2-21-18995 PharmaEstica Manufacturing OÜ hagi R. U. vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 202 125,02 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PharmaEstica Manufacturing OÜ (registrikood 10264929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Kostja R. U. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv
Viimase kohtuistungi kuupäev
19.12.2022
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt R. U.lt (U., isikukood xxxx) hageja PharmaEstica Manufacturing OÜ (registrikood 10264929) kasuks välja 124 466,57 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 113 901,79 eurot alates 24.01.2023 (kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.
5.Määrata hageja menetluskuludest 58,91% kostja kanda ja 41,9% kostja menetluskuludest hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 7140,23 eurot.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.06.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima käesoleva otsuse täitmise tagamiseks
1 (9)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.PharmaEstica Manufacturing OÜ (hageja) esitas 03.12.2021 hagi oma endise juhatuse liikme R. U. (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitise 193 337,2 euro ja sellelt summalt alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatava viivise väljamõistmise nõudes. Kostja oli hageja juhatuse liige 15.02.2017 - 28.08.2018. Kostja on võtnud hageja pangakontodelt välja sularaha ja on teinud iseendale ülekandeid, kuid pole esitanud kuludokumente, millest järelduks raha kasutamine hageja huvides. Ajavahemikus 16.02.2017 – 28.08.2018 hageja pangakontodelt välja võetud sularaha ja kostja kontole kantud rahast pole 193 337,2 euro osas kulutatud hageja huvides ja hageja käsitles seda temale põhjustatud kahjuna, paludes vastava hüvitise kostjalt välja mõista. Lisaks nõudis hageja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi arvestatava viivise väljamõistmist eelnimetatud summalt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 29.09.2022 eelistungil võttis hageja oma nõude tagasi põhivõla summas 6184,4 eurot (dtl 647). Selles summas väitis kostja olevat teinud hageja eest hageja töötajatele palgamakseid. Menetlusse jäänud põhivõlanõude summaks jäi 187 152,80 eurot (02.12.2022 määrus, dtl 790).
2.Kohus tagas hagi 06.12.2021 määrusega seades kostja kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi ja arestides kostjale kuuluvat vara (dtl 150).
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vaidlusalusest rahast 73 251,01 eurot oli juhatuse liikme tasu, mida kostjal oli õigus saada 15.02.2017 sõlmitud juhatuse liikme lepingu p 4 alusel. 38 000 eurot (2000 eurot kuus) maksti mobiiltelefoni ja isikliku sõiduauto kulu hüvitis lepingu p 4.2 alusel. Ligikaudu 45 000 eurot maksti lähetuste päevarahade ja kulude katteks. 19 217 eurot maksis kostja hageja eest A.E-le PEACE seoses ravimi kliiniliste katsetega. 15 000 eurot maksis kostja hageja eest O. P. klientide leidmiseks. 2000 eurot tasus kostja hageja eest H. R. Tööõigusabi OÜ-e nõustamise eest. 50-60 000 eurot maksis kostja hageja eest mitteametlikult Valenta o.a.o-le hageja päästmiseks pankrotist. Kontodega seotud kaarte kasutasid lisaks kostjale veel teised hageja töötajad. Kõik kuludokumendid on hageja raamatupidamises olemas. Hagi esitamine on isiklik kius kostja vastu.
4.Kostja väitis, et tal on juhatuse liikme lepingu p 4.5 alusel õigus saada lahkumishüvitist 3 aasta netotasu ulatuses kogusummas 180 000 eurot. Kostja tegi selle summa osas 04.07.2022 menetlusliku tasaarvestuse. Hageja vaidles tasaarvestusele vastu põhjendustega, et juhatuse liikme leping lõpetati kostja enese soovil ja nõue on aegunud. 2 (9)
5.Kostja väitis, et on omandanud 23.11.2022 T. R. nõude hageja vastu, mis tuleneb 17.09.2009 konsultatsioonilepingust ja sellega seoses 2010 hageja osaga tehtud tehingust. Kostja tegi selle nõudega menetlusliku tasaarvestuse. Hageja vaidles tasaarvestusele vastu põhjendusega, et nõue on alusetu ja aegunud.
7.Kohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormist ja lahendas taotlusi 18.02, 01.04, 26.07, 07.09, 29.09 ja 31.10.2022 määrustes (digitoimiku lk dtl 357, 370, 489, 613, 634 ja 694). Kohus pidas eelistungid 21.04 ja 29.09.2022 (dtl 427 ja 647). Eelmenetlus lõpetati 14.11.2022 (31.10.2022 määruse p 7, dtl 694). Kohus vaatas asja läbi 02.12 ja 19.12.2022 istungitel (dtl 767 ja 794). Järgnevalt esitasid pooled veel oma seisukohtade kokkuvõtted (06.01.2023 avaldused, dtl 814 ja 820) ning avaldused menetluskulude kohta (dtl 831, 840, 846 ja 850). Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus rahuldab hagi osaliselt, põhjendades seda alljärgnevaga.
9.Juriilidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed (tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 35). Osaühingu juhtorgani liige peab hoidma ühingu vara, seisma hea ühingu tegevuse kasumlikkuse eest ja eelistama ühingu huve iseenda või kolmandate isikute omadele. Osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (äriseadustiku ÄS § 187 lg 1). Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (lg 2). Hageja väitel on kostja rikkunud tema raha põhjendamatu kasutamisega juhatuse liikme kohustusi ning on sellega põhjustanud temale kahju, mille hüvitamist hageja käesolevas menetluses nõuabki.
10.Hageja väitel on kostja põhjustanud temale kahju alusetute väljamaksete tegemisega iseendale hageja juhatuse liikmeks olemise ajal. Äriregistri andmetel oli kostja hageja ainuosanik 15.02.2017 – 23.08.2018 (dtl 42). Äriregistri andmetel oli kostja hageja ainus juhatuse liige (juhataja) 17.02.2017 – 28.08.2018. Kostja poolt iseenda ja hageja nimel 15.02.2017 sõlmitud juhatuse liikme lepinguga on tõendatud, et kostja oli juhatuse liige tegelikult juba alates 15.02.2017 (lepingu p 1.1 ja 1.3, dtl 30). Hagi alusega seotud väljamaksete andmed on esitatud hagiavalduse p-des 1.2-1.4 (dtl 19), kontode väljavõtted on esitatud hagiavalduse lisadena 3-6 (dtl 44-58). Filtreeritud andmed väljamaksete kohta esitas hageja 31.08.2022 avaldusega (p 1.4, dtl 501 ja selle avalduse lisaks 2 olev Excel-tabel. Tabeli väljatrükk paikneb dtl 510-538). Kostja ei ole vaidlustanud hagi alusega seotud väljamaksete kohta esitatud andmete õigsust. Kohus on omaksvõttu selgitanud (26.07.2022 määruse p 2, dtl 489). Kõik hagi alusega seotud väljamaksed hageja varast on tehtud perioodil, mil kostja oli hageja juhatuse liige.
3 (9)
11.Hageja ainsa juhatuse liikmena vastutas kostja hageja vara säilimise eest. Kostjal oli kohustus korraldada ja jälgida, et hageja kontodel hoiustatud raha kasutatakse ainult hageja huvides ja selle kohta peetakse raamatupidamisarvestust (ÄS § 180 lg 1, § 183 ja 187 lg 1). Xxxx AS-i kinnitusel oli kõigi vaidlusega seotud pangakaartide kasutajaks ainult R. U. (hageja 20.04.2022 avalduse p 1 ja selle avalduse lisa 1, dtl 380 ja 386). Kostja pole tõendanud, et vaidlusalused väljamaksed hageja kontodelt tegi keegi teine. Isegi kui kontokäsutused oleks teinud keegi teine, ei oleks see iseenesest piisav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise ümberlükkamiseks. Kõik hagi alusega seotud ülekanded on tehtud kostja enese kontole (hageja 31.08.2022 avalduse lisaks 2 oleva Excel-tabeli vihikud „hagi p 1.4.1 maksed“ ja „hagi p 1.4.2 maksed“, dtl 529-537), mistõttu vähemalt nende maksete osas pole kostja vastutuse osas mingit tähendust sellele, kes need maksekorraldused tegi. Kui kostja võimaldas kellelgi teisel võtta hageja kontodelt sularaha, pidi ta juhatuse liikmena korraldama, et seda raha kasutatakse ainult hageja huvides ning et raamatupidamisele antakse üle kuludokumendid. Põhjuslik seos hageja vara vähenemise ja kostja käitumise vahel on seega tõendatud.
12.Kostja väitel on vaidlusalusest summast 73 251,01 eurot makstud temale juhatuse liikme tasuna (04.07.2022 avalduse p 10.1, dtl 441; 02.12.2022 istungiprotokolli lk 3, dtl 769). Juhatuse liikme lepingu (hagiavalduse lisa 1, dtl 30) p 4 kohaselt pidi hageja maksma kostjale juhatuse liikme tasu netomaksena igakuiselt 5000 eurot alates 15.02.2017 ja alates 01.05.2018 1000 eurot kuus (lepingu muutmise kokkulepe, dtl 36). Hageja pole väitnud, et kostja poolt nimetatud summa on makstud kostjale välja teisiti, kui vaidlusaluste maksetega. Kohus selgitas vajadust selle kontrollimiseks 07.09.2022 määruses (p 5, dtl 614). Maksekorralduste selgituste sisu ja vastastikuste kohustuste saldoarvestus ei lükka ümber kostja väiteid juhatuse liikme tasu maksmise kohta – hagejale pole raha tegelik kasutusotstarve tema enese väitel teada ja hageja pole tõendanud juhatuse liikme tasu maksmist. Hageja väide lepingu tühisusest osaniku otsuse puudumise tõttu on alusetu – kostja oli lepingu sõlmimise ajal hageja ainuosanik ja lepingu sõlmimisega andis ta sellele heakskiidu ka osanikuna. Alusetu on ka hageja väide lepingus ettenähtud tasu mittevastavusest kostja majanduslikule olukorrale (hageja 21.09.2022 avalduse p 1.5, dtl 620 ja 21.10.2022 avalduse p 5, dtl 662). Hageja väited kostja maksejõuetuse ja selle tekkimise dünaamika kohta on kontrollimatuseni ebamäärased. Hageja väidetest ei ole võimalik järeldada, et kokkulepitud tasu oli majanduslikku olukorda arvestades ülemäärane äriseadustiku (ÄS) § 1801 lg 2 tähenduses juba lepingu sõlmimisel või et tema majandusolukord halvenes pärast juhatuse liikme lepingu sõlmimist nii, et kokkulepitud tasu maksmine muutus äärmiselt ebaõiglaseks ÄS § 1801 lg 3 tähenduses. 31.12.2017 seisuga oli hageja bilansimaht üle 3,9 miljoni eurot ja omakapital 92 877 eurot (kostja 02.02.2022 avalduse lisa 1, dtl 262). 2017.a müügitulu oli 0,82 miljont eurot (dtl 263). Aasta 2017 kahjum oli küll suur – üle 1,4 miljoni euro – kuid aastal 2016, mil kostja veel ei olnud hageja juhatuse liige, oli müügitulu 1,3 miljonit eurot ja kahjum 0,85 miljont eurot. 31.12.2018 oli hageja bilansimaht üle 4,2 miljoni euro (dtl 285). 2018.a oli hagejal 30 töötajat (dtl 284). Netokuutasu 5000 eurot ei ole selliste majandusnäitajatega äriühingu juhtimise eest kohtu hinnangul ülemäärane. Hageja ei ole tõendanud vastupidist, tõendamiskoormis lasub temal. Äriseadustiku § 1801 lg-s 3 sätestatud osaühingu õigus nõuda juhatuse liikme tasude vähendamist ei ole rakendatav tagantjärele. Hageja pole väitnud, et on nõudnud tasu vähendamist ajal, mil kostja oli tema juhatuse liige. Juhatuse liikme leping lõppes augustis 2018 (29.09.2022 istungiprotokolli lk 5, dtl 651), hageja esitas oma väited tasu alandamise kohta enam kui neli aastat hiljem. Tasu alandamise 4 (9)
õiguse teostamisega kaasneb juhatuse liikme õigus leping üles öelda (ÄS § 1801 lg 4), mis pole pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist enam teostatav. Õigus nõuda juhatuse liikme tasu vähendamist on sisuliselt hinna alandamine ehk kujundusõigus vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-le 5 ja §-le 112 1. Hageja pole esitanud põhjendusi ega arvestusi, millest lähtuvalt saaks kokkulepitud juhatuse liikme tasu vähendada nullini. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi põhivõlasumma 73 251,01 eurot ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata. Ülejäänud kostja väited vaidlusaluse raha kasutamise kohta on alusetud.
13.Tõendamata on kostja väited, et 50 kuni 60 tuhat eurot maksis tema vaidlusaluse raha arvel hageja huvides Valenta o.a.o-le. Kostja väitel oli nimetatud isikul õigus esitada hageja vastu suuri nõudeid seoses ravimite tootmises ilmnenud probleemidele ja hüvitus maksti osaliselt sularahas (29.03.2022 avaldus, dtl 365 ja 366; 21.04.2022 avaldus p 6, dtl 425; 04.07.2022 avaldus p 22 alapunktid 2 ja 5, dtl 467 ja 468; 29.09.2022 istungiprotokolli lk 2, dtl 648). Kostja soovis oma väiteid tõendada tunnistajate N. U. ja S. Z. ütlustega. Tunnistaja U. väitis, et sularaha maksti osade kaupa ning et vähemalt korra oli tema maksmise juures (19.12.2022 istungiprotokolli lk 6, dtl 798). Valentale makstud sularaha summat tunnistaja U. ei mäletanud. Nendest ütlustest ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi Valentale sularaha maksmise kohta. Tuleb ka arvestada, et N. U. on kostja abikaasa ja oli seetõttu ilmselt kallutatud andma abikaasale soodsaid ütlusi. N. U. ütlused pole usaldusväärsed ka põhjusel, et neis esines vastuolu – tunnistaja väitis, et ei mäleta sularaha väljavõtmist hageja pangakaardiga kostja poolt (istungiprotokolli lk 4), seejärel aga väitis kategooriliselt, et Valentale makstud sularaha võttis kostja välja hageja pangakaardiga (lk 6). Kohtu täpsustavale küsimusele vastas tunnistaja U., et ta ei viibinud sularaha väljavõtmise juures. Tunnistaja S. Z. ei teadnud Valenta kohta midagi öelda (lk 12). Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et tema ja Valenta vaheline lepinguline suhe lõpetati kirjalikult sõlmitud kompromissilepinguga, milles alusel maksis hageja hüvitust 199 779,54 eurot (hageja 21.09.2022 avalduse p 1.1.3, dtl 619 ja selle avalduse lisad 1-3, tõlked dtl 628630). Kostja neid asjaolusid ei vaidlustanud (vt ka 31.10.2022 määruse p 5, dtl 694). Hagejal lasus Eesti äriühinguna kohustus dokumenteerida oma majandustegevust ja pidada selle kohta raamatupidamisarvestusi (raamatupidamise seadus § 2 lg 1 ja 2, § 4 - 12). Kostja väidab sisuliselt seda, et tema on hageja juhatuse liikmena neid kohustusi eiranud. Selline käitumine muudab iseenesest kostja põhjendused ebausaldusväärseiks.
14.Kostja kontolt isikule A.E.PEACE tehtud väljamaksete seos hageja majandustegevusega on tõendamata (kostja 06.09.2022 avalduse p 11.1 ja selle avalduse lisa, dtl 553, 558 ja 559). Hageja eitas seost (21.09.2022 avalduse p 1.2, dtl 619). Kostja pole selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hegaje huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese kontolt.
15.Kostja kontolt O. P. tehtud väljamaksete seos hageja majandustegevusega on tõendamata (kostja 02.02.2022 avalduse lisa 2 ja 06.09.2022 avalduse p 11.1, dtl 333, 334 ja 554). Hageja eitas seost (21.09.2022 avalduse p 1.3, dtl 619). Kostja pole selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hegaje huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese kontolt.
K.Saare jt. Ühinguõigus I, 2015, lk 135; P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 543.
5 (9)
16.Kostja kontolt H. R.e Tööõigusabi OÜ-le tehtud väljamakse seos hageja majandustegevusega on tõendamata (kostja 06.09.2022 avalduse p 13 ja selle avalduse lisa 10, dtl 554 ja 568). Hageja eitas seost (21.09.2022 avalduse p 1.4, dtl 620). Kostja pole selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hegaje huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese kontolt. Pooled ei ole seda küll käsitlenud, kuid omavaheliste arvelduste raamatupidamiskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja samas summas makse H. R.e Tööõigusabi OÜ-le juba arvesse võtnud (hageja 20.04.2022 avalduse lisa 2, dtl 413). Kui tegemist on sama kulutusega, siis ei saa kostja sellele tugineda vastastikuste kohustuste saldo arvestamisel teistkordselt.
17.Muid kontrollitava täpsusega faktiväiteid vaidlusaluse raha kasutamise kohta pole kostja esitanud. Vajadust selleks on kohus kostjale korduvalt selgitanud (01.04.2022 p 2, dtl 370; 21.04.2022 istungiprotokolli lk 2, dtl 428).
18.Juhatuse liikme leping (täpsemalt selle p-d 4.2 ja 4.3) pole iseenesest piisav alus sõiduki-, side- ja lähetuskulude hüvitamiseks ega ka lähetuste päevarahade saamiseks. Kulude tekkimise kohta pidanuks kostja esitama kuludokumendid ja vajadusel põhjendama nende tegemise õigustatust. Sõiduki ja lähetuste kulusid on kuludokumentide alusel omavahelistes suhetes ka arvestatud (20.04.2022 avalduse p 3.2 ja selle avalduse lisa 2. Vt näiteks parkimiskulud Tallinna Lennujaamas ja taksokulu Madridis (dtl 393) ning auto kütuse ja pesukulud (dtl 395, 406-412).
19.Kostja on asjatult heitnud hagejale ette kuludokumentide varjamist tema eest. Hageja käsitleb kahjuna vaid seda osa oma rahast, mille kulutamise kohta pole kostja esitanud kuludokumente. Varjata ei saa dokumente, mida pole olemas.
20.Pole vaidlust selles, et hageja ja kostja omavaheliste kohustuste üle peeti raamatupidamisarvestust. Hageja esitas vastava raamatupidamiskonto väljatrüki perioodi 01.01 – 31.08.2018 kohta (20.04.2022 avalduse p 3.2 ja selle avalduse lisa 2, dtl 380, 387416). Seisuga 01.01.2018 oli arvelduste saldo kostja kahjuks 226 163,94 eurot ehk kostja võlgnes arvestuste järgi selle summa hagejale (dtl 387). 31.08.2018 oli kostja kohustuste summa 193 337,2 eurot (dtl 416). Detsembrist 2017 kuni septembrini 2018 hageja raamatupidajaks olnud A. A. ütles kostja tunnistajana kohtus, et kostja oli raamatupidamisarvestuste järgi hagejale võlgu (19.12.2022 istungiprotokolli lk 9 ja 10, dtl 802). Tunnistaja kinnitas, et tema ja I. E. (hageja juhatuse liige alates 28.08.2018) e-kirjad septembrist 2018 (hageja 20.04.2022 avalduse lisa 3, dtl 418) kajastavad tegelikke andmeid - kuludokumente oli puudu 197 tuhande euro eest.
21.Kostja poolt tõendina esitatud raamatupidamise aastaaruanded ei lükka ümber hageja väiteid võla olemasolu kohta. Vastupidi: 2017 aruande lisa 21 juures on märge juhatuse liikme kohustuste kohta summas 225 394 eurot seisuga 31.12.2017 (01.02.2022 avalduse lisa 1, dtl 276); 2018 aruande lisa 21 juures on märge juhatuse liikme kohustuste kohta summas 193 387 eurot seisuga 31.12.2018 (dtl 299). Nendest märgetest järeldub, et nõuet kostja vastu aastaaruannete bilansis ei kajastatud – 2017 aruande bilansi ning lisa 3 järgi oli ettemaksunõuete summa 31.12.2017 umbes 363 tuhat eurot (dtl 262 ja 267); 2018 aruande järgi vastavalt umbes 400 tuhat eurot (dtl 285 ja 290). 2019 aruande bilansi ning lisa 3 järgi oli ettemaksunõuete summa umbes 110 tuhat eurot (dtl 307 ja 312). Ettemaksunõuete vähenemist raamatupidamisaruannetes pole järelikult võimalik seostada hageja ja kostja 6 (9)
vaheliste suhetega. Tuleb ka arvestada, et nõude õiguslik kehtivus ei sõltu selle kajastamisest raamatupidamises.
22.Hageja on käesolevas vaidluses lähtunud oma nõude arvestamisel vastastikuste kohustuste raamatupidamisarvestustest. Kohtupraktika järgi oleks olnud võimalik ka teisiti toimida, nõudes raha kasutamise põhjendatuse tõendamist kogu kostja poolt sularahas väljavõetud või iseendale ülekantud raha kasutamise põhjendatuse osas (Riigikohtu 21.04.2021 otsus tsiviilasjas 2-17-34778, p 14.2).
23.Iseendale tehtud maksete osas lasus kostjal kõrgendatud tõendamiskoormis kulutuste põhjendatuse näitamiseks ja vastutuse ümberlükkamiseks ÄS § 187 lg 2 järgi. Hageja seisukohast ebavajalike kulutuste tegemine iseendale on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise kõrval ka lojaalsuskohustuse rikkumine (ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35).
24.Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et käesolevas asjas on täidetud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused: kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); kostja pole tõendanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimist (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kahju on tõendatud summas 113 901,79 eurot (187 152,80 - 73 251,01. Vt p 1 ja 12 eespool).
25.Kostja pole tõendanud oma õigust saada juhatusest tagasikutsumise eest lepingu alusel hüvitist. Lepingu p 4.5 ja 4.6.2 näevad ette hüvitise maksmise juhatuse liikme tagasikutsumisel äriühingu initsiatiivil (dtl 32), käesoleval juhul on aga kostja kutsutud juhatusest tagasi tema enda soovil (dtl 37. Vt ka 26.07.2022 määruse p 8, dtl 492 ja 29.09.2022 istungiprotokolli lk 5 ja 6, dtl 651). Pole usutav, et kostja ei soovinud enda tagasikutsumist juhatusest, kuid soovis juhatuse liikme lepingu lõpetamist. Kuna kostja võõrandas samal ajal temale kuulunud hageja osa, mis moodustas 100% hageja osakapitalist, siis on tõenäoline, juhatusest tagasikutsumine ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine vastas samuti kostja tahtele. Kostja väidetav vastunõue on leppetrahvinõue VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Kostja tagasikutsumine hageja juhatusest ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine toimusid augustis 2018. Leppetrahvinõude esitas kostja esmakordselt 04.07.2022. Nimetatud viivitus on selgelt ebamõistlik VÕS § 159 lg 2 tähenduses, mistõttu kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda isegi siis, kui see õigus kunagi tekkis (vt ka 29.09.2022 istungiprotokolli lk 6, dtl 652). Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetlusliku tasaarvestuse tegemiseks eelnimetatud leppetrahvinõude ja hageja nõude osas (kostja 04.07.2022 avalduse p 17).
26.Kostja pole tõendanud, et tal on 17.10.2009 lepingu alusel tasaarvestamiskõlbulik nõue hageja vastu (kostja 23.11.2022 avaldus, dtl 698). Väidetav teenuse osutamine viidi kostja poolt kohtule esitatu kohaselt lõpuni 25.01.2010 (osa müügitehingu sõlmimise kuupäev, nõude loovutamise teade, dtl 700 ja müügileping, dtl 704). Konsultatsioonilepingu p 5.2 kohaselt pidi tasumine toimuma kolm päeva hiljem (dtl 705). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 ja 2 järgi aegus väidetav tasunõue 2013.a jaanuaris. Kostja omandas nõude 23.11.2022. Hageja on seega põhjendatult tuginenud vastunõude aegumisele (28.11.2022 avaldus, dtl 711). VÕS § 200 lg 2 järgi ei ole tasaarvestus käesoleval juhul lubatud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetlusliku tasaarvestuse tegemiseks (23.11.2022 avaldus, dtl 698, vt ka 02.12.2022 istungiprotokolli lk 1 ja 2, dtl 767). 7 (9)
27.Kahju hüvitamiseks mõistab kohus ÄS § 187 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi kostjalt hageja kasuks välja 113 901,79 eurot (vt p 24 eespool).
28.Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi (hagiavalduse nõudepunkt 3; 02.12.2022 istungiprotokolli lk 3, dtl 768). Perdioodi 04.12.2021 kuni 23.01.2023 eest arvestatav sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 10 564,78 eurot (summalt 113 901,79 määraga 8% aastas 393 päeva eest ja määraga 10,5% aastas 23 päeva eest) ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
29.Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg teises lauses ettenähtud määras arvestatuna summalt 113 901,79 eurot kuni põhivõla tasumiseni (tsiviilkohtumenetluse seadustik TsMS § 367).
30.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude jaotamisel võtab kohus arvesse hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja esialgne põhivõlanõue oli 193 337,2 eurot. Sellest nõudest rahuldati 113 901,79 ehk 58,91%. Seega peaks kostja kandma 58,91% hageja menetluskuludest ja hageja 41,09% kostja menetluskuludest.
31.Hageja menetluskulude summa on 23 280,7 eurot (16.01.2023 avaldus, dtl 831). Hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 2150 eurot. Registriväljavõtete kui tõendite kogumiseks on hageja kulutanud 26 eurot. Tõendite tõlkimisele on hageja kulutanud 77,4 eurot. Hagi tagamisega seotud kohtutäituri tasudele on hageja kulutanud 333,6 eurot. Hageja kulutused õigusabile on 20 693,7 eurot 140,5 töötunni eest arvestatuna tunnitasumääradega vahemikus 66,66 – 195 eurot (käibemaksuta). Õigusabi osutamise raames tehtud tööde kohta on esitatud üksikasjalik loetelu (hageja 16.01.2023 avaldus, dtl 833). Hageja on kinnitanud kulude vajalikkust (16.01.2023 avalduse p 1.5). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja menetluskuludele (19.01.2023 avaldus, dtl 850). Juristi kasutamine menetluses esindajaks oleva advokaadi poolt ei ole lubamatu. Sellega on hageja saavutanud keskmise tunnitasu vähenemise, mis on kostjale käesoleval juhul soodne. Esindaja otsustab ise, kuidas ta oma tööd korraldab. Vaidluse asjaolusid arvestades pole ülemäärane hageja õigusabikulu arvestuse aluseks olev keskmine tunnitasu ega ka vandeadvokaat Maisvee tunnitasumäär 195 eurot käibemaksuta. Asjaolu, et kostja esindaja töömaht on hageja omast väiksem, ei muuda hageja õigusabikulu iseenesest põhjendamatuks. Kostja pole toonud välja konkreetseid toiminguid, mille osas hageja esindaja tööd on põhjendamatult suure ajakuluga. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.
32.Kostja menetluskuludeks on tõlkekulu 450 eurot ja õigusabikulu 18 814,08 eurot 97,99 töötunni eest arvestatuna tunnitasumääraga 192 eurot (160 + käibemaks 32). Õigusabi osutamise raames tehtud tööde kohta on esitatud üksikasjalik loetelu (kostja 16.01.2023 avaldus, dtl 841). Kohus nõustub hageja arvamusega, et hagiavaldusega tutvumiseks ja esialgse vastuse koostramiseks kulutatud 32 tundi on ülemäärane (hageja 19.01.2023 avaldus, dtl 846). Kostja 01.02.2022 vastuses esines puudusi, mida kohus selgitas 18.02.2022 määruses (dtl 357). Kostja 01.02.2022 vastuse sisust ei nähtu, et selle vastuse koostamiseks oleks pidanud 8 (9)
kuluma sellisel määäral aega. Kohus loeb põhjendatud töömahuks hinnanguliselt 15 tundi. Muus osas ei ole kostja esindaja töömaht kohtu hinnangul paisutatud. Tunnistajatasu ettemaksu 600 eurot kohus menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel ei arvesta – tunnistajad ei ole hüvitust taotlenud ja kui nad seda ei tee, on kostjal õigus nõuda ettemaksu tagastamist. Kohus hindab kostja esindaja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks 16 000,08 eurot (450 + [97,99 – 17] x 192)
33.Vastavalt menetluskulude jaotusele (p 30 eespool) tuleb kostjal hüvitada 13 714,66 eurot (23 280,7 x 58,91%) hageja menetluskuludest ja hagejal 6574,43 eurot kostja menetluskuludest (16 000,08 x 41,09%). Kohus tasaarvestab need summad mõistab kostjalt hageja kasuks vastavalt välja menetluskulude hüvitise 7140,23 eurot (13 714,66 - 6574,43).
34.Hageja taotluse alusel (hageja 16.01.2023 avalduse nõudepunkt 3) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
35.06.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud (dtl 150) jäävad kehtima käesoleva otsuse täitmise tagamiseks.
36.Otsuse jõustumisel on hagejal õigus taotleda hagi tagamise tagatise ja kostja menetluskulude tagatise tagastamist.
37.TsMS § 136 lg 1 alusel täpsustab kohus hagi hinda. Vastavalt TsMS § 133 on hagi hinnaks põhinõude ja ühe aasta viiviste summa. Põhinõude summa on 187 152,80 eurot, sellelt perioodi 04.12.2021-03.12.2022 eest arvestatav viivis on 14 972,22 eurot (arvestatuna 365 päeva eest määraga 8% aastas). Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 202 125,02 eurot (187 152,80 + 14 972,22). (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 23.01.2023 kohtuotsus.
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.