Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-14715
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu vastu 05.08.2024 otsuse osalise tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt osaliselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.04.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X 15.04.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merle Järvala Puudutatud isik Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu (registrikood 80476969), lepinguline esindaja Irina Reva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 04.04.2025 määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda.
4.Mõista Xlt Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu kasuks välja menetluskulude hüvitis 204 eurot (käibemaksuta).
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-24-14715 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 30.09.2024 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu korteriühistu 05.08.2024 otsuse osalise (üldkoosoleku protokolli p 3) tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt osaliselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Avalduse kohaselt toimus 05.08.2024 korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorra p-s 3 otsustati määrata õigusabikulude tariifiks 0,68 eurot/m2 alates augustist 2024. Tariif kogutakse iga korteriomandi osa suuruse järgi. Avaldaja hääletas otsuse vastu ja esitas üldkoosolekule vastuväited oma eriarvamuses. Õigusabikulu tariifi määramist on korteriühistu põhjendanud ainult sellega, et korteriühistul on vaidlus korteriga 8 ehk avaldajaga. Õigusabikulude makseid kogutakse tagamaks, et korteriühistu saaks end kaitsta kohtumenetlustes, mistõttu peab korteriühistu täiendavalt koguma oma liikmetelt selleks raha. Juhatus on selgitanud, et tariif sisaldab raha võimalike tulevaste õigusabi ja menetluskulude katteks ja selle suurust on mõistlik arvutada seni tehtud ja võimalike kulude põhjal (korteriühistu õigusabikulud ja korteriga 8 seotud prognoositavate kohtu menetluskulusid jagatuna kõikide korterite köetava pinnaga).
3.Avaldaja leidis, et rikutud on korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest üldkoosoleku kokkukutsumise teatele ei ole lisatud EKÜL juristi esitatud arveid ja nende eest tasumist tõendavaid dokumente ega üldkoosoleku otsust EKÜL juristi poolt õigusteenuse osutamiseks, mistõttu ei ole kulusid võimalik võrrelda korteriühistu koostatud üldsõnalise tabeliga „korter 8 menetluskulud“. P-ga 3 kehtestatud õigusabikulude tariif ei ole õiguspärane ja on ka matemaatiliselt vildakas ja põhjendamata. Alternatiivselt leidis avaldaja, et otsus tuleb tunnistada kehtetuks selle vastuolu tõttu seadusega ehk korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-ga 3 ning KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p-ga 2, sest õigusabikulude kandmiseks peab olema üldkoosoleku otsus, mida praegusel juhul ei ole. Puudutatud isikute seisukohad
4.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
5.Puudutatud isik selgitas, et õigusabikulude kandmise ja ühistu liikmetelt sisse nõudmise mõte on tagada korteriühistu tõhus esindamine õigusvaidlustes ja ära hoida varaliste õiguste kahjustamine. Õigusabilepingu sõlmimine korteriühistu esindamiseks kohtuvaidlustes korteriühistu vastu on kooskõlas juhatuse liikmete hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmisega ja korteriühistu liikmete ühiste huvide kvalifitseeritud õigusabiga esindamisega. Selleks ei ole kohustuslik üldkoosoleku otsus. Puudutatud isikul on tekkinud õigusabikulusid menetlustes, mis on algatatud korteriühistu vastu. Siinjuures ei oma tähtsust kui palju asju korteriühistu vastu oli algatatud avaldaja poolt. Kuni 05.08.2024 üldkoosolekul kehtestatud majanduskavani ei olnud majanduskavades õigusabikulusid ette nähtud. Seega tasus puudutatud isik oma õigusabikulud korteriühistul olemasolevate rahaliste vahenditega.
2
2-24-14715 Puudutatud isik selgitas mh 06.03.2025 ärakuulamisel, et korteriühistul ei ole raha, et osaleda menetlustes, mis on algatatud korter 8 poolt (dtl 95, ajamärge 00:08:38). Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 04.04.2025 määrusega avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda, määras puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 530 eurot ning mõistis need puudutatud isiku kasuks avaldajalt välja.
3
2-24-14715
7.Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
05.08.2024 toimus Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu üldkoosolek (dtl 14–52);
päevakorra p-s 3 võeti vastu otsus „Määrata õigusabi kulude tariifiks 0,68 €/m2 alates august 2024. Tariif kogutakse iga korteri kaasomandi osa suuruse järgi“. (dtl 14–52);
avaldaja hääletas otsuse vastu ja esitas eriarvamuse, mis on lisatud protokollile (dtl 14–52);
üldkoosoleku kokkukutsumise teatele lisatud materjalidest tuleb, et kõik õigusabikulud on seotud korteriga 8 peetavate vaidlustega ning üldkoosoleku kokkukutsumise teatele on lisatud ülevaade menetluskuludest ja tariifi arvutuse projekt (dtl 14–15, 34 ja 50).
8.Maakohus märkis, et KrtS § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6 kohaselt tuleb kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku päevakord. Üldkoosoleku kokkukutsumise materjalid vastavad viidatud seadusest tulenevatele nõuetele. Kohustust esitada detailseid alusmaterjale koos päevakorraga KrtS § 20 lg-st 1 ja MTÜS § 20 lg-st 6 ei tulene. Ühelegi muule tühisuse alusele avaldaja ei tugine ja maakohus ei tuvastanud muid tühisuse aluseid ka omal algatusel.
9.Maakohus asus seisukohale, et otsus ei ole vastuolus ka seadusega. Iseenesest on õige avaldaja viide KrtS § 40 lg-le 3, kuid nimetatud säte ei muuda otsust õigusabikulude tariifi kogumiseks seadusega vastuolus olevaks. Kuigi Riigikohtu otsus (RKTKo 12.03.2014, 3-2-1189-13) on tehtud enne KrtS kehtima hakkamist, on otsuses toodud põhimõtted üheselt kohaldatavad ka kehtivale regulatsioonile. Nii sätestab KrtS § 41 lg 1, et majanduskavasse kantakse korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud ning KrtS § 35 lg 2 p 2 kohaselt on tavapäraseks valitsemiseks korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine.
10.Maakohus ei nõustunud avaldajaga selles, et üldkoosoleku otsuse puudumine konkreetsete õigusabiteenuste lepingute sõlmimiseks tooks kaasa vaidlustatud üldkoosoleku otsuse vastuolu KrtS §-s 35 sätestatuga ja annaks aluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 05.08.2024 üldkoosoleku otsusega ei otsustatud konkreetsete õigusabikulude kandmist, vaid otsustati koguda raha ettenägematute kulude katteks, sh tulevikus tekkivate õigusabikulude katteks. Küsimus sellest, kas üldkoosolek on otsustanud konkreetse õigusabi lepingu sõlmimise, tõusetuks päevakorda siis, kui kogutud rahaliste vahendite arvelt otsustatakse õigusabiteenust tellida. Maakohus pidi samas vajalikuks esile tuua, et avaldaja käsitlus, mille kohaselt on temal KrtS § 40 lg 3 alusel õigus mitte kanda kulusid seoses õigusteenuse reservi kogumisega, on põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanik ei pea hüvitama korteriühistule osa õigusabi kuludest, mida teised korteriomanikud korteriühistu kaudu selle korteriomanikuga peetavas kohtuvaidluses korteriühistu kuludena kannavad (RKTKo 06.11.2013, 3-2-1-89-13). Seega seni, kuni õigusabikulude tariifi kogutakse selleks, et finantseerida vaidlusi korteriga 8, on avaldajal põhjendatult õigus KrtS § 40 lg 3 alusel vastavate kulude maksmisest keelduda.
4
2-24-14715
11.Kuivõrd maakohus jättis avalduse rahuldamata, siis jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras kindlaks puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas turuolukorraga ja seega põhjendatud. Ajakulu veidi alla 3 tunni vastuse koostamiseks pidas maakohus põhjendatuks arvestades avalduse mahtu ja vastuse ulatust. Põhjendatuks pidas maakohus ka nii istungi kui ka menetluskuludele vastuväite koostamise kulu. Seega moodustasid hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 530 eurot. Määruskaebus
12.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse täies ulatuses tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldatakse. Kõik maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
13.Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksitanud pooli õiguse kohaldamisest ning teinud üllatusliku lahendi, mis on oluline menetlusõiguse rikkumine. Avaldaja lepinguline esindaja nõustus ärakuulamisel ja nõustub maakohtuga jätkuvalt selles, et praeguse kaasuse puhul saab valida variantide vahel, kas otsus on tühine või tuleb see kehtetuks tunnistada või on tegemist olukorraga, kus isikul on õigus täitmisest keelduda. Praegusel juhul on avaldaja hinnangul tegemist olukorraga, kus otsus on tühine või vähemalt kuulub see kehtetuks tunnistamisele. Hoolimata sellest, et maakohus väljendas ärakuulamisel selgelt, et ta ei pea võimalikuks teha lahendit, millega peetakse õiguspäraseks olukorda, kus avaldaja peab iseendaga peetava vaidluse ajal maksma jooksvalt vastaspoole kulusid, tegi ta siiski sellise lahendi. Maakohus kinnitab ka määruse p-s 20, et avaldajale 05.08.2024 üldkoosoleku protokolli p-ga 3 pandud kohustus tasuda õigusabikulusid ette korteriühistu poolt tema endaga peetavates kohtuvaidlustes, on vastuolus seadusega. Seega tuleb vastav üldkoosoleku protokolli punkt kehtetuks tunnistada. Lisaks eelnevale tuvastas maakohus ka ise, et igal juhul on selline üldkoosoleku otsus vastuolus hea usu põhimõttega, mis on samuti alternatiivne õiguslik alus otsuse kehtetuks tunnistamisele.
13.1.Avaldaja hinnangul on määruse p-s 21 toodud kohtu käsitlus õigusteenuse ostmise toimingute järjekorrast õiguslikult ebakorrektne. Enne, kui asutakse õigusteenust osutama, tuleks avaldaja arvates võtta vastu sellekohane üldkoosoleku otsus (KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 2). Isegi juhul, kui nõustuda kohtuga selles, et küsimus konkreetse õigusabi lepingu sõlmimisest tuleks arutlusele alles pärast seda, kui kogutud rahaliste vahendite arvelt otsustatakse õigusteenus tellida, siis igal juhul on seaduse ja hea usu põhimõttega vastuolus selline üldkoosoleku otsus, mis kohustab isikut iseendaga peetavate vaidluste puhuks maksma korteriühistule ettemakseid. Kohtu sedastus määruse põhjendavas osas, et korteril 8 ehk avaldajal on õigus nimetatud maksetest keelduda, ei muuda vaidlustatud 05.08.2024 otsuse p 3 seaduslikuks ega anna avaldajale mingit õigusselgust- ega kindlust seni, kuni seadusevastane otsus on kohtu poolt kehtetuks tunnistatud.
13.2.Avaldaja jääb jätkuvalt ärakuulamisel avaldatud seisukohale, et õigusabiteenuse osutamine ei ole oma olemuselt korteriomandi eseme tavapärane valitsemine, see ei ole vajalik kaasomandi ega eriomandi korrashoiuks, remondiks ega säilitamiseks. Tegemist on spetsiifilist laadi kuluga, mis reeglina tekib kaasusepõhiselt ja lahendatakse kaasusepõhiselt. KrtS § 35 ei näe ette õigusabifondi loomise aluseid. Õigusteenust võib turult osta erineva hinnaga ja need hinnad peaksid olema läbipaistvalt esitatud korteriühistu liikmetele enne, kui otsustatakse õigusteenust osta. Seda ei saa määrata igakuistele arvetele juurde n-ö kirvemeetodil. 5
2-24-14715
13.3.Avaldaja toob välja, et maakohus on tühisuse tuvastamise nõude jätnud lahendis sisuliselt analüüsimata ega ole võtnud põhjendatud seisukohti avaldaja esile toodud väidete kohta. Avaldaja on otsuse p 3 tühisuse tuvastamisel tuginenud korteriühistu liikme informeerituse nõude rikkumisele. Kohus ei ole määruses üldse tähelepanu pööranud sellele, et avaldaja on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena käsitanud eeskätt seda, et temal ei olnud tegelikult võimalik piisavalt informeeritult hääletada. Seadusevastasus tuleneb sellest, et lisatud tabel on tervikuna eksitav ja arusaamatu ehk problemaatiline on tabeli sisuline tähendus, mille kohus on jätnud tähelepanuta. Kui algandmed on arusaamatud, siis ei saa olla nende alusel arvutatud ja määratud tariif selge ja põhjendatud. Korteriühistu juhatuse enda poolt koostatud tabel ei ole tõend – tõendiks saab olla algdokument, nt EKÜL esitatud õigusabikulude arve ja sellele vastav maksekorraldus. Mitte ühtegi sellist dokumenti üldkoosoleku kokkukutsumise teatele ei olnud lisatud. Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt nõustuda kohtupraktikaga selles, et õigusabikulu võiks käsitleda majandamiskuluna, tuleks sellise kulu tekitamine panna hääletamisele enne, kui korteriühistu õigusabikulutusi üldse tegema hakkab. Kohtupraktikas on leitud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks on ka otsustamisele tulevate teemade ebapiisav avaldamine enne koosolekut. Praegusel juhul ei ole tabelist üldse aru saada, kuidas on selles näidatud summad kujunenud, kas on kaalutud erinevaid hinnapakkumisi ja kellele makstavate kuludega tegemist on. Korteriühistu poolt soetatava teenuse kulu, õiguslikud alused ja suurus on enne üldkoosoleku toimumist täielikult tõendamata.
13.4.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ka TsMS § 172 lg-t 1. Määruses ei ole põhjendatud, miks peaks avaldaja kandma puudutatud isiku menetluskulud. Kohtu poolt menetluskulude määramine avaldajale on teravas vastuolus kohtupraktika, hea usu ja õigluse põhimõttega. Kõik menetluskulud tuleb määrata puudutatud isiku kanda ja mõista need välja avaldaja kasuks. Menetlusosaliste seisukohad
14.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
15.Puudutatud isik juhib tähelepanu sellele, et 05.08.2024 toimunud üldkoosolekul ei otsustatud konkreetsete õigusabikulude kandmist, vaid otsustati koguda vahendeid korteriühistu ettenägematute õigusabikulude katteks, kuna ühistul puuduvad vabad rahalised vahendid kohtuvaidlustes osalemiseks. Avaldaja ise vaidles vastu sellele, et korteriühistu tasus õigusabikulud remondifondi vahenditest, pidades seda lubamatuks. Puudutatud isiku hinnangul ei oma määruskaebuse lisas 1 esitatud avaldaja 17.02.2025 päring valitsejale tähtsust praeguse vaidluse lahendamisel. Seetõttu palub puudutatud isik jätta nimetatud tõendi vastu võtmata. Menetluse edasine käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 1 alusel tuleb täiendada vaidlustatud maakohtu määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata. Määruskaebust ei rahuldata ja avaldaja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus. 6
2-24-14715
18.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust tervikuna.
19.Avaldaja on määruskaebusele lisanud täiendavate tõenditena 17.02.2025 avaldaja päringu valitsejale (LISA 1 Taotlus 17.02.2025 v, LISA 1-1 17.2.2025 TMoora päring, PindiKVH õigusabikulud 17-2-25). Avaldaja soovib esitatud dokumentidega tõendada, et on saatnud 17.02.2025 puudutatud isiku valitsejale päringu seoses õigusabikulude arvestuse ja põhimõtete kohaldamisega korteriühistus ning sellega eirab ka valitseja KrtS §-s 45 sätestatud kohustusi. Arvestades, et praegusel juhul ei ole vaidluse esemeks korteriomaniku nõue tutvuda korteriühistu dokumentidega, siis ei ole tõendid asjakohased ega oma tähtsust siinse asja lahendamisel (TsMS § 238 lg 1). Seega jätab ringkonnakohus esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata ning tagastab need avaldajale.
20.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et vaidlustatud otsus ei ole KrtS § 29 lg 1 alusel tühine. Kuna maakohus ei ole võtnud seisukohta avaldaja väidete kohta, mis puudutavad avaldaja võimalust korteriühistu üldkoosolekul informeeritult hääletada, täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse põhjendusi.
20.1.KrtS § 20 lg-st 3 tulenevalt on korteriühistu kohustatud üldkoosoleku teates märkima koha, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nendega tutvumise korra. KrtS § 20 lg 3 näeb ette üksnes kohustuse märkida üldkoosoleku teatele koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majanduskava aruandega, ning nendega tutvumise kord, kui selliste küsimuste üle otsustatakse. Riigikohtu praktika kohaselt võib siiski vastav kohustus tuleneda ka KrtS §-s 12 sisalduvast hea usu põhimõttest (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 16). Seega ei ole välistatud, et üldkoosoleku otsus võib olla KrtS § 29 lg 1 alusel tühine ka juhul, kui korteriomanikele ei ole enne üldkoosoleku toimumist tehtud kättesaadavaks lisaks KrtS § 20 lg-s 3 nimetatule ka muid otsuseprojekte ja/või nende aluseks olevaid dokumente. Siinses asjas on maakohus tuvastanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatele oli lisatud ülevaade menetluskuludest ja tariifi arvutuse projekt (dtl 14–15, 34, 50). Ringkonnakohtu hinnangul oli puudutatud isiku esitatud ülevaade menetluskuludest ja tariifi arvutuse projekt piisav selleks, et korteriomanikud saaksid kujundada oma seisukoha, kas toetada õigusabikulude tariifi kehtestamist või mitte. Seega märkis maakohus õigesti, et KrtS § 20 lg-st 1 ja MTÜS § 20 lgst 6 ei tulene kohustust esitada koos päevakorraga detailsed alusmaterjale.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlustatud otsus ei ole vastuolus seadusega (KrtS § 35 ja § 41), mistõttu ei ole alust otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus on viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-89-13) ning selgitanud, et kuni õigusabikulude tariifi kogutakse selleks, et finantseerida vaidlusi korteriga 8, s.o avaldajaga, on avaldajal põhjendatult õigus KrtS § 40 lg 3 alusel vastavate kulude maksmisest keelduda. Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6) ning vastab alljärgnevalt määruskaebuse väidetele.
22.Avaldaja leiab esmalt, et maakohus tegi üllatusliku lahendi, sest tuvastas, et vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p 3 on vastuolus hea usu põhimõttega, kuid jättis avalduse rahuldamata, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus on ärakuulamisel menetlusosalistele teinud kompromissiettepaneku, mille kohaselt pooled lepivad kokku, et otsus jääb kehtima, aga puudutatud isik korterile 8 õigusabikulusid arvel ei esita ja alates augusti arvetest võetakse need sealt maha (dtl 95, ajamärge 00:00:55). Samuti on maakohus selgitanud 7
2-24-14715 menetlusosalistele asjakohast Riigikohtu praktikat ning hea usu põhimõtte kohaldatavust siinses asjas (dtl 96, ajamärge 00:07:52 ja 00:11:23). Sellest ei ole võimalik järeldada, et maakohus oleks teinud vastupidise lahendi tema poolt istungil menetlusosalistega arutatule ning rikkunud oluliselt menetlusõigust.
23.Teiseks on avaldaja ka määruskaebuses jäänud seisukohale, et üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega, sest enne, kui asutakse õigusteenust osutama, tuleks avaldaja arvates vastu võtta sellekohane üldkoosoleku otsus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 05.08.2024 üldkoosoleku otsusega ei otsustatud konkreetsete õigusabikulude kandmist, vaid otsustati koguda raha ettenägematute kulude katteks, sh tulevikus tekkivate õigusabikulude katteks ning leidnud, et küsimus sellest, kas üldkoosolek on otsustanud konkreetse õigusabilepingu sõlmimise, tõusetuks päevakorda siis, kui kogutud rahaliste vahendite arvelt otsustatakse õigusabiteenust tellida. Seda on kinnitanud ka Riigikohus varasemas praktikas korteriühistu õigusabikulude kohta (RKTKo 06.11.2013, 3-2-1-89-13, p 11). Määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
24.Tulenevalt sellest, et maakohus on avalduse jätnud õigesti rahuldamata, puudub alus ka menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Avaldaja ei ole esitanud puudutatud isiku menetluskuludele sisulisi vastuväiteid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
26.Puudutatud isik esitas 07.01.2026 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikule osutatud õigusabi 2,2 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku lepinguline esindaja tegi käesolevas menetluses järgmiseid menetlustoiminguid:
määruskaebusega tutvumine ja analüüs 1 tund;
KÜ seisukoha määruskaebuse osas koostamine ja kohtule esitamine 1 tund;
menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,2 tundi.
27.Avaldaja puudutatud isiku menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
28.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Puudutatud isikut on esindanud jurist. Puudutatud isiku esindaja tasumäär on kohane ega ületa juristi keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
29.Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. Puudutatud isik on märkinud korteriühistu seisukoha määruskaebuse osas koostamise ja kohtule esitamise ajakuluks 1 tunni. Arvestades seisukoha mahtu (2 lk) ning selle sisu ei ole nimetatud toimingu ajakulu sellises ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus loeb vastava toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 30 minutit, s.o 0,5 tundi. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on kooskõlas asja menetlusega ning nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik tervikuna. 8
2-24-14715
30.Tulenevalt eespool märgitust on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluses 1,7 tundi. Puudutatud isik kinnitas, et menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 204 eurot (käibemaksuta) (1,7 x 120).
31.Puudutatud isik on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada avaldajat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.