Sanitex OÜ hagi Suurkivi Mahetalu OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3585 eurot 16 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Sanitex OÜ (registrikood 11931003; asukoht Graniidi tee 1, Rae küla, Rae vald, 75310, Harju maakond), lepinguline esindaja Anna-Džessika Bogatšova (e-post [email protected]) Kostja: Suurkivi Mahetalu OÜ (registrikood 14241606; asukoht Suurkivi, Reinu küla, Tartu vald, 49117, Tartu maakond; e-post suurkivimahetalu@xxxxxxxx), seaduslik esindaja E. K. (e-post xxxxxxxxxx@xxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sanitex väljamõistmiseks.
OÜ
hagi
Suurkivi
Mahetalu
OÜ
vastu
võlgnevuse
2.Mõista Suurkivi Mahetalu OÜ-lt Sanitex OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 2548 eurot 30 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 398 eurot 60 senti ning viivis põhivõlgnevuselt (2548 eurot 30 senti) 0,05% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 20. juunist 2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
4.Rahuldada Sanitex OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Mõista Suurkivi Mahetalu OÜ-lt Sanitex OÜ kasuks välja menetluskulu 475 eurot (riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).
5.Mõista Suurkivi Mahetalu OÜ-lt Sanitex OÜ kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 kohus ei anna menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Sanitex OÜ (hageja) esitas 26. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Suurkivi Mahetalu OÜ (kostja) vastu 3037 euro 66 sendi väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 20. novembri 2023. a määrusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Hageja palus 10. mail 2023 täpsustatud hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2548 eurot 30 senti, põhivõlgnevuselt (algse hagi esitamise ajal 2848 eurot 30 senti) hagi esitamise seisuga 27. detsembril 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 175 eurot 62 senti ning viivise 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 2548 eurot 30 senti alates 28. detsembrist 2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja sissenõudmiskulud 40 eurot ning maksekäsu menetluskulude katteks 20 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt riigilõiv 455 eurot, ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt oli hageja (müüja) ja kostja (ostja) vahel 26. juulil 2023 sõlmitud müügileping nr-23/5946, vastavalt millele hageja müüs ja kostja ostis kaupa kokku summas 2848 eurot 30 senti. Hageja esitas kostjale kauba müümise eest neli arvet: •
3.augustil 2023 arve nr ESN0481647 maksetähtajaga 17. august 2023, mille tasumata jääk on 10. mai 2024 seisuga 475 eurot 62 senti;
•
10.augustil 2023 arve nr ESN0484707 maksetähtajaga 24. august 2023, arve summa 627 eurot 28 senti;
•
17.augustil 2023 arve nr ESN0487726 maksetähtajaga 31. august 2023, arve summa 1345 eurot 75 senti;
•
18.augustil 2023 arve nr ESN0488733 maksetähtajaga 1. september 2023, arve summa 99 eurot 65 senti.
Kostja võlgnevus hageja ees on 10. mai 2024. a seisuga 2548 eurot 30 senti.
Müügilepingu esemeks olevad tooted on kostja poolt tellitud, pretensioone pole esitatud ning kauba vastuvõtt on allkirjadega kinnitatud. Vastavalt lepingu p-le 12 leppisid pooled kokku hageja õiguses nõuda kostjalt viivist 0,05% kauba maksumusest iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise hetkel on müüja poolt arvestatud viivis arvete maksmisega viivitamise eest kokku 175 eurot 62 senti järgmiselt: •
51 eurot 19 senti arve nr ESN0481647 tasumisega viivitamise eest alates 18. augustist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27. detsembril 2023, s.o 132 päeva eest (775,62 * 0,05% * 132);
•
39 eurot 21 senti arve nr ESN0484707 tasumisega viivitamise eest alates 25. augustist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27. detsembril 202, s.o 125 päeva eest (627,28 * 0,05% * 125);
•
79 eurot 40 senti arve nr ESN0487726 tasumisega viivitamise eest alates 1. septembrist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27. detsembril 2023, s.o 118 päeva eest (1345,75 * 0,05% * 118);
•
5 eurot 83 senti arve nr ESN0488733 tasumisega viivitamise eest alates 2. septembrist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27. detsembril 2023, s.o 117 päeva eest (99,65 * 0,05% * 117).
Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirja tasumata arvete kohta 2. oktoobril 2023, millele kostja vastas samal päeval, paludes hagejalt ajapikendust võla tasumiseks. Hageja pakkus kostjale ajapikendust 14 päeva eeldusel, et kogu võlgnevus on tasutud hiljemalt 15. oktoobriks 2023 ning koheselt tasumisele kuulub arve nr ESN0481647. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja nõuab sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt enda kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 4842.
2.Kostjal vaidles hagile vastu. Kostja on korduvalt võtnud hagejaga ühendust ja selgitanud olukorda lahenduse leidmiseks. Kaup seisab kostjal laos ning kostja on korduvalt palunud hagejalt tähtaja pikendust võlgnevuse maksmiseks. Kostja soovis maksegraafikut, et saaks asjad lahendada.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
5.TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid müügilepingu nr-23/5946 ja hageja on selle alusel esitanud kostjale arved nr ESN0481647, nr ESN0484707, nr ESN0487726 ja nr ESN0488733. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on kauba vastavalt müügilepingule ja arvetele saanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja nõude ega selle suuruse kohta. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud vastuväiteid kauba lepingutingimustele mittevastavuse osas või muid vastuväiteid, mis välistaksid kostja raha maksmise kohustuse. Kostja on kauba vastu võtnud ega ole esitanud pretensioone hagejale kauba või muu lepingust tuleneva tingimuse osas. Kostja ainuke vastuväide kogu menetluse kestel on olnud see, et kostja soovis tasumiseks täiendavat tähtaega. Seega on hageja oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud. Arvete nr ESN0481647, nr ESN0484707, nr ESN0487726 ja nr ESN0488733 alusel on kostjal tasumata hagejale põhivõlgnevus kokku 2548 eurot 30 senti. Hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 2548 eurot 30 senti.
7.Hageja palub lisaks põhinõudele mõista kostjalt välja ka viivis. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 175 eurot 62 senti ning edaspidi põhinõudelt määras 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Pooled leppisid lepingu p-s 12 kokku, et maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral on müüjal (hagejal) õigus nõuda ostjalt (kostjalt) viivist 0,05 % iga maksmisega viivitatud päeva eest arvestatuna võlgnetavast summast kuni võlgnevuse tasumiseni. Kuigi lepingus kokkulepitud viivisemäär on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Mõlemad pooled on sõlminud müügilepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet. Kohus mõistab kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga. Hagiavalduse esitamise, s.o 27. detsembri 2023. a seisuga, on sissenõutavaks muutunud viivis 175 eurot 62 senti (dtl 87). Hageja taotles alates hagi esitanmist viivise väljamõistmist põhinõudelt 2548 eurot 30 senti (dtl 88). Alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on viivis 222 eurot 98 senti (2548,30 / 100 * 0,05% * 175 päeva). Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 398 eurot 60 senti (175,62+222,98). Samuti tuleb rahuldada hageja viivise nõue alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 2548
eurot 30 senti määras 0,05% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o
20.juunist 2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
8.Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Eelnevalt on kohus leidnud, et hageja nõue kostja vastu viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on majandus-või kutsetegevuses tegutsev juriidiline isik. Hageja on võla sissenõudmise raames teinud erinevaid toiminguid, nt saatnud meeldetuletuskirju, pidanud kostjaga läbirääkimisi. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus tasuda hagejale sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 91 eurot 13 senti ja täiendav riigilõiv hagimenetluses 363 eurot 84 senti, kokku 455 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 123 ja § 133 kohaselt 3585 eurot 16 senti, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu summas 455 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 455 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Lisaks palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik.
11.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.