Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
PharmaEstica Manufacturing OÜ hagi A.R vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
A.R apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
123 013,93 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja PharmaEstica Manufacturing OÜ esindajad ringkonnakohtus (registrikood 10264929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Kostja A.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Menetluse liik
06. mai 2024, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus osas, milles maakohus mõistis A.Rlt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja põhivõla 95 427,97 eurot ületavas osas, viivise 23.01.2023 seisuga 8851,27 eurot ületavas osas ja alates 24.01.2023 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla 95 427,97 eurot ületavalt osalt. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Rahuldada hagi osaliselt. 4.2 Mõista A.Rlt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja põhivõlg 95 427,97 eurot ja viivis 23.01.2023 seisuga 8851,27 eurot.
4.3 Mõista A.Rlt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt 95 427,97 eurot alates 24.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni. 4.4 Jätta hagi rahuldamata põhivõla 91 724,83 eurot ja sellelt arvestatava viivise nõudes. 4.5 Harju Maakohtu 06.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima käesoleva otsuse täitmise tagamiseks. 4.6 Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
5.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.PharmaEstica Manufacturing OÜ (hageja) esitas 03.12.2021 Harju Maakohtule hagi oma endise juhatuse liikme A.R (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitise 193 337,20 euro ja sellelt summalt alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatava viivise väljamõistmise nõudes.
2.Kostja oli hageja juhatuse liige 15.02.2017 - 28.08.2018. Kostja on teinud hageja pangakaartidega hageja pangakontolt väljamakseid, võtnud hageja pangakontolt välja sularaha ja on teinud hageja pangakontolt ülekandeid kostja isiklikele pangakontodele. Kostja tegi juhatuse liikmeks oleku ajal ülaltoodud väljamakseid kokku 339 667,40 euro ulatuses ja tagastas sellest 104 351,50 eurot. Hagejale tagastamata jäägi 235 315,90 euro osas on kostja suutnud tehtud kulutusi põhjendada vaid 41 978,70 euro ulatuses. Kostja on põhjendamatult kasutanud hageja rahalisi vahendeid summas 193 337,20 eurot. Tegemist on alusetute väljamaksetega, mis ei ole seotud hageja majandustegevusega ning mille tulemusel on hagejale tekkinud kahju.
3.29.09.2022 eelistungil võttis hageja oma nõude tagasi põhivõla summas 6184,4 eurot osas, kuna see summa maksti töötajatele palgaks. Maakohus jättis 02.12.2022 määrusega hagi 6184,40 euro väljamõistmise osas läbi vaatamata.
4.Kohus tagas hagi 06.12.2021 määrusega, seades kostja kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi ja arestides kostjale kuuluvat vara.
Kostja vastus
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole ettevõtlusega mitteseotud kulusid teinud. Kõigi maksete kohta olid olemas kuludokumendid, mille kostja esitas raamatupidamisele. Kostja on raamatupidamise üle andnud järgmisele juhatuse liikmele Yle. Viimane ei ole seda aga uuele juhatusele üle andnud.
6.Vaidlusalune raha on makstud juhatuse liikme tasuks, majandus- (sh isikliku telefoni ja sõiduauto kasutamise hüvitise), esindus- ja lähetuskulude katteks. Vaidlusalusest rahast 73 251,01 eurot oli juhatuse liikme tasu, mida kostjal oli õigus saada 15.02.2017 sõlmitud juhatuse liikme lepingu p 4 alusel. 38 000 eurot (2000 eurot kuus) maksti mobiiltelefoni ja isikliku sõiduauto kulu hüvitist lepingu p 4.2 alusel. Ligikaudu 45 000 eurot maksti lähetuste päevarahade ja kulude katteks. 19 217 eurot maksis kostja hageja eest A.E.PEACE-le seoses ravimi kliiniliste katsetega. 15 000 eurot maksis kostja hageja eest Qle klientide leidmiseks. 2000 eurot tasus kostja hageja eest Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le nõustamise eest. 50 000-60 000 eurot maksis kostja hageja eest mitteametlikult Valenta o.a.o-le hageja päästmiseks pankrotist. Hageja pangakaarte kasutasid ka teised isikud peale kostja.
7.Kostjal on juhatuse liikme lepingu p 4.5 alusel õigus saada lahkumishüvitist 3 aasta netotasu ulatuses kogusummas 180 000 eurot. Kostja teeb selle summa osas menetlusliku tasaarvestuse. Kostja omandas 23.11.2022 Tiia Rüütmannilt nõude (põhinõue 320 000 eurot, lisanduvad kõrvalnõuded) hageja vastu, mis tuleneb 17.09.2009 konsultatsioonilepingust. Kostja teeb selle nõudega menetlusliku tasaarvestuse.
Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 23.01.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 124 466,57 eurot (põhivõlg 113 901,79 eurot ja viivis 23.01.2023 seisuga 10 564,78 eurot) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 113 901,79 eurot alates 24.01.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis hageja menetluskuludest 58,91% kostja kanda ja 41,9% kostja menetluskuludest hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7140,23 eurot ja viivise. Ühtlasi jättis
kohus kehtima 06.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud otsuse täitmise tagamiseks.
9.Äriregistri andmetel oli kostja hageja ainuosanik 15.02.2017 – 23.08.2018 ja hageja ainus juhatuse liige 17.02.2017 – 28.08.2018. Kostja poolt iseenda ja hageja nimel 15.02.2017 sõlmitud juhatuse liikme lepinguga on tõendatud, et kostja oli juhatuse liige tegelikult juba alates 15.02.2017.
10.Hagi alusega seotud väljamaksete andmed on esitatud hagiavalduse p-des 1.2-1.4, kontode väljavõtted on esitatud hagiavalduse lisadena 3-6. Filtreeritud andmed väljamaksete kohta esitas hageja 31.08.2022 avaldusega. Kostja ei ole vaidlustanud hagi alusega seotud väljamaksete kohta esitatud andmete õigsust. Kõik hagi alusega seotud väljamaksed hageja varast on tehtud perioodil, mil kostja oli hageja juhatuse liige.
11.Hageja ainsa juhatuse liikmena vastutas kostja hageja vara säilimise eest. Kostjal oli kohustus korraldada ja jälgida, et hageja kontodel olevat raha kasutatakse ainult hageja huvides ja selle kohta peetakse raamatupidamisarvestust (ÄS § 180 lg 1, § 183 ja 187 lg 1). Swedbank AS-i kinnitusel oli kõigi vaidlusega seotud pangakaartide kasutajaks ainult kostja. Kostja pole tõendanud, et vaidlusalused väljamaksed hageja kontodelt tegi keegi teine. Kõik hagi alusega seotud ülekanded on tehtud kostja enese kontole, mistõttu nende maksete osas pole kostja vastutuse osas mingit tähendust sellele, kes need maksekorraldused tegi. Kui kostja võimaldas kellelgi teisel võtta hageja kontodelt sularaha, pidi ta juhatuse liikmena korraldama, et seda raha kasutatakse ainult hageja huvides, ning et raamatupidamisele antakse üle kuludokumendid.
12.Kostja väitel on vaidlusalusest summast 73 251,01 eurot makstud temale juhatuse liikme tasuna. Juhatuse liikme lepingu p 4 kohaselt pidi hageja maksma kostjale juhatuse liikme tasu netomaksena igakuiselt 5000 eurot alates 15.02.2017 ja alates 01.05.2018 1000 eurot kuus (lepingu muutmise kokkulepe). Hageja pole väitnud, et kostja poolt nimetatud summa on makstud kostjale välja teisiti, kui vaidlusaluste maksetega. Hageja väide lepingu tühisusest osaniku otsuse puudumise tõttu on alusetu – kostja oli lepingu sõlmimise ajal hageja ainuosanik ja lepingu sõlmimisega andis ta sellele heakskiidu ka osanikuna.
13.Alusetu on ka hageja väide lepingus ettenähtud tasu mittevastavusest kostja majanduslikule olukorrale. 31.12.2017 seisuga oli hageja bilansimaht üle 3,9 miljoni euro. 31.12.2018 oli hageja bilansimaht üle 4,2 miljoni euro. 2018.a oli hagejal 30 töötajat. Netokuutasu 5000 eurot ei ole selliste majandusnäitajatega äriühingu juhtimise eest kohtu hinnangul ülemäärane. Hageja pole esitanud põhjendusi ega arvestusi, millest lähtuvalt saaks kokkulepitud juhatuse liikme tasu vähendada nullini. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi põhivõlasumma 73 251,01 eurot ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata.
14.Ülejäänud kostja väited vaidlusaluse raha kasutamise kohta on alusetud. Tõendamata on kostja väited, et 50 kuni 60 tuhat eurot maksis tema vaidlusaluse raha arvel hageja huvides
Valenta o.a.o-le. Kostja väitel oli nimetatud isikul õigus esitada hageja vastu suuri nõudeid seoses ravimite tootmises ilmnenud probleemidega ja hüvitis maksti osaliselt sularahas. Kostja soovis oma väiteid tõendada tunnistajate Z ja W ütlustega. Tunnistaja A.R väitis, et sularaha maksti osade kaupa ning et vähemalt korra oli tema maksmise juures. Valenta o.a.o-le makstud sularaha summat tunnistaja A.R ei mäletanud. Nendest ütlustest ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi Valenta o.a.o-le sularaha maksmise kohta. Tuleb ka arvestada, et Natalia A.R on kostja abikaasa ja oli seetõttu ilmselt kallutatud andma abikaasale soodsaid ütlusi. Z ütlused pole usaldusväärsed ka põhjusel, et neis esines vastuolu – tunnistaja väitis, et ei mäleta sularaha väljavõtmist hageja pangakaardiga kostja poolt, seejärel aga väitis kategooriliselt, et Valenta o.a.o-le makstud sularaha võttis kostja välja hageja pangakaardiga. Kohtu täpsustavale küsimusele vastas tunnistaja A.R, et ta ei viibinud sularaha väljavõtmise juures. Tunnistaja W ei teadnud Valenta o.a.o kohta midagi öelda. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et tema ja Valenta o.a.o vaheline lepinguline suhe lõpetati kirjalikult sõlmitud kompromissilepinguga, milles alusel maksis hageja hüvitist 199 779,54 eurot. Hagejal lasus Eesti äriühinguna kohustus dokumenteerida oma majandustegevust ja pidada selle kohta raamatupidamisarvestusi. Kostja väidab sisuliselt seda, et tema on hageja juhatuse liikmena neid kohustusi eiranud. Selline käitumine muudab iseenesest kostja põhjendused ebausaldusväärseiks.
15.Kostja kontolt isikule A.E.PEACE tehtud väljamaksete seos hageja majandustegevusega on tõendamata. Hageja eitas seost. Kostja pole selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hageja huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese kontolt.
16.Kostja kontolt Qle tehtud väljamaksete seos hageja majandustegevusega on tõendamata. Hageja eitas seost. Kostja pole selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hageja huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese kontolt.
17.Kostja kontolt Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le tehtud väljamakse seos hageja majandustegevusega on tõendamata. Hageja eitas seost. Kostja pole selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hageja huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese kontolt. Omavaheliste arvelduste raamatupidamiskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja samas summas makse Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le juba arvesse võtnud. Kui tegemist on sama kulutusega, siis ei saa kostja sellele tugineda vastastikuste kohustuste saldo arvestamisel teistkordselt.
18.Muid kontrollitava täpsusega faktiväiteid vaidlusaluse raha kasutamise kohta pole kostja esitanud. Juhatuse liikme leping pole iseenesest piisav alus sõiduki-, side- ja lähetuskulude hüvitamiseks ega ka lähetuste päevarahade saamiseks. Kulude tekkimise kohta pidanuks kostja esitama kuludokumendid ja vajadusel põhjendama nende tegemise õigustatust. Sõiduki ja lähetuste kulusid on kuludokumentide alusel omavahelistes suhetes ka arvestatud (näiteks parkimiskulud Tallinna Lennujaamas ja taksokulu Madridis ning auto kütuse ja pesukulud).
19.Kostja on asjatult heitnud hagejale ette kuludokumentide varjamist tema eest. Hageja käsitleb kahjuna vaid seda osa oma rahast, mille kulutamise kohta pole kostja esitanud kuludokumente. Varjata ei saa dokumente, mida pole olemas. Pole vaidlust selles, et hageja ja kostja omavaheliste kohustuste üle peeti raamatupidamisarvestust. Hageja esitas vastava raamatupidamiskonto väljatrüki perioodi 01.01 – 31.08.2018 kohta. Seisuga 01.01.2018 oli arvelduste saldo kostja kahjuks 226 163,94 eurot ehk kostja võlgnes arvestuste järgi selle summa hagejale. 31.08.2018 oli kostja kohustuste summa 193 337,2 eurot. Detsembrist 2017 kuni septembrini 2018 hageja raamatupidajaks olnud F ütles tunnistajana kohtus, et kostja oli raamatupidamisarvestuste järgi hagejale võlgu. Tunnistaja kinnitas, et tema ja Y e-kirjad septembrist 2018 kajastavad tegelikke andmeid kuludokumente oli puudu 197 tuhande euro eest.
20.Kostja poolt tõendina esitatud raamatupidamise aastaaruanded ei lükka ümber hageja väiteid võla olemasolu kohta. Vastupidi: 2017.a majandusaasta aruande lisa 21 juures on märge juhatuse liikme kohustuste kohta summas 225 394 eurot seisuga 31.12.2017; 2018.a majandusaasta aruande lisa 21 juures on märge juhatuse liikme kohustuste kohta summas 193 387 eurot seisuga 31.12.2018. Nendest märgetest järeldub, et nõuet kostja vastu aastaaruannete bilansis ei kajastatud – 2017.a majandusaasta aruande bilansi ning lisa 3 järgi oli ettemaksunõuete summa 31.12.2017 umbes 363 tuhat eurot; 2018.a majandusaasta aruande järgi umbes 400 tuhat eurot. 2019.a majandusaasta aruande bilansi ning lisa 3 järgi oli ettemaksunõuete summa umbes 110 tuhat eurot. Ettemaksunõuete vähenemist raamatupidamisaruannetes pole järelikult võimalik seostada hageja ja kostja vaheliste suhetega. Tuleb ka arvestada, et nõude õiguslik kehtivus ei sõltu selle kajastamisest raamatupidamises.
21.Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et käesolevas asjas on täidetud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused: kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); kostja pole tõendanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimist (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kahju on tõendatud summas 113 901,79 eurot (187 152,80 - 73 251,01).
22.Kostja pole tõendanud oma õigust saada juhatusest tagasikutsumise eest lepingu alusel hüvitist. Lepingu p 4.5 ja 4.6.2 näevad ette hüvitise maksmise juhatuse liikme tagasikutsumisel äriühingu initsiatiivil, käesoleval juhul on aga kostja kutsutud juhatusest tagasi tema enda soovil. Pole usutav, et kostja ei soovinud enda tagasikutsumist juhatusest, kuid soovis juhatuse liikme lepingu lõpetamist. Kuna kostja võõrandas samal ajal temale kuulunud hageja osa, mis moodustas 100% hageja osakapitalist, siis on tõenäoline, et juhatusest tagasikutsumine ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine vastas samuti kostja tahtele. Kostja väidetav vastunõue on leppetrahvinõue VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Kostja tagasikutsumine hageja juhatusest ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine toimusid augustis 2018. Leppetrahvinõude esitas kostja esmakordselt 04.07.2022. Nimetatud viivitus on selgelt ebamõistlik VÕS § 159 lg 2 tähenduses, mistõttu kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda isegi siis, kui see õigus kunagi
tekkis. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetlusliku tasaarvestuse tegemiseks eelnimetatud leppetrahvinõude ja hageja nõude osas.
23.Kostja pole tõendanud, et tal on 17.10.2009 lepingu alusel tasaarvestamiskõlbulik nõue hageja vastu. Väidetav teenuse osutamine viidi kohtule esitatu kohaselt lõpule 25.01.2010. Konsultatsioonilepingu p 5.2 kohaselt pidi tasumine toimuma kolm päeva hiljem. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 ja 2 järgi aegus väidetav tasunõue 2013.a jaanuaris. Kostja omandas nõude 23.11.2022. Hageja on seega põhjendatult tuginenud vastunõude aegumisele. VÕS § 200 lg 2 järgi ei ole tasaarvestus käesoleval juhul lubatud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetlusliku tasaarvestuse tegemiseks.
24.Kahju hüvitamiseks mõistab kohus ÄS § 187 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi kostjalt hageja kasuks välja 113 901,79 eurot.
25.Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi. Perioodi 04.12.2021 kuni 23.01.2023 eest arvestatav sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 10 564,78 eurot ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg teises lauses ettenähtud määras arvestatuna summalt 113 901,79 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus
26.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, samuti menetluskulude osas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
27.Maakohus ei võtnud arvesse, et pärast kostja tagasi kutsumist hageja juhatusest ei olnud dokumentide säilitamine kostja kontrolli all. Kostja on tõendanud, et järgmine juhatuse liige Y ei andnud temale järgnevale juhatusele üle raamatupidamisdokumente- ega programmi. Pearaamatupidaja andis ütlusi, et kuludokumendid olid 2017.a osas olemas ning väljamaksed kostjale dokumentidega kaetud. Hageja dokumentide säilitamine ei olnud ettevõtte raamatupidamise Yle üleandmise järgselt enam kostja ülesanne. Kostja poolt tehtud kulutusi tõendavad dokumendid olid olemas. Kuna kuludokumendid puuduvad hageja enda tõttu, siis ei ole kuludokumentide puudumine ette heidetav kostjale.
28.Kostja ei nõustu maakohtuga, et juhatuse liikme leping ei ole iseenesest piisav alus sõiduki-, side-, ja lähetuskulude hüvitamiseks. Tunnistajad kinnitasid, et sellised aruanded ja kulud olid.
29.Maakohus lahendas ebaõigesti menetlusliku tasaarvestuse. Kostja ei astunud juhatusest ise tagasi. Seega on kostjal juhatuse liikme lepingust tulenev nõue hageja vastu kolme aasta
töötasu ulatuses, s.o summas 180 000 eurot. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tegemist on leppetrahvi nõudega.
30.Maakohtu otsus on ebaõige ka menetluskulude osas. Maakohus jättis menetluskulude jaotuse tegemisel arvestamata, et hageja võttis 6184,40 euro osas nõude tagasi. Maakohus rahuldas menetluskulude nimekirja koosseisus advokaadibüroo juristi töötasu, mida advokatuuriseadusest tulenevalt ei saa teha. Lisaks on hageja esindaja tunnitasu 195 eurot antud vaidluse asjaolusid arvestades liiga suur. Samuti on maakohus ebaõigesti vähendanud kostja esindaja ajakulu hagiavaldusega tutvumisele.
Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Maakohtu otsust on vaidlustatud osas, milles hagi osaliselt rahuldati, samuti menetluskulude osas. Osas, milles hagi jäeti rahuldamata, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
33.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 95 427,97 eurot ületavas osas, viivise 23.01.2023 seisuga 8851,27 eurot ületavas osas ja alates 24.01.2023 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla 95 427,97 eurot ületavavalt osalt. Tühistatud osas jääb hagi rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
34.Maakohus leidis, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud hagejale kahju summas 113 901,79 eurot, kuna kostja ei ole selles ulatuses kasutanud raha hageja huvides (puuduvad kuludokumendid selle kohta, et kostja oleks kasutatud raha hageja majandustegevuse heaks).
35.Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et tema poolt tehtud kulutuste kohta olid dokumendid raamatupidamises olemas, kuid Y, kes oli juhatuse liige peale kostjat, ei andnud dokumente uuele juhatusele üle. Esmalt märgib kolleegium, et hageja ei ole väitnud, et kostja tehtud maksete kohta ei ole kuludokumente üldse esitatud. Hageja on avaldanud, et osaliselt on kuludokumendid esitatud ning hagi on esitatud osas, milles kuludokumendid puuduvad. Kolleegium leiab, et tunnistaja Natalja Undi (hageja endine töötaja) üldistest väidetest kulude dokumenteerimise kohta, ei saa teha järeldust, et
vaidlusaluse raha kasutamise kohta olid kuludokumendid esitatud. Samuti ei saa tunnistaja W (hageja endine raamatupidaja) üldsõnalise ütlusega, et 2017.a kohta olid kuludokumendid olemas, lugeda tõendatuks, et vaidlusaluste väljamaksete kohta olid kuludokumendid esitatud. Tunnistaja F (hageja endine raamatupidaja) ütluste kohaselt kuludokumente esitati, kuid kuludokumente oli ka puudu. F ja Y on pidanud 23.25.09.2018 e-kirjavahetust, milles kohaselt on kostjal hageja ees võlgnevus 197 000 euro ulatuses kuludokumentide puudumise tõttu (I kd tl 180). Seega tekkis küsimus kuludokumentide puudumisest juba 2018.a septembris, s.o vahetult peale kostja lahkumist juhatusest. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja esitatud hageja majandusaasta aruanded ei lükka ümber hageja väiteid võla olemasolu kohta. Kolleegiumi hinnangul on tõendamata kostja väide, et kõikide kostja tehtud rahakulutuste kohta olid dokumendid olemas, ning et Y ei andnud kostjaga seotud kuludokumente hiljem uuele juhatusele üle.
36.Kostja väitis, et ta maksis vaidlusalusest rahast mitteametlikult 50 000 kuni 60 000 eurot äriühingule Valenta o.a.o. hageja päästmiseks pankrotist. Maakohus tuvastas, et hageja ja Valenta o.a.o vaheline lepinguline suhe lõpetati 03.08.2017 kirjaliku kokkuleppega, mille alusel maksis hageja Valenta o.a.o-le hüvitist 199 779,54 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tõendamata on kostja väide, et kostja tasus hageja eest Valenta o.a.o-le täiendavalt 50 000 kuni 60 000 eurot. Lisaks sellele, et nimetatud tasumine on tõendamata, on tõendamata ka, et väidetav tasumine oli kooskõlas kehtiva õigusega ja lähtus hageja seaduslikest huvidest.
37.Kostja väitis, et ta tegi hageja huvides oma pangakontolt A.E. PEACE-le väljamakseid 19 217 euro ulatuses ja Qle 15 000 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et tõendamata on nimetatud väljamaksete seos hageja majandustegevusega.
38.Kostja avaldas, et ta tasus oma pangakontolt hageja eest 2000 eurot Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le nõustamise eest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus tuvastas, et hageja on samas summas makse Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le kostja vastu nõude esitamisel juba arvesse võtnud (maha arvestanud). Kui tegemist on sama kulutusega, siis ei saa seda teistkordselt arvestada. Kui tegemist ei ole sama kulutusega, siis ei ole kostja tõendanud selle makse seost hageja majandustegevusega, arvestades, et makse teostati kostja enda kontolt.
39.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et juhatuse liikme leping ainuüksi pole piisav sõiduki-, side ja lähetuskulude hüvitamiseks, vaid see eeldab alus- ja kuludokumentide esitamist. Samas on maakohus tuvastanud, et dokumentidega tõendatud konkreetseid kulusid on hageja ja kostja vahelises suhtes nõude esitamisel ka arvestatud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et mingi konkreetne sõiduki-, sidevõi lähetuskulu on jäänud maakohtu poolt arvesse võtmata.
40.Seoses ringkonnakohtu poolt hageja maksudeklaratsioonide lisade väljanõudmisega esitas kostja apellatsioonimenetluses väite, et kostja kasutuses olevatest rahalistest vahenditest kanti külalistega seotud kulud summas 18 668,92 eurot, millises osas tuleb kostja
kulutused lugeda põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kostja ei ole maakohtus väitnud, et ta tegi külalistega seotud kulusid summas 18 668,92 eurot, on kostja maakohtus avaldanud, et ta on teinud esinduskulusid, ning samuti selgitanud, et ilma dokumentideta tutvumata ei ole kostjal võimalik täpset seisukohta kulude kohta esitada. Eeltoodule tuginedes on kostja apellatsioonimenetluses esitatud väide, et ta on kandnud külalistega seotud kulud summas 18 668,92 eurot, ringkonnakohtu hinnangul lubatav. Hageja leiab, et deklaratsioonid ei tõenda kulutusi, kuna kostja ei ole esitanud nende kohta kuludokumente. Ringkonnakohus märgib, et maksudeklaratsioonide lisadest nähtuvalt on perioodil, mil kostja oli juhatuse liige, deklareeritud külalistega seotud kulusid kogusummas 18 473,82 eurot. Kuigi hageja väitel puuduvad nende kohta kuludokumendid, saab kolleegiumi hinnangul kulude tegemise lugeda tõendatuks, arvestades, et kulud on deklareeritud maksudeklaratsioonides. Menetluses ei ole esitatud väiteid, et külalistega seotud kulud on põhjendamatud. Samuti ei ole hageja väitnud, et neid kulusid on kostja vastu nõude esitamisel omavaheliste nõuete saldos arvestatud. Eeltoodule tuginedes tuleb külalistega seotud kulutuste tegemist summas 18 473,82 eurot lugeda põhjendatuks ja tõendatuks ning selles osas vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summat.
41.Ülejäänud osas, s.o summas 95 427,97 eurot (113 901,79 – 18 473,82), on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud, kuna kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi. Tõendamata on, et kostja on kasutanud seda raha hageja majandustegevuse huvides. Kostjalt tuleb ka põhivõlalt 95 427,97 eurot perioodi 04.12.2021 - 23.01.2023 eest välja mõista seadusjärgne viivis 8851,27 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis põhivõlalt alates 24.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
42.Kostja esitas maakohtus väite, et tal on hageja vastu juhatuse liikme lepingust ning 17.10.2009.a konsultatsioonilepingust tulenevad nõuded, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega. Maakohus pidas tasaarvestusavaldusi põhjendamatuteks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus pidas põhjendamatuks 17.10.2009.a konsultatsioonilepingule tuginevat tasaarvestust. Küll aga leidis kostja jätkuvalt, et tal on juhatuse liikme lepingust tulenev nõue hageja vastu. Juhatuse liikme lepingu p 4.5 kohaselt on hageja kohustatud maksma kostjale tema ennetähtaegse tagasikutsumise korral hüvitist kolme kalendriaasta netotasu ulatuses. Lepingu p 4.6.2 järgi vabaneb äriühing hüvitise maksmise kohustusest, kui juhatuse liikme ennetähtaegne tagasikutsumine toimub tema enda taotlusel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et lepingu p-st 4.5 tulenev kostja nõue on leppetrahvi nõue. Leppetrahv lepitakse kokku lepingu rikkumise puhuks (VÕS § 158 lg 1). Juhatuse liikme ennetähtaegset tagasikutsumist ei saa käsitleda lepingu rikkumisena. Lepingu p-s 4.5 sätestatud hüvitis on kokkuleppeline hüvitis juhatuse liikmele ennetähtaegse tagasikutsumise puhuks. Samas leidis maakohus põhjendatult, et kostja ei ole tõendatud, et ta kutsuti juhatusest tagasi hageja algatusel. 29.08.2018 esitas kostja hagejale avalduse juhatuse liikme lepingu lõpetamiseks seoses tema volituste lõppemisega alates 23.08.2018. Arvestades, et kostja ise esitas avalduse lepingu lõpetamiseks, siis see viitab, et kostja kutsuti juhatusest 23.08.2018.a tagasi tema enda soovil. Aga ka juhul, kui kostjal
oleks hageja vastu juhatuse liikme lepingu p-st 4.5 tulenev nõue, siis oleks selle nõude maksmapanek hea usu põhimõtte vastane (VÕS § 6 lg 2), kuna kostja on rikkunud hageja raha kasutamisel oluliselt juhatuse liikme kohustusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.