Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Tallinn, Lastekodu tn 10, Liivamäe tn 8 // Mardi tn 7 korteriühistu (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse S. V. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohus võttis avalduse 18.12.2023.a määrusega menetlusse, edastas avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati puudutatud isikule 22.02.2024 kätte TsMS § 322 lg 1 kohaselt. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem avaldusele vastanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks, kuid puudutatud isik kohtule ei vastanud. Tulenevalt TsMS § 477 lg 3 ei või hagita asja lahendada tagaseljamäärusega. Kohus leiab, et käesolev asi on võimalik toetudes avaldaja poolt esitatud asjaoludele lahendada sisuliselt. Kohus on seisukohal, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avalduse kohaselt kuulus puudutatud isikule perioodil 06.08.2013 – 08.06.2023 kinnisasi xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna peetavasse kinnisturegistrisse registriosa numbriga xxxx. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Puudutatud isikul oli võlgnevus avaldaja ees. Harju tööpiirkonna kohtutäituri E. V. poolt 15.05.2023.a koostatud kordusenampakkumise akti kohaselt korteriomand müüdi. Kuna korteriomand müüdi enampakkumise teel, siis ei olnud võimalust müügilt saadud rahast võlgnevust Avaldaja ajavahemiku 01.10.2022-01.01.2023 ees kustutada, kuna täitemenetluses arvestati võlgnevust vaid perioodi eest alates jaanuarist kuni enampakkumise õnnestumiseni, so 15.05.2023. Seega on jäänud Puudutatud isikul võlgnevus Avaldaja ees ajavahemiku 01.10.2022-01.01.2023 eest. Puudutatud isik on jätnud tasumata talle kuuluva korteriomandiga seotud majandamiskulude ja kommunaalteenuste tasumiseks koostatud ja esitatud arved, millel kajastuvad puudutatud isikule kuuluva korteriomandiga seotud majandamis- ja kommunaalteenuste kulude tasumisega seotud kohustused perioodist alates 01.10.2022 kuni 01.01.2023. Avaldaja nõue põhineb avaldusele lisatud nõuetekohaselt tasumata arvetel. Avaldaja on arvestanud tasumata arvetelt viivist summas 42,70 eurot kuni avalduse esitamiseni 27.10.2023.a Avaldaja palub ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 43 lg 2 kohaselt korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Nimetatud sättest

tuleneb, et käesolevalt on avaldajal õigus esitada nõue endise korteriomaniku vastu, kuivõrd korteriomand võõrandati täitemenetluses. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette võib näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et avaldusele lisatud tõenditega on tõendatud, et avaldajal on sissenõutavaks muutunud nõue oma kohustusi rikkunud puudutatud isiku vastu. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 ning KrtS § 43 lg 2 on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult kohustuste täitmist ja KrtS § 42 lg 1 ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viiviste tasumist. Avaldaja nõuab puudutatud isikult perioodi 01.10.2022 - 01.01.2023 eest tekkinud 597,53 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmist. Puudutatud isik ei ole vastava kohustuse täitmata jätmisele ega võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja nõue on avaldusele lisatud tõenditega tõendatud. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 597,53 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista põhivõlgnevuselt ka 27.10.2023.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 42,70 eurot. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud sellele, et ei ole tähtaegselt eelpool viidatud sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust tasunud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Puudutatud isikult tuleb seega välja mõista 27.10.2023

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 42,70 eurot. Samuti tuleb puudutatud isikult välja mõista edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.10.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kokkuvõtlikult puudutatud isikult avaldaja kasuks välja: põhivõlgnevuse 597,53 eurot; seisuga 27.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 42,70 eurot; viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.10.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.