesa kulutuste kandmise eest. Seetõttu sõlmiti kolmepoolne leping, millega lepiti kokku, et hageja võtab menetluskulud enda kanda. Hageja, pankrotihaldur Veli Kraavi ja Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ sõlmisid 2. juulil 2019 lepingu (leping), milles lepiti kokku järgmises: 1) pankrotihaldur Veli Kraavi volitab Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-d esindama pankrotihaldurit tsiviilasjas, mille esemeks on pankrotihalduri hagi OÜ BEST IDEA vastu kohtuliku hüpoteegi seadmise kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-19-10427); 2) hageja kohustub kandma kõik kulud, mida pankrotihaldur kannab või kohustub kandma seoses tsiviilasjaga nr 2-19-10427 ja nimetatud lepinguga, sealhulgas järgmised kulud: a) kõik kulud, mis tekivad sellest, et Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ osutab tsiviilasjas nr 2-19-10427 õigusteenust; b) OÜ BEST IDEA menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-10427, kui pankrotihaldur peab need kandma jõustunud kohtulahendi alusel; c) kõik muud tsiviilasja nr 2-19-10427 menetluskulud, mida pankrotihaldur peab tasuma; d) kõik kulud, mis tekivad seoses notari arvelduskontole raha deponeerimisega; 3) õigusabikulud ning tsiviilasjas nr 2-19-10427 tasutud riigilõivud maksab hageja jooksvalt otse Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le (või kui Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ palub riigilõivu tasuda otse Rahandusministeeriumile, tasub hageja riigilõivu ise otse Rahandusministeeriumile).

2-21-16508 Hageja ei saa esitada lepinguväliseid nõudeid. Hageja õigused ja kohustused tulenevad lepingust. Nii käsundita asjaajamisest tuleneva nõude kui ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamine eeldaks, et hagejal ei olnud õigust või kohustust tegu teha. Praegusel juhul kandis hageja kulusid lepingu alusel. Samuti ei täitnud hageja võlgniku kohustust. Võlgnikul ei olnud kohustust maksta advokaadibüroole tasu, vaid see kohustus oli üksnes hagejal. Seega ei ole võlgnik ka rikastunud. Lisaks ei ole hageja selgitanud, milles seisnes asjaajamisest saadav väidetav kasu võlgnikule. Võlgniku pankrotivara tsiviilasjas nr 2-19-10427 toimunud kohtuvaidluse tulemusel ei suurenenud. Samuti ei vähenenud võlgniku vastu suunatud võlausaldajate nõuded. Selle tagasivõitmise hagi esitamine oli hageja enda huvides, kuna tagasivõitmise tulemusena jääb OÜ BEST IDEA nõue esimese järgu pandiga tagatud nõudena rahuldamata ning vastavas ulatuses on võimalik suuremas mahus rahuldada teise rahuldamisjärgu võlausaldajate nõudeid (sh hageja väidetavat nõuet, kui kohus seda tunnustab).

2-21-16508 OÜ BEST IDEA. Pärast seda tekkis olukord, kus pankrotivõlgnik rikastus alusetult hageja soorituse võrra 7511 euro 40 sendi ulatuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2-21-16508 Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et käsundita asjaajamise eeldused on täidetud. Hageja ei tegutsenud võlgniku kasuks, vaid pankrotihalduri kasuks. Samuti oli kulude kandmiseks lepingust tulenev alus ja see alus ei ole ära langenud, nagu ringkonnakohus ekslikult järeldas. Lisaks ei ole hageja võlgnikule midagi üle andnud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-21-16508 ei saa nõuda kohustuse veelkordset täitmist, mitte seda, et tehtud soorituse alus langeks tagasiulatuvalt ära. Isegi kui lepinguline kohustus oleks ära langenud, ei oleks see käsundita asjaajamise õiguse alusel esitatava nõude eeldus, vaid alusetu rikastumise õiguse alusel esitatava nõude eeldus.

2-21-16508

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.