Pankrotiõigus

12 526,18 II 40,5963

E AS (RK XXX)

464,66 II 1,5059 A OÜ (end. A OÜ (P OÜ loovutatud nõue)) 2 851,25 II 9,2407

(RK XXX)

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

nõuete osas. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotivara pankroti väljakuulutamisel puudus, AS-i XXX arvelduskonto jääk oli 0.25 eurot. Vastavalt pankrothalduri poolt kogutud andmetele on võlgnik perioodil jaanuar 2023 - juuli 2024 töötanud S OÜ-s. Töötasu ei laekunud pankrotihalduri kontrolli all olevale võlgniku kontole. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat ja üks koos temaga elav elukaaslase laps. Sellest tulenevalt on võlgniku nn mittearestitav sissetulek pankrotiperioodil olnud 890.00 - 1 230.00 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmetel on tema (neto)sissetulek töötamisel olnud 860.00 – 900.00 eurot. Alates juulist 2024 on võlgnik olnud töötu. Halduri päringutele, kas võlgnik otsib tööd ja millega tegeleb, on võlgnik teatanud, et Eestis on normaalse palgaga võimatu tööd leida. Seejärel teatas võlgnik, et on töötu ja viibib välismaal. Võlgniku töötasust on pankrotivara hulka laekunud 6.72 eurot. Lisaks on pankrotivarasse laekunud töövõimetushüvitised kokku summas 1 081.18 eurot, tagastamisele kuuluv tulumaks 34.49 eurot ning pangaintressid 2.96 eurot. Kokku laekumised pankrotivarasse 1 125.60 eurot. Pankrotivara jääk seisuga 17.11.2025 on 580.35 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole pankrotivarast elatist makstud. Usaldusisikule määrati tasu 1 199.00 eurot, mis on osaliselt välja makstud riigi vahenditest summas 654.00 eurot, pankrotivarast on usaldusisiku tasu välja makstud summas 545.00 eurot. Pangateenuseid on tasutud 0.25 eurot, mis on kohtu poolt kinnitamata. Mingeid muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pangakontode valitsemine seisnes konto käsutusõiguse ümbervormistamises ja kontole laekuva raha käsutamises. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

B OÜ (end. O OÜ (I AS loovutatud nõue)) (RK XXX) B OÜ (end. O OÜ (B OÜ loovutatud nõue)) (RK XXX) P AS (F OÜ ja E AS loovutatud nõuded) (RK XXX)

R OÜ (RK XXX)

B AS (RK XXX)

E AS (RK XXX)

A OÜ (end. A OÜ (P OÜ loovutatud nõue)) (RK XXX)

Tunnustatud ja saamata nõue (EUR) 1 593,17

Rahulda misjärk II

Jaotis (%) 5,1633

666,18

II

2,1590

4 677,46

II

15,1593

8 076,56 12 526,18 464,66 2 851,25

II II II II

26,1755 40,5963 1,5059 9,2407

3

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kergekäeliselt pikema aja vältel võetud erinevad kiirlaenud jooksvate kulude katteks ning juba tekkinud laenude teenindamiseks, arvatavasti ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 16.11.2022. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 1 1 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist toimingutasuna kolmekordses töötasu alammääras, s.o summas 2 658.00 eurot. Haldur on kohtule teatanud, et käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus. Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt. 4

Esiteks märgib kohus järgmist. PankrS § 127 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni. PankrS § 66 1 kohaselt haldur esitab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et haldur on küll võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitanud taotluse, milles taotles tasu toimingutasuna, kuid samas ei ole ta seaduses sätestatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni esitanud. Kohus selgitab, et pankrotimenetluses peab olema tagatud, et pankrotihalduri tasu kujunemine oleks prognoositav ja läbipaistev, et nii kohus kui võlausaldajad mõistaksid, milliste ülesannete täitmise eest haldur tasu küsib ning kuidas on nõutav tasu kooskõlas pankrotimenetluse tulemustega. Kuivõrd haldur ei ole seaduses sätestatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni esitanud ning halduri tegevuse tulemusena ei ole vara pankrotivarasse laekunud, leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud halduri tasu määramisel lähtuda PankrS § 65 lg 12. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 66 1 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Arvestades, et võlgniku pankrotimenetluses oli algselt määratud usaldusisik (Jüri Truuts), kellele määrati tasu mh võlgniku varalise olukorra ja kohustuste väljaselgitamise eest (mistõttu oli ka pankrotihaldur võlgniku varalise seisundiga juba tuttav), käesolevas pankrotimenetluses on seitse nõuet ning et nõuete suhtes vastuväited puudusid, et ei pea kohus halduri pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd põhjendatuks enam kui 15 tunni ulatuses. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud selleks, et teavitada võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsida nõudeavaldusi, korraldada võlausaldajate üldkoosolekuid, koostada pankrotimenetlusega seotud dokumente, teha väljamakseid jms. Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja halduri poolt usaldusisiku aruandes märgitud tunnihinnast (1 tund 110.00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud halduri tasu kokku summas 1 650.00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on rahalisi vahendeid summas 580.35 eurot, tuleb halduri tasu osaliselt, s.o summas 580.35 eurot, mõista välja pankrotivarast, OÜ Autente Menetlusteenused arvelduskontole. Ülejäänud halduri tasu osas palub haldur anda võlgnikule menetlusabi ning osaliselt välja mõista võlgnikult. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, 5

välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus selgitab ka, et PankrS § 23 lg 5 1 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 21.11.2025 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega ning TsMS § 183 lg 2 ja PankrS § 23 lg 5 1 piirmäärasid, tuleb võlgnikule anda menetlusabi summas 886.00 eurot, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Ülejäänud osas halduri tasu, s.o summas 183.65 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult. Aruande kohaselt on pankrotimenetluse kinnitamata kulud 0.25 eurot (s.o panga teenustasud). Haldur palub kulud kinnitada. Kohus leiab, et pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 21.10.2022 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Käesolevaks ajaks on menetluse algatamisest möödunud rohkem kui kolm aastat. Kohus küsis võlausaldajate seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise kohta. Võlausaldajad on kohtule teatanud, et võlgnik ei ole nõuete katteks ühtegi väljamakset teinud, mistõttu tuleb lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus selgitab ka, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 6

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). FIMS § 47 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohus kontrollib, kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47 kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5). FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankrotivõi täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik teatas 07.01.2026 ärakuulamisel, et ta elab XXX ning tal ei ole võimalik vannet allkirjastada. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lõigetes 3–5 on sätestatud võlausaldajatele raha eraldamise kohustus. Toimiku materjalidest ning 07.01.2026 ärakuulamisel antud võlgniku selgitustest nähtub, et võlgnik on suure osa menetlusajast olnud töötu, tema sissetulekuks on olnud vaid töötutoetused, mistõttu ei ole ta ka võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgnik on kohtule teatanud, et on otsinud tööd, kuid pole tööd leidnud. Antud juhul ei esitanud aga võlgnik piisavaid tõendeid ega andmeid selle kohta, et ta oleks kohustustest vabastamise menetluse ajal täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust aktiivselt otsida ning tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab ka, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt saavutamaks suuremat sissetulekut. Võlgnik peab olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda ja oma alaealise lapse igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldaja huve ja takistanud nende nõuete rahuldamist. Kohtu hinnangul on võlgnik seega oma FIMS § 47 sätestatud kohustusi rikkunud. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. FIMS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on vähemalt raskelt hooletult rikkunud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Asjaoludest nähtuvalt on aga võlgnik oma füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. 7

FIMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Arvestades võlgniku käitumist käesolevas menetluses ning võlgniku enda 07.01.2026 ärakuulamisel avaldatut, s.o et tal ei ole võimalik tööd leida, ei pea kohus menetluse pikendamist põhjendatuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud FIMS § 49 lg 5 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, võlgnik on rikkunud tahtlikult oma FIMS § 47 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel usaldusisiku. Tulenevalt FIMS § 49 lg 14 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise või kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.