Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1(6)
2-23-7393 Haginõue
1.V L (hageja) esitas hagi N S (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks sõidukile ja tööriistadele ning sõiduki ja tööriistade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Kui kostja jätab asjad välja andmata, nõuab hageja kahju hüvitamist.
2.Hageja ja kostja leppisid 3. veebruaril 2023 kokku, et hageja annab kostjale kaheks kuuks rendile sõiduki Ford Transit, reg.märk XXX. Hageja vormistas kostja sõiduki vastutavaks kasutajaks ja andis kostjale üle sõiduki koos võtme, sõiduki registreerimistunnistuse ja paberil väljaprinditud liikluskindlustusega, sõidukis olid hageja tööriistad ja muud asjad. Kostja lubas tasuda renti 100 eurot kuus. 2023. aasta veebruari keskel sai hageja teada, et kostja ei maksnud Stockholmis parkimise eest ja sõiduk toimetati parkimisnõuete rikkumise tõttu tasulisse parklasse. Hageja nõudis kostjalt probleemi lahendamist, kuid kostja vastas, et ta ei kavatse mitte millegi eest tasuda. Kostja väidab, et sõiduk on Stockholmis arestitud hageja maksmata trahvide eest, trahvid on aegunud. Hageja ei ole sõlminud rendilepingut B P SIA-ga. Sõiduk oli kostja valduses, kes oli kohustatud selle eest hoolitsema. Kostja parkis sõiduki valesse kohta, mistõttu see teisaldati. Hagejal ei õnnestunud sõidukit ja selles olnud esemeid kohtuväliselt tagasi saada.
3.Hageja palub kohustada kostjat tagastama sõiduk koos võtme ja registreerimistunnistusega ning tööriistad vastavalt nimekirjale ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Alternatiivselt nõuab hageja kahju hüvitamist, kui kostja vindikatsiooninõuet ei täida. Sel juhul on hageja vara kostja tegevuse tagajärjel vähenenud 3350 euro võrra. Hageja hindab sõiduki väärtuseks 2600 eurot ja tööriistade väärtuseks 750 eurot. Kostja vastus
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidle vastu, et hageja on sõiduki omanik, kostja on märgitud sõiduki vastutavaks kasutajaks ja sõiduk anti kostjale üle 3. veebruaril 2023. Kostja vaidleb vastu sellele, et temaga oli sõlmitud rendileping, et ta sai koos sõidukiga hageja esitatud nimekirjas märgitud asjad, et sõiduk on kostja ebaseaduslikus valduses ja et kostja ei tasunud Stockholmis parkimise eest.
6.Rendilepingu sõlmis hageja B P SIA-ga (reg nr XXX), mitte kostjaga. Kostja sai sõidukit kasutada kuni 9. veebruarini 2023, mil sõiduk Stockholmis hageja maksmata trahvide tõttu arestiti. Sõiduk ei ole enam kostja valduses. Hageja oleks omanikuna saanud ise sõiduki Rootsist kätte. Hageja ütles juba sõiduki üleandmisel, et selle eest on Rootsis tasumata trahve, kuid need ei ületa summat, mille täitumisel sõiduk konfiskeeritakse. Ei kostja ega rentnikuks olev äriühing hageja trahvide eest ei vastuta, sõiduki teisaldamist ei põhjustanud kostja. Leping on erakorraliselt üles öeldud. Kui kohus leiab, et kostja on mingit kohustust rikkunud, siis põhjustas selle rikkumise hageja enda tegu.
7.Hageja nõutud esemetest on torulõikur, gaasivõti, pikendusjuhe ja kuvalda kolmanda isiku J L käes, muude asjade üleandmine kostjale ei ole tõendatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja tõenditega kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2(6)
2-23-7393
9.Hageja nõuab kostjalt sõiduki Ford Transit, reg.märk XXX, ja selles olnud asjade välja andmist või alternatiivselt kahju hüvitamist.
10.Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduk 3. veebruaril 2023 kostjale üle anti. Registriandmete kohaselt kuulus sõiduk hagejale, kostja on registrisse kantud sõiduki vastutava kasutajana (dtl-d 8‒9). Praeguseks on sõiduk Rootsis lammutatud (dtl 127, tõlge dtl 158) ning säilinud on neli J L käes olevat asja.
11.Sõiduki ja lammutamisel selles olnud asjade välja andmise nõue tuleb perspektiivituse tõttu jätta läbi vaatamata ja läbi tuleb vaadata alternatiivne nõue kahju hüvitamiseks. Vindikatsiooninõude saab läbi vaadata vaid nende asjade suhtes, mida lammutamise hetkel sõidukis ei olnud.
12.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
13.Pooled on eri meelt selles, kelle vahel oli sõiduki kasutamiseks sõlmitud leping. Hageja väitel sõlmis ta kostjaga suulise rendilepingu kaheks kuuks. Kostja väidab, et rendileping oli sõlmitud kolmanda isikuga B P SIA, kes oli kostja tööandjaks.
14.Hageja on esitanud 12. aprilli 2023 e-kirja kostjale, kus ta rendilepingu lõppemise tõttu sõidukit tagasi nõuab (dtl 16, tõlge dtl 17), milles väljendub hageja enda hinnang, et poolte vahel oli sõlmitud rendileping. Enne kirja saatmist on hageja pöördunud politsei poole pettuse või omastamise kahtlusega. Politseile on hageja teatanud, et tal oli sõiduki kasutamiseks kokkulepe J L (dtl 14). Seega ei olnud ka hageja ise väga kindel, kellega ta lepingu sõlmis. Ühtki äriühingut kummaski teates ei nimetata, ka ei ole keegi menetluses väitnud, et J L oleks olnud äriühingu esindaja. Kostja sõnul vahendas J L lepingu sõlmimist (dtl 138).
15.Kostja on B P SIA-d rentnikuna nimetanud 25. aprilli 2023 vastuskirjas hagejale koos infoga, et rendileping lõppes 9. veebruaril 2023 sõiduki arestimisega (dtl 19). Samas on kostja selgitanud, et sõiduki vastutava kasutajana vastutab ta enda rikkumiste ja trahvide eest. Kostja on esitanud ka J L käsikirjalise selgituse, et rendileping oli hagejal sõlmitud äriühinguga (dtl-d 36‒37).
16.Tõendatud ei ole rendilepingu sõlmimine ei kostja ega B P SIA-ga, tõendatud ei ole ka kostja töösuhe nimetatud äriühinguga. Isik, kes ei ole lepingu pooleks, ei ole piisav allikas lepingu olemasolu tõendamiseks, lisaks on tema selgitus koostatud menetluse kestel kohtu jaoks ja kostja soovil. Seetõttu jätab kohus J L selgituse kui ebausaldusväärse tähelepanuta. Asjas esitatud muude tõendite alusel on sõidukiga seotud ainult hageja ja kostja. Asjaolust, et kostja on kantud liiklusregistrisse vaidlusaluse sõiduki vastutava kasutajana, saab järeldada, et hageja andis sõiduki valduse vabatahtlikult kostjale ja kostja võttis selle vabatahtlikult vastu ning mõlemad tegid nõutavad toimingud kostja kandmiseks sõiduki vastutava kasutajana registrisse. See tegevus eeldab mingit sorti kokkulepet, sealhulgas kostjaga. Isegi kui kostjal oli sõiduki üleandmise ajal töösuhe kolmanda isikuga, võttis ta sõiduki oma valdusse saamisel vastutuse selle säilimise ja tagastamise eest. Kumbki pool ei ole väitnud, et kostjal ei olnud üldse kohustust sõidukit tagastada. Kohus loeb eelneva alusel tuvastatuks hageja ja kostja kokkuleppe sõiduki kasutamiseks.
3(6)
2-23-7393
17.Kostja pidi sõiduki vastutava kasutajana tagama sõiduki säilimise ja selle hagejale tagastamise võimalikkuse. Kostja sõidukit ei tagastanud ja rikkus kokkulepet, mistõttu tuleb hinnata, kas kostja vastutab rikkumise eest või oli rikkumine vabandatav.
18.VÕS § 103 lg 1 alusel eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav, vastupidist peab tõendama kostja. Vabandatavus tähendab, et rikkumise kaasa toonud asjaolu asus väljaspool kostja mõjuulatust.
19.Kostja on seletanud, et sõiduk teisaldati tasumata parkimistrahvide tõttu, mis tekkisid enne sõiduki tema valdusse andmist. Sõiduki teisaldamise protokollist nähtub, et
9.veebruaril 2023, kui sõiduk oli kostja valduses, pargiti seda parkimisreegleid rikkudes (dtl 169‒176, tõlge dtl 177‒184). Kostja seletas 29. augusti 2023 kohtuistungil, et arvas koha olevat tasuta platsi (dtl 56). Hageja oli sõiduki üleandmisel kostjale teatanud, et sõidukiga on Rootsis seotud maksmata trahvid ja need võivad mingi summa täitumisel anda aluse sõiduki teisaldamiseks (dtl 111). Kostja käitus seega hooletult, jättes parkimise lubatavuse kontrollimata, kuigi talle oli teada, et mingist trahvisummast alates on oht sõiduki teisaldamiseks. Rootsi kohaliku omavalitsuse tegevus ei ole antud juhul käsitletav vääramatu jõuna, sest parkimiskoha valis kostja ise. Parkimisnõuete kontroll tiheasutusalal ei saa tulla sõiduki kasutajale ootamatult. Trahvi saamise ja sõiduki teisaldamise risk oli seega kostja mõjuulatuses, ettenähtav, välditav ja ületatav. Kostja rikkumine ei ole seega vabandatav.
20.Sõiduki teisaldamise ja hilisema lammutamise tõttu kaotas hageja talle kuuluva asja ehk tekkis otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes.
21.Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju üksnes juhul, kui vastutust kaasa toov asjaolu on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Eelneva pinnalt põhjustas parkimisreeglite rikkumine sõiduki valduse kaotuse ehk hagejale kahju tekkimise.
22.VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
23.Kostja on tõendanud, et teisaldamise põhjustanud trahvidest enamus olid pärit ajast enne sõiduki valduse talle üle andmist (dtl 146, tõlge dtl 147). Varasemast ajast pärit trahvid olid kokku 31 100 Rootsi krooni. Teisaldamiseks aluse andva Rootsi Kuningriigi õigusakti sätte järgi, millele teisaldamise protokollis on viidatud (Förordning (1982:198) om flyttning av fordon i vissa fall, § 2 p 9), teisaldatakse sõiduk, kui see on pargitud vastuolus parkimise reeglitega ja sõidukiga seotud võlgnevused ületavad 5000 Rootsi krooni. Sellest, et trahve oli teisaldamise eelselt juba tunduvalt üle 5000 Rootsi krooni, võib järeldada, et ainult trahvisummast teisaldamiseks ei piisanud. Trahvisumma nimetamine ühe teisaldamise alusena näitab, et ka ainult vales kohas parkimine ei oleks andnud alust sõidukit teisaldada. Kostja tekitatud trahv 600 Rootsi krooni jäi alla teisaldamise eelduseks oleva määra.
24.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et veebruarikuu jooksul teatas kostja hagejale teisaldamisest. Sõiduki omand läks Nacka vallale üle alles augustis (dtl 180). Trahvide tasumisega oleks olnud võimalik sõiduki lammutamist vältida (dtl-d 150‒151), kuid hageja ei teinud midagi sõiduki kätte saamiseks. On kaheldav, kas sõiduki vabastamiseks oleks piisanud vaid kostja tekitatud trahvi tasumisest. Kostjale ei saa ette heita, et ta ei soovinud tasuda kõiki trahve, mille summa on võrreldav hageja hinnanguga sõiduki väärtusele. Küll aga saab kostjale ette heita teisaldamise riski võtmist vales kohas parkides.
25.Kahju tekkimisele andsid oma panuse seega mõlemad pooled. Asjaoludest tuleneb, et ilma ühe või teise poole käitumiseta poleks kahju tekkinud. VÕS § 139 lg 1 järgi annab see 4(6)
2-23-7393 aluse kahjuhüvitise vähendamiseks ulatuses, milles kahju tekkimist soodustavate asjaolude eest vastutab hageja. Kohus hindab poolte käitumist kahju põhjustamisel enam-vähem võrdseks, mistõttu tuleb hüvitist vähendada 50%.
26.VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes ettenähtava kahju, välja arvatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahju tekitamisel. Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi muu hulgas kaotsiläinud või hävinud vara väärtust.
27.Kaotsiläinud või hävinud varaks on hageja sõiduk. Hageja on selle väärtuse tõendamiseks esitanud 9. mai 2023 müügikuulutuse sarnase sõiduki kohta, mille hinnaks on märgitud 2600 eurot (dtl-d 20‒23). Kostja meelest tuleb lähtuda 28. juuli 2023 sõiduki ülevaatuse ja hindamise aktist, mis tehti Rootsis (dtl-d 153‒154, tõlge dtl-d 155‒156), kus sõiduki turuväärtuseks on hinnatud 5000 Rootsi krooni, mis on ligikaudu 430 eurot.
28.Vaidlusalust sõidukit ei ole enam võimalik hinnata, kuid Rootsis koostatud kirjelduse järgi oli sel kahjustusi, kriimustatud värv, rooste, katkine juhiukse lukk. Rootsis on hinnatud turuväärtust, kuid eelduslikult lähtuti varuosadeks müüdava sõiduki väärtusest, sest võtit ei olnud, mistõttu sõidukit käivitada ja sellega sõita ei saanud. Hageja esitatud võrdluskuulutuses toodud sõidukil on võimsam mootor kui hageja sõidukil (92 kW vs. 63 kW), see on tehniliselt heas korras, vahetatud kuluosadega, olemas on katuseraam ning nii suve- kui ka talverehvid. Sõiduki kasutuseesmärki arvestades hageja sõidukiga teist rehvikomplekti tõenäoliselt kaasa ei andnud. Samas ei ole müügikuulutuses nimetatud hind veel asja müügihind, vaid ainult müüja soov. Tõenditest saab järeldada, et hageja sõiduk oli kehvemas korras kui müügikuulutuses kirjeldatud sõiduk, kuid siiski sõidukõlblik. Tuvastatud erinevusi arvestades võib hageja sõiduki väärtuseks pidada vähemalt 1000 eurot.
29.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
30.Hageja sõiduki väärtus oli uue samaväärse asjaga võrreldes oluliselt vähenenud, lisaks koormasid seda trahvid kokku samas suurusjärgus nagu uue samaväärse sõiduki väärtus. Arvestades poolte panust kahju tekkimisse ja sõiduki eelduslikku väärtust on põhjendatud kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista 500 eurot.
31.Lisaks sõidukile nõuab hageja tagasi väidetavalt sõidukis olnud tööriistu või nende väärtuse hüvitamist.
32.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, ning see nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 järgi peab omanik seejuures vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.
33.Hageja on esitanud tööriistade nimekirja (dtl 10‒11, tõlge dtl 12), millel ei ole allkirju ega kuupäeva ega ole selge, mis eesmärgil on see koostatud. Asjas on esitatud ka J L 30. mai 2023 kuupäevaga kinnitus, et on valmis andma hagejale torulõikuri, gaasivõtme, pikendusjuhtme ja kuvalda (dtl-d 34‒35). Hageja hinnangul kinnitab see kaudselt, et nimekirjas toodud asjad olid sõidukis.
5(6)
2-23-7393
34.Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Omanik peab asja tagasinõudmiseks tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Tööriistade nimekiri ei tõenda, et selles nimetatud asjad kostjale üle anti. Kostja nende saamist omaks võtnud ei ole, ta on väitnud, et mõned hageja asjad on kolmanda isiku käes. Kolmas isik on seda ka ise kinnitanud. Kostjat ei saa panna vastutama kolmanda isiku käes olevate asjade üleandmise eest, mille andmine kostjale ei ole tõendatud. Kuivõrd tööriistade üleandmine kostjale ei ole tõendatud, tuleb hageja nõue tööriistade valduse väljaandmiseks või alternatiivselt nende väärtuse hüvitamiseks jätta rahuldamata.
35.Eelnevast tulenevalt tuleb asjade väljaandmise nõue jätta rahuldamata ja kahju hüvitamise nõue rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
36.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
37.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Kohus rahuldas hagi nõudega võrreldes väikses osas, samas menetluse venimine oli suures osas tingitud kostjast. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.