Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Määruse tegemise aeg ja koht
13.06.2024, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-5630
Tsiviilasi
Rakvere vald, Ubja küla, Silmu tee 4 korteriühistu avaldus M. P. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Rakvere vald, Ubja küla, Silmu tee 4 korteriühistu, registrikood: 80427735 Avaldaja lepinguline esindaja: Maarika Kutser Puudutatud isik: M. P., isikukood xxxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
1(5)
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.
09.04.2024 esitas avaldaja kohtule avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja tasumata majandamiskulude põhisumma 735,61 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning viivised 0,02% päevas põhisummalt 735,61 eurolt alates 09.04.2024.a. kuni põhisumma täieliku täitmiseni. Avalduse kohaselt kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel M. P.le korteriomand asukohaga xxxx, registriosa numbriga xxxx. Elamu asukohaga Lääne-Virumaa, Rakvere vald, Ubja küla, Silmu tee 4 haldamist ja hooldamist teostab alates 22.10.2017. aastast Rakvere vald, Ubja küla, Silmu tee 4 korteriühistu. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile üheksa on ühistu liikmeteks Lääne-Virumaal Rakvere vallas Ubjas Silmu tee 4 asuva elamu korteriomanikud või korteriomanike poolt notariaalse volikirja alusel volitatud füüsiline või juriidiline isik. Seega on puudutatud isik ühistu liige. Põhikirja punkt 15.1. näeb ette, et ühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid, põhikirja punkti 15.2. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma makseid ühistu liikmete üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja tähtajal. Ühistu liikmete üldkoosoleku otsusega 27.04.2019.a. kehtestati hooldustasuks 0,20 eurot/m2 kohta, remonditasu 0,35 eurot/m2 kohta jäeti muutmata. Puudutatud isik ei ole tasunud talle korteriühistu poolt väljastatud arveid alates septembrist 2022.a. ning võlgnevus kokku moodustab 735,61 eurot.
Avaldus on menetlusse võetud Viru Maakohtu 12.04.2024 määrusega. Puudutatud isikule on avaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus koos vastuse nõudega edastatud tähtsaadetisena. Puudutatud isik keeldus 07.05.2024 dokumente vastu võtmast. Dokumendid on 11.05.2024 jäetud talle postkasti ning loetud kätte toimetatuks. Seega oli vastuse esitamise tähtajaks 31.05.2024. Puudutatud isik vastust ei esitanud, samuti ei ole ta esitanud tähtaja pikendamise taotlust.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt 2(5)
ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud). Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga xxxx, registriosa numbriga xxxx omanikuks. Vastavad andmed on nähtavad ka kinnistusraamatust. Seega puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik korteriühistu liikmena pidi täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskulude kandmisel täitnud. Korteriühistu põhikirja p 15.2 ja 15.3 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma makseid ühistu liikmete üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja tähtajal ning maksete tähtajast mittekinnipidamisel tasuma viivist seaduse poolt kehtestatud suuruses. Korteriühistu 27.04.2019.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt kehtestati hooldustasuks alates 2019.a mai perioodist 0,2 eurot/m2 kohta, remonditasu 0,35 eurot/m2 kohta jäeti muutmata. Puudutatud isiku võlgnevust nõutakse alates septembrist 2022.a. Avalduse lisatud kliendivõlgnevuse aruande kohaselt on puudutatud isikul tasumata arved perioodil 20.09.2022 kuni 20.03.2024 kogusummas 735,61 eurot. Samal perioodil puudutatud isikule esitatud arved on samuti avaldusele lisatud.
3(5)
Avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes ei täitnud nõuetekohaselt kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil september 2022 kuni märts 2024 tasumata arvete alusel tekkinud võlgnevus summas 735,61 eurot. Lisaks majandamiskulude võlgnevusele on avaldaja palunud puudutatud isikult välja mõista viivis 0,02% päevas põhivõlgnevuselt ning sissenõudmiskulud summas 40 eurot. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes. Sama paragrahvi teise lõike punkti 2 kohaselt, kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 40 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kohus märgib, et KrtS-is on ette nähtud õigus nõuda majandamiskuludega tasumisega viivitamise korral viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja ei ole avalduses välja toonud, et eriomandi kokkuleppega oleks teistsugune viivise määr ette nähtud. Samas kohus ei saa avaldaja nõuet suurendada. Kuna hetkel kehtiv seadusjärgne viivisemäär on kõrgem kui avaldaja poolt nõutav määr – 0,02% päevas, siis kohus rahuldab viivise nõude avaldaja poolt märgitud määras ehk puudutatud isikule soodsamas määras. Kohus leiab, et avaldaja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda ning puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot. Avaldajal oli käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja lepingulise esindaja
4(5)
tunnitasu suurus 120 eurot ilma käibemaksuta. Esindajal on dokumentidega tutvumisele, avalduse koostamisele ja kohtule esitamisele läinud 1,5 tundi, kokku 180 eurot. Menetluskulud kokku on 230 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud ning mõistab need puudutatud isikult välja. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on palunud määrata kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et menetluskuludelt tuleb välja mõista viivis.
/digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.