Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

28.12.2023 esitatud seisukohas märkis kohtutäitur Katrin Vellet, et võlgnik on nõude tasunud ja võlausaldaja ei ole vastu võlgniku kohustustest vabastamisele. 09.01.2024 seisukohas märkis Maksu- ja Tolliamet, et võlgnik on võlausaldajale tasunud 4765,28 eurot ja tasumata on 5660,94 eurot. Võlausaldaja leiab, et puudub alus võlgniku ennetähtaegselt kohustustest vabastamiseks. Kohtumääruse põhjendused 01.07.2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Riigikohus on välja toonud, et PankrS § 175 lg 11 puhul on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (RKTKm 04.05.2016 nr 3-2-1-19-16, p. 12). Eeltoodust tulenevalt saab kohus võlgniku ennetähtaegselt kohustustest vabastada üksnes juhul, kui võlgnik on täitnud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 06.08.2021 pankrotimenetluse lõpetamise määruse kohaselt oli tunnustatud tasumata nõudeid võlgniku pankrotimenetluses kaks: kohtutäitur Katrin Vellet 60 eurot ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 10 426,22 eurot. 03.08.2022 aruande kohaselt on võlgniku sissetulek olnud vanglas keevitajana 70 eurot kuni 400 eurot kuus. 02.08.2023 aruande kohaselt on võlgniku sissetulek olnud 136 eurot kuni 303 eurot kuus. Võlgnik on tasunud võlausaldajate nõuetest 7478,15 eurot (71,31%). Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 172 lg-te 1-5 kohaselt peab võlgnik menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 3) töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu loovutama usaldusisikule; 4) lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnikul ei olnud kohustust anda usalduslikule üle tulu miinimumpalga ulatuses, s.o 2021 aastal 584 eurot kuus, 2022 aastal 654 eurot kuus ja 2023 aastal 725 eurot kuus. Võlgniku töötasu on olnud 70 eurot kuni 400 eurot kuus, millest võlgnik on tasunud võlausaldajatele 7478,15 eurot (71,31% võlausaldajate nõuetest kokku). Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Võlgnik on võlausaldajatele makseid teinud sissetulekust, millest ta seaduse kohaselt ei olnud kohustatud võlausaldajatele makseid tegema. Kohtu hinnangul on 71,31% arvestavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes. Võlgnik on kohtu hinnangul teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses tasuda. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Võlgnik on soovinud tasuda võlausaldajate nõuded arvestavas ulatuses võimalikult kiiresti, et saaks alustada uut perioodi oma elus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ennetähtaegselt on põhjendatud ning võlgnik tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetlus jätta ennetähtaegselt lõpetamata üksnes seetõttu, et võlausaldaja hinnangul võiks võlgnik veel võlausaldajale tasuda. Olukorras, kus võlgnik on teinud makseid võlausaldajatele arvestavas ulatuses ja sissetulekust, millest ta seaduse järgi ei olnud kohustatud võlausaldajatele makseid tegema, soovides kohustustest vabaneda kiiremini kui alles viie aasta pärast, on põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine enne tähtaega. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.