Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-16508
Kohtuasi
Saneerimine OÜ hagi Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu 7511,40 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Saneerimine OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7511,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Saneerimine OÜ (Laitier OÜ õigusjärglane) (registrikood 14255577), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja (vastustaja) Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) (registrikood 12512159) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 16.12.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 03.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud Saneerimine OÜ kanda.
Mõista Saneerimine OÜ-lt Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulude hüvitis 5353,48 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-21-16508
5.Rahuldada Veli Kraavi tunnistajatasu taotlus, määrata tunnistajatasu suuruseks 65,62 eurot ning maksta tunnistajatasu riigi eelarvest välja Veli Kraavi pangakontole nr EE841010011627951223 (SEB Pank).
6.Kohustada Saneerimine OÜ-d tasuma 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole tunnistajatasu 65,62 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Saneerimine OÜ (õiguseelneja Laitier OÜ, hageja) esitas 21.10.2021 Harju Maakohtule Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotihalduri Indrek Lepsoo (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 7511,40 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt pöördusid võlausaldajad võlgniku pankrotihalduri Veli Kraavi poole ühise taotlusega esitada OÜ BEST IDEA vastu hagi kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmiseks. Pankrotihaldur V. Kraavi oli hagi perspektiivikuse suhtes skeptiline ning soovis kaitsta pankrotipesa kulutuste kandmise eest. Seetõttu sõlmisid hageja, pankrotihaldur ja Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ (advokaadibüroo) 02.07.2019 kolmepoolse lepingu (leping), millega pankrotihaldur volitas advokaadibürood esindama pankrotihaldurit tsiviilasjas nr 2-19-10427 (pankrotihalduri hagi OÜ BEST IDEA vastu kohtuliku hüpoteegi seadmise kehtetuks tunnistamiseks) ning hageja kohustus tasuma kõik pankrotihalduril tekkivad tsiviilasja menetlemisega seotud kulud, sh õigusteenuse kulud ning pankrotihalduri kanda jäävad OÜ BEST IDEA menetluskulud. Hageja tasus 05.07.2019 pankrotivõlgniku eest riigilõivu 3400 eurot ja kandis pankrotivõlgniku huvides õigusabikulusid 4374 euro ulatuses, s.o kokku 7774 euro ulatuses. Harju Maakohus rahuldas 27.03.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-10427 esitatud hagi ja jättis menetluskulud OÜ BEST IDEA kanda ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.11.2020 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud OÜ BEST IDEA kanda. Harju Maakohus vabastas 02.12.2020 määrusega V. Kraavi pankrotihalduri kohustustest ning nimetas uueks pankrotihalduriks kostja. Harju Maakohus mõistis 18.01.2021 määrusega OÜlt BEST IDEA võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 7511,4 eurot koos kohustusega 2
2-21-16508 tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. OÜ BEST IDEA on tasunud hüvitise pankrotivõlgniku pangakontole.
1.2.Kostja peab hagejale käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel 7511,4 eurot hüvitama. Leping sõlmiti vaid tsiviilasja menetluse jooksvaks finantseerimiseks ja juhuks, kui hagi ei ole edukas. Leping ei reguleerinud olukorda, kus hagi rahuldatakse ja OÜ-lt BEST IDEA mõistetakse menetluskulud välja, ning selles ei lepitud kokku, et pankrotivõlgnik võib tsiviilasja edukuse korral jätta menetluskulude hüvitise endale ja hageja arvel rikastuda. Lepingu kohaselt esitas advokaadibüroo arved hagejale, mitte pankrotihaldurile, ning hageja tasus need. Pankrotihaldur oleks pidanud paluma tsiviilasjas menetluskulude kindlaksmääramisel hüvitada kulud hagejale. Sisuliselt tehti kulusid lepingu pooleks mitteoleva pankrotvõlgniku huvides ning lepingu p 7 kohaselt on leping 26.03.2021 lõppenud.
1.3.Hagejal peab olema mistahes õiguslikul alusel võimalus saada kostjalt 7511,4 eurot, sest vastupidine olukord ei ole majanduslikult loogiline ega õiglane. Hageja oli nõus finantseerima hagimenetlust üksnes teadmisega, et ta saab hagi edukuse korral finantseeritud rahalised vahendid tagasi. Keeldudes hagejale 7511,4 euro tasumisest, käitus pankrotihaldur sõnamurdlikult ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei näe leping ette, et hagejale tuleks midagi hüvitada. Pooltevahelised suhted on lepingus ammendavalt reguleeritud. Lepingus ei lepitud kokku, mis saab kuludest siis, kui hagi rahuldatakse. Lepingut tuleb tõlgendada selliselt, et pooled said selle sõlmimisel ühiselt aru, et tagasivõitmise hagi esitamine on eelkõige hageja enda huvides ning seega kannab hageja ka kõik sellega seotud kulud ega nõua nende kulude hüvitamist endale. Kui poolte tahteks oleks olnud sõltuvalt kohtuvaidluse tulemusest hagejale midagi hüvitada, siis oleks see lepingusse kirja pandud. Hageja ei saa esitada lepinguväliseid nõudeid. Hageja õigused ja kohustused tulenevad lepingust. Nii käsundita asjaajamisest tuleneva nõude kui ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamine eeldaks, et hagejal ei olnud õigust või kohustust tegu teha. Praegusel juhul kandis hageja kulusid lepingu alusel. Samuti ei täitnud hageja võlgniku kohustust. Võlgnikul ei olnud kohustust maksta advokaadibüroole tasu, vaid see kohustus oli üksnes hagejal. Seega ei ole võlgnik ka rikastunud. Lisaks ei ole hageja selgitanud, milles seisnes asjaajamisest saadav väidetav kasu pankrotivõlgnikule. Pankrotivara ei suurenenud tsiviilasjas nr 2-19-10427 toimunud kohtuvaidluse tulemusel. Samuti ei vähenenud võlgniku vastu suunatud võlausaldajate nõuded. Tagasivõitmise hagi esitamine oli hageja enda huvides, kuna tagasivõitmise tulemusena jääb OÜ BEST IDEA nõue esimese järgu pandiga tagatud nõudena rahuldamata ning vastavas ulatuses on võimalik suuremas mahus rahuldada teise rahuldamisjärgu võlausaldajate nõudeid (sh hageja väidetavat nõuet, kui kohus seda tunnustab). Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 03.11.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 586,8 eurot koos 3
2-21-16508 kohustusega tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
-
kohus kuulutas 14.02.2018 välja pankrotivõlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks V. Kraavi; 02.12.2020 määrusega vabastas kohus V. Kraavi pankrotihalduri kohustustest alates 02.12.2020 ning nimetas uueks pankrotihalduriks I. Lepsoo; hageja esitas 03.05.2018 pankrotivõlgniku pankrotimenetluses 10 455,05 euro suuruse nõude; pankrotihaldur V. Kraavi, hageja ja advokaadibüroo sõlmisid 02.07.2019 lepingu, mille p 1 kohaselt volitas pankrotihaldur advokaadibürood esindama pankrotihaldurit kohtuasjas, mille esemeks oli pankrotihalduri hagi OÜ BEST IDEA vastu kohtuliku hüpoteegi seadmise kehtetuks tunnistamiseks; pankrotihaldur V. Kraavi esitas 11.07.0219 hagi OÜ BEST IDEA vastu võlausaldajate huve kahjustava tehingu tagasivõitmiseks; Harju Maakohus rahuldas hagi tsiviilasjas nr 2-19-10427 ning tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ BEST IDEA kasuks seatud pankrotivõlgnikule kuuluvale kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi summaga 1 106 034 eurot, otsus jõustus 18.01.2021; Harju Maakohus mõistis tsiviilasjas 2-19-10427 OÜ-lt BEST IDEA pankrotivõlgniku pankrotihalduri kasuks välja menetluskulude hüvitise 7511,40 eurot; OÜ BEST IDEA on tasunud hüvitise pankrotivõlgnikule.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli hageja asjaajamise aluseks leping ning see ei olnud sõlmitud arvestusega, et hagi esitamine on edutu. Leping ei reguleerinud üksnes olukorda, kus hagi jääb rahuldamata. Lepingu p-dest 2.1 ja 2.2 nähtub, et lepingut ei sõlmitud arvestusega, et hagi esitamine on edutu. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus hageja kandma kõik kulud, mis tekivad seoses pankrotihaldurile õigusteenuse osutamisega, ning lepingu p 2.2 kohaselt kohustus hageja kandma vastaspoole menetluskulud, kui pankrotihalduril tekib jõustunud kohtulahendi alusel kohustus need kanda. Lepingu p 2.1 on sõnastatud kindlas ning p 2.2 tingivas kõneviisis. Seega sõlmiti leping arvestusega, et hagi esitamine on edukas ning juhul, kui see siiski mingil põhjusel ei ole edukas, kannab hageja siiski vastaspoole kulud. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et pankrotihaldur V. Kraavi oli hagi perspektiivikuse osas skeptiline. Nii pankrotihaldur V. Kraavi, hageja kui ka vandeadvokaat Marko Kaevando (pankrotihalduri lepinguline esindaja) mõistsid lepingut selliselt, et hageja kannab hagi esitamisega kaasnevad kulud, kuna hagi esitamine oli hageja huvides. Pankrotihalduri lepingulisel esindajal oli võimalik tsiviilasjas taotleda menetluskulude hüvitamist hagejale, kuid ta ei teinud seda. Seega teadis ta, et sellist kokkulepet ei sõlmitud. Menetluskulusid oleksid võinud kanda ka võlausaldajad ühiselt, kuid lepinguga võttis kulude kandmise enda peale üksnes hageja. Sellest võib järeldada, et lisaks haldurile pidasid ka ülejäänud võlausaldajad võimalikuks, et tagasivõitmise hagi esitamine on just hageja huvides.
3.3.Kuna hageja asjaajamise aluseks oli leping, siis ei saa lepinguväliseid võlasuhteid reguleerivaid sätteid kohaldada. Ei ole tõendatud, et pankrotivõlgnik rikastus hagejalt millegi saamise tõttu. Asjaolu, et leping lõpeb mingi sündmuse saabumisega või lepingus märgitud tähtpäeval, ei tähenda, et tagasiulatuvalt langeksid ära lepingus kokkulepitud tingimused.
4
2-21-16508 Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt VÕS § 29 ning asus lepingut tõlgendades vääralt seisukohale, et leping välistab hagi rahuldamise lepinguvälisel alusel. Olukorras, kus leping ei reguleeri mingit küsimust, reguleerib seda seadus. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja ja pankrotivõlgnik ei olnud lepingu poolteks, mistõttu ei ole välistatud nõuete esitamine vastustaja ja pankrotivõlgniku vastu. Lepingus ei olnud kokku lepitud, mis saab kuludest siis, kui hagi rahuldatakse, ega lepitud kokku, et hageja ei või nõuda sellises olukorras kulude hüvitamist ning pankrotivõlgnik võib hageja arvel rikastuda. Sellel, kas pankrotihaldur V. Kraavi pidas kohtuvaidlust perspektiivikaks või mitte, ei ole asjas tähtsust. Hageja eesmärgiks ei olnud rikastada pankrotivõlgnikku läbi kohtumenetluse, hageja oli nõus kohtuvaidlust finantseerima eeldusel, et ta saab hagi edukuse korral raha tagasi. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et tagasivõitmise hagi esitamine oli üksnes hageja huvides. Tehingute tagasivõitmine toimub kõigi võlausaldajate huvides. Pankrotihaldur V. Kraavi osales võlgniku asemel tagasivõitmise hagi menetluses nii võlausaldajate kui ka võlgniku huvides. Maakohus tegi vääralt pankrotihalduri lepingulise esindaja käitumisest kohtumenetluses järeldusi lepingu sisu kohta.
4.2.Maakohus leidis vääralt, et hageja ei tegutsenud pankrotivõlgniku huvides ning jättis vääralt kohaldamata käsundita asjaajamise sätted. Leping ei välista käsundita asjaajamise sätete kohaldamist ning käsundita asjaajamise eeldused on täidetud. Hageja ajas pankrotivõlgniku asja ning tegutses tema huvides ja kasuks, seejuures on pankrotihaldur tegutsemise heaks kiitnud. Asjaajamiseks ei olnud tehingust tulenevat alust, sest hageja ei olnud selleks kohustatud, vastava hagi esitamine on pankrotihalduri seadusjärgne kohustus ning hageja täitis kulusid kandes pankrotivõlgniku kohustust. Hagejal ei olnud soorituse tegemiseks õiguslikku alust, kuna õiguslikuks aluseks olnud kohustus langes ära tsiviilasja nr 2-19-10427 tulemusena, milles pankrotivõlgniku menetluskulud pidi kandma OÜ BEST IDEA. Pärast seda tekkis olukord, kus pankrotivõlgnik rikastus alusetult hageja soorituse võrra 7511,40 euro ulatuses.
4.3.Maakohus jättis vääralt kohaldamata alusetu rikastumise sätted. Hageja kandis pankrotivõlgniku kohustused ning pankrotivõlgnik on selle võrra rikastunud hageja arvel, kuna sai menetluskulude hüvitise. Hageja finantseeris kohtumenetlust ning alus selleks langes hagi rahuldamise tõttu ära.
4.4.Maakohus jättis põhjendamatult kontrollimata, kas nõude saaks rahuldada muul lepinguvälisel alusel. Arvestades esile toodud asjaolusid peab hagejal olema võimalik saada kantud menetluskulud hüvitatud. Seejuures jättis maakohus põhjendamatult kohaldamata hea usu põhimõtte. Juhul, kui leping välistab lepinguväliste nõuete rahuldamise, tuleb lepingus 5
2-21-16508 sätestatu jätta hea usu põhimõtet arvestades kohaldamata. Pankrotivõlgniku rikastumine hageja arvel ei ole õiglane. Hageja ei ole soovinud kinkida seda raha pankrotivõlgnikule. Raha tagastamata jätmine ei ole aus ega õiglane. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 22.12.2023 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis võlgnikult hageja kasuks välja 7511,40 eurot ja jättis menetluskulud võlgniku kanda.
7.Riigikohus tühistas 26.06.2024 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks märkides, et ringkonnakohtul tuleb apellatsioonkaebuse väiteid arvestades asja uuel läbivaatamisel tõlgendada vaidlusalust lepingut VÕS § 29 sätestatud reegleid järgides. Kui ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus lepingu tõlgendamisel, tuleb ringkonnakohtul oma sellekohast järeldust põhjendada ning välja tuua, millest nähtub poolte kokkulepe selle kohta, et kindlate tingimuste täidetuse korral on hagejal õigus kostjalt raha tagasi saada. Hagi rahuldamiseks saab olla alust juhul, kui lepingust tuleneb kostjale kohustus hüvitada hagejale menetluskulud ulatuses, milles need on võlgnikule tsiviilasjas nr 2-19-10427 välja makstud.
8.Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus selgitas hageja, et kirjaliku lepingu kõrval oli hagejal ja pankrotihalduril suuline kokkulepe ning vastastikune ühine arusaamine, et hagi rahuldamise korral hüvitab pankrotihaldur hagejale menetluskulud. Ilma sellise kokkuleppeta ei oleks hageja kohtuvaidlust finantseerinud. Hageja esitas taotluse kuulata nende asjaolude tõendamiseks tunnistajana üle toonane pankrotihaldur V. Kraavi. Ringkonnakohus rahuldas taotluse ja kuulas V. Kraavi tunnistajana üle. Lisaks juhtis hageja tähelepanu sellele, et nii maa- kui ka Riigikohus on jätnud tähelepanuta hageja väite hea usu põhimõtte kohaldamise kohta.
9.Kostja vaidles suulise kokkuleppe olemasolule vastu. Kui poolte tahe oleks olnud anda hagejale õigus raha tagasi nõuda, siis oleks see vastavalt lepingusse ka kirja pandud ning kokkuleppe osapooleks oleks olnud ka advokaadibüroo. Hageja ei ole varem menetluses neid asjaolusid esile toonud. Poolte arusaam kokkuleppest on selles osas erinev ning lähtuda tuleks mõistliku isiku positsioonist. Sarnane mõistlik isik pidi mõistma, et kirjalik leping reguleerib ammendavalt poolte suhteid. Hagejal ei olnud alust eeldada, et kulud hüvitatakse. Juhul, kui vastav kokkulepe oli olemas, vastutab selle täitmise eest V. Kraavi, mitte I. Lepsoo.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
11.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (vt ülal p 3.1), kuivõrd puuduvad
6
2-21-16508 kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.
12.Maakohus järeldas õigesti, et hagejal ei ole 02.07.2019 lepingu alusel õigust nõuda kostjalt 7511,4 euro hüvitamist, kuid ringkonnakohus muudab selles osas kohtuotsuse põhjendusi.
12.1.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale tsiviilasjas nr 2-19-10427 kostja eest kantud menetluskulud ulatuses, milles kohus need kohtuvaidluse teiselt poolelt kostja kasuks välja mõistis. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled ja advokaadibüroo sõlmisid 02.07.2019 lepingu, mille alusel kohustus hageja tasuma advokaadibüroole kostjale tsiviilasjas nr 2-19-10427 osutatava õigusabiteenuse eest ning kandma muud tsiviilasja menetlemisega seotud kulud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kirjalikus lepingus ei sisaldunud kokkulepet selle kohta, et kostja kohustub hagi rahuldamise ja menetluskulude hüvitise tema kasuks väljamõistmise korral hüvitama menetluskulud vastavas ulatuses hagejale. Kuigi hageja väitel oli pooltel sellekohane suuline või konkludentne kokkulepe, ei ole hageja seda tõendanud.
12.2.Tunnistaja V. Kraavi ütluste (dtl 466–469) kohaselt pöördus 2019 tema poole hageja esindaja R. Raidur sooviga, et pankrotihaldur pöörduks OÜ BEST IDEA pandiõiguse vaidlustamiseks kohtu poole. Tegemist oli olukorraga, kus võlausaldajate huvid olid vastandlikud ja oli selge, et sellise menetluse arvel ei kasva pankrotivara. V. Kraavi mureks oli see, et menetluse kaotamise korral peab ta kandma kohtukulud. R. Raidur soovis, et esindajaks oleks M. Kaevando ja ta andis mõista, et hageja on nõus kandma kohtukulud. V. Kraavi nõustus. Põhieesmärk, miks leping koostati, oli see, et hageja deponeeriks rahasumma OÜ BEST IDEA võimalike õigusabikulude katteks, juhuks kui pankrotipesa peaks vaidluse kaotama. V. Kraavi jaoks oli oluline, et pankrotipesa ei peaks kandma selle vaidlusega seotud kulusid, seejuures oli just tema huvides see, et leping saaks sõlmitud. V. Kraavi arvas, et tema koostas lepingu projekti, igal juhul on ta seda redigeerinud. V. Kraavi ei mäletanud, et lepingu sõlmimise ajal oleks räägitud sellest, mis saab siis, kui kohtuvaidlus osutub edukaks. Samuti ei mäletanud V. Kraavi, et R. Raidur oleks hageja esindajana rääkinud sellest, et kui vaidlus võidetakse, siis ta soovib, et kulud hüvitatakse. Vaidlus läks käima ja see oli sekundaarne teema, millest rääkimist V. Kraavi ei mäletanud. Samas möönis V. Kraavi, et kui sellest oleks olnud juttu, ei oleks ta olnud vaidluse eduka lõppemise korral kulude hüvitamisele vastu. Praktikas kasutatakse V. Kraavi väitel võlausaldajate vastandlike huvide korral erinevaid kohtuvaidluse finantseerimisvõimalusi. Kui pesas ei ole raha, siis tihti finantseerivad vaidlust võlausaldajad ning tavaliselt lepitakse kokku kulude tagasimaksmises. Kui võetakse laenu, siis see eeldab võlausaldajate üldkoosoleku otsust. Kui võlausaldaja finantseerib vaidlust, siis kaotuse korral jääb kulu lõplikult tema kanda, kui võidetakse, siis kulud hüvitatakse. Selle kohta, kas kulude hüvitamise kohta sõlmitakse eelnevalt kokkuleppeid või mitte, on näiteid seinast seina. V. Kraavi tahtis lepingut sõlmides vältida seda, et pesa peaks kulusid kandma või miinusesse jääma. V. Kraavi möönis, et kui tema oleks vaidluse lõppemise ajal olnud jätkuvalt pankrotivõlgniku pankrotihaldur, siis ta oleks ilmselt võlausaldajale kulud hüvitanud, sest saadud raha välja maksmata jätmine näiks alusetu rikastumisena. Samas oli V. Kraavi vastus küsimusele, kas ta võttis lepingut sõlmides sellise kohustuse või mitte, ebalev. Pigem pidas ta õiglaseks kulud hüvitada, mitte raha endale jätta, sest pesa ei olnud kulutusi teinud. Ülaltoodud tunnistaja ütlused ei kinnita seda, et pooled olid lisaks kirjalikult vormistatud kokkuleppele saavutanud VÕS § 9 lg 1 tähenduses vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel kokkuleppe ka selles, et kohtuvaidluse edukuse ja pankrotihaldurile menetluskulude 7
2-21-16508 hüvitamise korral kohustub pankrotihaldur hagejale kohtuvaidluse kulud hüvitama. Tunnistaja ütlused ei kinnita seda, et R. Raidur tegi V. Kraavile vastava ettepaneku ning et V. Kraavi nõustus sellega ja võttis vastava kohustuse. Samuti ei kinnita tunnistaja ütlused seda, et hageja ei nõustunud sõlmima lepingut ilma vastava kokkuleppeta. Tunnistaja ütluste kohaselt sõlmiti leping pankrotihalduri initsiatiivil, eesmärgiga hoida ära pankrotivõlgnikule täiendate kohustuste tekkimine. Tunnistaja ütlused ei kinnita seda, et lepingu eesmärgiks oli tagada hagejale kantud kulude hüvitamine.
12.3.Kuna 02.07.2019 lepingu p 2 järgi kohustus hageja kandma kõik kulud, mis pankrotihaldur kannab või kohustub kandma seoses kohtuasjaga, ning pooled ei olnud leppinud kokku, et pankrotihaldur peab hüvitama hagejale kantud kulud, kui kohtuvaidlus osutub edukaks ja vastaspool hüvitab pankrotihaldurile menetluskulud, ei ole hagejal lepingu järgi õigust nõuda kostjalt 7511,4 euro hüvitamist.
13.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingu tõttu ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet lepinguvälisel õiguslikul alusel. Riigikohus märkis siinses asjas tehtud otsuses, et kui raha maksmise alus tulenes lepingust, tuleb pooltevahelised nõuded lahendada esmajoones lepingusuhtest lähtudes. Õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude rahuldamise eeldusena tuleb hagejal tõendada mh seda, et ta ei olnud lepingust või seadusest tulenevalt kohustatud asja ajama. Lepingu sõlmimine soorituse tegija ja muu isiku vahel välistab nõuded soodustatu vastu nii käsundita asjaajamise õiguse (VÕS §-d 1018–1026) kui ka alusetu rikastumise õiguse (VÕS §-d 1027–1042) alusel, sest soorituseks on sellisel juhul olemas lepinguline alus ning soorituse tegijal võib olla lepingust tulenev tasunõue isiku vastu, kes on lepingu teiseks pooleks. See, et hageja täitis oma lepingulised kohustused, ei tähenda, et kohustus oleks tagasiulatuvalt ära langenud. Asjaolu, et OÜ-d BEST IDEA kohustati tsiviilasja nr 2-19-10427 lahendamise tulemusel hüvitama kostjale tagasivõitmise hagiga seotud menetluskulud, oleks saanud hageja ja kostja vahelisest lepingusuhtest tulenevate õiguste ja kohustuste ulatust mõjutada vaid juhul, kui hageja ja võlgniku endise halduri vahelises lepingus oleks selliselt kokku lepitud (RKTKo 26.06.2024, 2-21-16508, p 12–14). Kuna hagejale tulenes 02.07.2019 sõlmitud lepingust kohustus kanda kohtumenetluse kulud, ei ole hageja kandnud kohtumenetluse kulusid käsundita asjaajajana VÕS § 1018 tähenduses. Samuti ei ole hageja seetõttu täitnud kostja kohustust õigusliku aluseta VÕS § 1028 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et 02.07.2019 leping on tühine või tühistatud.
14.Seejuures ei anna hagi rahuldamiseks alust ka hageja väited hea usu põhimõte kohaldamise kohta. Kuigi hageja arvates tuleks VÕS § 6 lg 2 alusel jätta kohaldamata lepingus sätestatu, mis välistab hagi rahuldamise, ei suutnud hageja ringkonnakohtu istungil oma taotlust täpsemalt selgitada. Ringkonnakohus märgib, et võlasuhtele ei kohaldata VÕS § 6 lg 2 järgi seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Viidatud sätte alusel saaks kohus jätta hea usu põhimõtet rakendades kohaldamata mõne konkreetse lepingupunkti, kuid kohus ei saa selle alusel luua ise hageja nõudele õiguslikku alust (poolte kokkulepet kulude hüvitamise kohta), kui pooled ei ole selles omavahel kokku leppinud.
15.Ülaltoodut arvestades ei ole hagejal lepingust ega seadusest tulenevat õiguslikku alust nõuda kostjalt 7511,40 euro ulatuses kostja eest kantud menetluskulude hüvitamist.
8
2-21-16508 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad nii apellatsioonikassatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
kui
ka
17.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.
17.1.Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlustega seotud menetluskuludeks asja esimest korda läbivaatamisel lepingulise esindaja kulud 1638 eurot (lisandub käibemaks), kassatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1134 eurot (lisandub käibemaks) ning asja teist korda ringkonnakohtus läbivaatamisel lepingulise esindaja kulu 1836 eurot (lisandub käibemaks).
17.2.Nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel: -
esimese apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 9,1 tundi, sh apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele ja kliendi teavitamisele 5,4 tundi, 10.11.2023 istungiaja kooskõlastamisele, kliendi teavitamisele ja istungi ettevalmistamisele 1,5 tundi, kohtuistungil osalemisele 1 tund, menetluskulude nimekirja koostamisele 0,3 tundi, protokolliga tutvumisele ja kliendiga suhtlusele 0,8 tundi ning kompromissi puudutavale suhtlusele kliendiga 0,1 tundi;
-
kassatsioonimenetluse toimingutele kokku 6,3 tundi, sh kassatsioonkaebuse koostamisele 5,3 tundi, Riigikohtu määruse ja kirjade ning vastusega tutvumisele 0,6 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,4 tundi;
-
teistkordse apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 10,2 tundi, sh Riigikohtu otsusega tutvumisele 2×0,2 tundi, ringkonnakohtule 05.09.2024 pärigu koostamisele, vastusega tutvumisele ning kliendi teavitamisele 0,3 tundi, kohtunõudega tutvumisele 12.11.2024 2×0,2 tundi, hageja 04.12.2024 seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele 3,8+0,6 tundi, ringkonnakohtu määrusega tutvumisele ja kliendi teavitamisele 2×0,1 tundi, hageja 28.10.2025 menetlusdokumendi ja kohtukutsega tutvumisele 0,3 tundi, 15.12.2025 päringu koostamisele 0,2 tundi, kohtuistungi ettevalmistusele 2 tundi, kohtuistungil osalemisele 1,4 tundi, suhtlusele kliendiga 0,3 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,3 tundi.
Arvestades toimiku materjale, on kolleegiumi hinnangul kostja lepinguliste esindajate tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud esimeses apellatsioonimenetluses ja kassatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalik, kuid teistkordses apellatsioonimenetluses osaliselt põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa põhjendatud toiminguteks pidada ringkonnakohtule 05.09.2024 ja 15.12.2024 päringuga seotud toiminguid (0,3 + 0,2 tundi), sest selliste toiminute tegemine ei olnud kostja õiguste ja huvide kaitseks vajalik ning hageja ei pidanud sellise kulu tekkimist ette nägema. Lisaks on kostja lepingulised esindajad teinud 26.06.2024 Riigikohtu otsusega tutvudes, 12.01.2024 kohtunõudega tutvudes, hageja 04.12.2024 seisukohale vastates, ringkonnakohtu määrusega 17.10.2025 tutvudes dubleerivaid toiminguid, mistõttu loeb ringkonnakohus põhjendamatuks Liis Könni 26.06.2024, 12.11.2024, 04.12.2024, 18.12.2024 ka 17.10.2025 toimingud (0,2 + 0,1 + 0,1 + 0,3 + 0,3 + 0,2 tundi). Seega ei ole kostja lepinguliste esindajate toimingud põhjendatud 1,7 tunni ulatuses. Põhjendatud toimingute ajakuluks on 8,6 tundi, sh Riigikohtu otsusega 9
2-21-16508 tutvumisele 0,2 tundi, kohtunõudega tutvumisele 12.11.2024 0,2 tundi, hageja 04.12.2024 seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele 3,8 tundi, ringkonnakohtu määrusega tutvumisele ja kliendi teavitamisele 0,1 tundi, hageja 28.10.2025 menetlusdokumendi ja kohtukutsega seotud toimingutele 0,3 tundi, kohtuistungi ettevalmistusele 2 tundi, kohtuistungil osalemisele 1,4 tundi, suhtlusele kliendiga 0,3 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,3 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindajate tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks), mis ei ületa oluliselt vandeadvokaadi (ja advokaadi) keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Kostja kinnitas kassatsiooniastmes esitatud menetluskulude nimekirjas (dtl 382) TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu saab kõik menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Hoolimata sellest, et teistes menetluskulude nimekirjades ei ole vastavat kinnitust, ei ole pankrotivõlgnik Maksuja Tolliameti registri kohaselt alates 29.11.2018 käibemaksukohustuslasena registreeritud. Ülal nimetatud menetlustoimingud on tehtud ajavahemikul 03.11.2022–18.12.2025. Käibemaksuseaduse § 15 lg 1 järgi oli kuni 31.12.2023 käibemaksumäär 20%. Alates 01.01.2024 oli käibemaksumäär 22% ja alates 01.07.2025 on käibemaksumäär 24%. Seda arvestades on kostja esimese apellatsioonimenetluse hüvitatavad kulud koos käibemaksuga (20%) 1965,6 eurot, kassatsioonimenetluse kulud koos käibemaksuga (22%) 1383,48 eurot ning teise apellatsioonimenetluse kulud kooskäibemaksuga 22% 922,32 eurot (4,2 × 180 + 22%) ja koos käibemaksuga 24% 982,08 eurot (4,4 × 180 + 24%), s.o kokku 5253,48 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Lisaks tasus kostja kassatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot, mis tuleb hagejal kostjale samuti hüvitada. Seega on hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus kokku 5353,48 eurot. Vastavalt kostjataotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
18.Lisaks rahuldab ringkonnakohus TsMS § 159 lg 1, § 151 ja § 152 alusel tunnistaja V. Kraavi tasutaotluse ning määrab tasu suuruseks 65,62 eurot. Arvestades tasu suurust, ei saa tasu kindlaksmääramise peale TsMS § 159 lg 2 järgi määruskaebust esitada. Vastavalt kulujaotusele tuleb V. Kraavi tunnistajatasu 65,62 eurot TsMS § 179 lg 1 alusel hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.