Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

1

2-24-18117 summa 1260 eurot; kohtumenetlusega seotud õigusteenuse kulud kokku (09.01.2026 seisuga) summas 10 471,06 eurot (summa koos käibemaksuga); 1.2.7 Kostja tasub hagejale viivist põhinõudelt summas 136 597,47 eurot perioodide eest alates 01.12.2023 – 08.07.2025 summas 26 151,78 eurot ja alates 14.10.2025 kuni 09.01.2026 summas 3342,71 eurot ehk kokku summas 29 494,49 eurot. 1.3 Pakkumises märgitud siseviimistlustööde maksumus summas 3500 eurot (summa ilma käibemaksuta) ei ole käesoleva kompromissilepingu sõlmimise hetkel lõplikult fikseeritud ning lõplik summa selgub tööde käigus, milles osaleb ülevaatajana kostja määratud pädev isik. Pakkumises kajastatud siseviimistlustööde eelduslik maksumus 3500 eurot (summa ilma käibemaksuta) on informatiivne ega ole lõplik siseviimistluse hind. Kui tööde käigus selgub, et olemasolevaid juhtmete, kaablite või muude tehnosüsteemide paigalduskohti ei ole võimalik kasutada ja see (või mistahes muu nutikodu parandustöödega seotud asjaolu) tingib täiendavate siseviimistlustööde vajaduse, hüvitab kostja täiendava siseviimistlustööde maksumuse. Hüvitamisele kuuluvad põhjendatud kulud. Kui poolte vahel tekib vaidlus põhjendatud kulude suuruse üle, siis määravad kostja pädev isik (ülevaatusel osaleja) ning hageja määratud asjatundja kolmanda asjatundja. Kolm asjatundjat koostavad ühisarvamuse põhjendatud kulude osas, mille kostja peab hageja valikul kas hagejale hüvitama või väljastama samas väärtuses garantiikirja hageja valitud isikule. Kõik arvamuse koostamisega seotud kulud kannab kostja. 1.4 Hageja kinnitab, et hagejal puuduvad käesoleva kompromissilepingu punktides 1.1 ja 1.2 tähtaegse tasumise korral kostja vastu mistahes nõuded ning pretensioonid seoses kindlustusjuhtumiga, sh tulenevalt hagi aluseks olevatest asjaoludest, v.a käesoleva kompromissilepingu p-s 1.3 nimetatud nõuded. 1.5 Kostja on kohustatud käesoleva kompromissilepingu p-s 1.1 sätestatud kohustusega viivitamise korral tasuma hagejale leppetrahvi 0,1% päevas summalt 136 597,47 eurot (summa ilma käibemaksuta). 1.6 Kui kostja ei tasu hagejale käesoleva kompromissilepingu p-s 1.2 sätestatud summat hiljemalt kahe tööpäeva jooksul arvates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kõigi päevade eest alates 10.01.2026 kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. 1.7 Kompromissilepinguga loetakse kõik Poolte vahelised hagi eseme ja alusega seonduvad vastastikused nõuded lõppenuks ning asendatakse kompromissilepingust tulenevate nõuetega. Hageja kinnitab, et ei ole hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevaid nõudeid ega muid p-des 1.1-1.8 nimetatud nõudeid kostja vastu enne kompromissi allkirjastamist kolmandatele isikutele loovutanud ega neid muul viisil käsutanud (sh ei ole nõudeid panditud). 1.8 Kui kohus kompromissi ei kinnita kõikide punktide osas või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissilepingu sel juhul algusest peale kehtetuks.

2

2-24-18117 SxxxxxxxxxxxxIxxxxxxxx AS-i vastu võlgnevuse ja viivise nõuetes.

3

2-24-18117 Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õiguse 1 tööpäevani. TsMS § 661 lg-st 2 lähtuvalt on määruskaebuste esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et tegemist on seadusest tuleneva tähtajaga, mida arvestatakse päevades. TsMS § 661 lg 4 alusel on võimalik nimetatud tähtaega poolte kokkuleppel lühendada või välistada, kuid tähtaega kui sellist muuta ei saa. See tähendab, et määruskaebuse tähtaega pole võimalik määrata tööpäevades, vaid tähtaja saab määrata päevades. Seega on käesolev määrus edasikaevatav 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Pooled taotlesid, et jõustunud kohtumääruses oleks avaldatavad andmed piiratud vastavalt TsMS § 462 lg-le 2. TsMS § 462 lg 2 lause 1 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus leiab, et taotluse saab rahuldada. Kohus määrab, et jõustunud avalikustatavas määruses tuleb poolte ja nende esindajate nimed asendada initsiaalidega ning varjata nende isiku- ja registrikoodid, eluja asukohad ja e-posti aadressid. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid menetluskulude jaotuses ja hüvitises kokku kompromissitingimustes, mille kohus kinnitas. Muude kulude osas ei leppinud pooled kokku teisiti. Seega määrab kohus, et muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel riigilõivu 2520 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool täiendavast riigilõivust ehk 1260 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.