Pankrotiõigus

ulatuses. Pandiese puudub. Võlgnik on pankrotistunud xxx OÜ ja likvideerimisel xxx xxx OÜ osanik, pankrotistunud äriühingu osal puudub turuväärtus. xxx OÜ (likvideerimisel) likvideerimisaruande kohaselt äriühingul vara puudub, on ainult maksuvõlg, omakapital on negatiivne: - 5941 eurot, mistõttu äriühingu osal puudub turuväärtus, äriühing kustutatakse registrist. Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ja pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarseteks põhjusteks on tema tegevus xxx OÜ juhatuse liikmena, äriühingu kohustuste käendamine ja äriühingu pankrotistumine. Pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesannetes pankrotimenetluse lõppemise järel ei jätka ja palub ennast vabastada. Haldur palub nimetada võlgnik usaldusisikuks xxx, kes on selleks andnud oma nõusoleku. xxx on õigusteaduse magistrikraad ja ta on vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni 13.02.2024 otsusele nr 67 läbinud usaldusisiku esmase koolituskava ja teda loetakse usaldusväärsuse nõuetele vastavaks isikuks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks PankrS § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldaja huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua tema tegevuse xxx OÜ juhatuse liikmena, äriühingu kohustuste käendamise ja äriühingu pankrotistumise. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus P S (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. P S (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

Tulenevalt eeltoodust kuulub P S (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastab kohus usaldusisiku tema taotlusel. Pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesannetes pankrotimenetluse lõppemise järel ei jätka ja palub ennast vabastada. Kohus vabastab Eve Selbergi võlgniku P S (pankrotis) pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest. Pankrotihaldur palub määrata võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses xxx, kes on selleks andnud oma nõusoleku. xxx on õigusteaduse magistrikraad ja ta on vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni 13.02.2024 otsusele nr 67 läbinud usaldusisiku esmase koolituskava ja teda loetakse usaldusväärsuse nõuetele vastavaks isikuks. FiMS § 55 lg 4 kohaselt kui usaldusisik vabastatakse võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse kestel, nimetab kohus uue usaldusisiku. Sätestatu ei mõjuta senise usaldusisiku poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust. Kohus avaldab usaldusisiku vahetumise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sama sätte viienda lõike kohaselt esitab vabastatud usaldusisik esitab kohtule tegevusaruande menetluse läbiviimise ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta ning taotluse usaldusisikule tasu määramiseks. Vabastatud usaldusisik annab uuele usaldusisikule üle menetluse kohta koostatud toimiku. FiMS § 58 sätestab isikud, kellel on usaldusisikuna tegutsemise õigus. FiMS § 69 sätestab, et PankrS § 15 lõike 3 esimest lauset ja § 58 lõiget 1 rakendatakse 2024. aasta 1. juulist. Kuni 2024. aasta 30. juunini võib kohus nimetada usaldusisiku ka usaldusisikute nimekirja väliselt, kuid peab sellisel juhul hindama, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus. Kohtu hinnangul on xxx olemas vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Ta on omandanud õigusteaduskonna magistrikraadi ja läbinud usaldusisiku esmase koolituskava. Eeltoodust tulenevalt peab kohus xxx sobivaks isikuks ja nimetab ta võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisikul tuleb järgida oma ülesannete täitmisel seaduses ettenähtud korda ja nõudeid, sh täidab usaldusisik oma ülesandeid korralikule ja ausale usaldusisikule omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve (FiMS § 53 lg 5). FiMS § 46 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FiMS § 46 lg 3 alusel esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Juhindudes FiMS § 53 lg 4 kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik: o teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses;

o hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras; o esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta; o täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu üldjuhul PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud määrata võlgniku P S (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 885,72 eurot (käibemaksuga). 03.05.2024 võlausaldajate üldkoosoleku otsusega on halduri tasu suurus ka kinnitatud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pankrotihalduri Eve Selbergi tasuks 885,72 eurot (käibemaksuga). PankrS § 150 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Haldur palub kinnitada ka pankrotimenetluse massikohustused summas 0,37 eurot, s.o pangaintressi tulumaks. Kohus peab tekkinud massikohustust põhjendatuks ja vajalikuks ning kinnitab pankrotimenetluse massikohustused summas 0,37 eurot. Võlausaldajate üldkoosolek on pankrotimenetluse massikohustuse kinnitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.