Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-6112
Kohtuasi
Haabersti Loomakliinik OÜ ja X avaldus Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu vastu tuvastada 24.12.2020 Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu vastuvõetud otsuste tühisus haldus- ja hooldustariifide suurendamise (protokolli p. 1), ruumi M92 remonditööde ning nende maksumuse kinnitamise (protokolli p. 2) ning juhatusele volituse andmiseks hanke korraldamiseks ning töövõtja valimiseks samas ruumis tööde tegemiseks (protokolli p. 4) osas, alternatiivselt tunnistada 24.12.2020 vastuvõetud otsused kehtetuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. aprilli 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Haabersti Loomakliinik OÜ ja X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I Haabersti Loomakliinik OÜ (registrikood 10223511), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Avaldaja II X (isikukood 47302242713), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Puudutatud isik Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu (registrikood 80063262), lepinguline esindaja Irina Reva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 6. aprilli 2023 määrus jätta muutmata.
2.Haabersti Loomakliinik OÜ ja X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Võtta asja materjalide juurde Haabersti Loomakliinik OÜ ja X poolt määruskaebemenetluses esitatud tõend.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta solidaarselt Haabersti Loomakliinik OÜ ja X kanda.
5.Mõista Haabersti Loomakliinik OÜ-lt ja Xlt solidaarselt Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 168 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Haabersti Loomakliinik OÜ (avaldaja I) ja X (avaldaja II) esitasid 19.04.2021 (täpsustatud 21.06.2021) Harju Maakohtule avalduse, milles palusid tuvastada Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 24.12.2020 üldkoosolekut kokku kutsumata vastuvõetud otsuste tühisuse haldus- ja hooldustariifide suurendamise (protokolli p. 1), ruumi M92 remonditööde ning nende maksumuse kinnitamise (protokolli p. 2) ning juhatusele volituse andmiseks hanke korraldamiseks ning töövõtja valimiseks samas ruumis tööde tegemiseks (protokolli p. 4) osas. Alternatiivselt palusid avaldajad tunnistada otsused kehtetuks.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja I avaldaja II õigusjärglane suhetes korteriühistuga alates korterelamus aadressil Õismäe tee 109, Tallinn korteriomandi nr M92 omandisse soetamisest 18.01.2021. Avaldajad leidsid, et 24.12.2020 vastuvõetud otsused on kehtetud korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg-s 2 sätestatud otsuse vastuvõtmise korra rikkumise tõttu. Korteriühistu saatis alles 03.04.2021 avaldajate ühisele e-postiaadressile kirjaliku hääletamise protokolli, millest avaldajad said teada korteriomanike kirjaliku hääletamise tulemusel 24.12.2020 vastuvõetud otsustest. Vaidlustatud otsused on tühised ka tulenevalt KrtS § 12 lgst 2, mis kohustab korteriomanike järgima omavahelistes suhtes korteriühistuga hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Vastu võetud otsused on seotud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-6423, milles kohustati korteriühistut viima avaldajate ruumides vastuolus projektiga tehtud tööd vastavusse Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga kooskõlastatud projektiga. Projekti rikkumine seisnes selles, et erinevalt küttesüsteemi uuendamise projektiga ettenähtud tehnilisest lahendist, mille kohaselt tuli paigaldada süsteemi jaotustorustik ruumide lae alla või keldrisse, paigaldati see avaldaja ruumide seintele, millega kitsendati oluliselt ruumide kasutamise võimalust ja rikuti omandiõigust ruumidele. Projektiga ettenähtud kahest alternatiivlahendist kõrvaldab omandiõiguse rikkumise üksnes torustiku avaldaja ruumidest eemaldamine, st nende keldrisse paigaldamine. Pärast otsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-17-6423 asusid pooled läbirääkimistele otsuse täitmise korra määramiseks ning avaldaja II tellis korteriühistu nõudmisel projekti keldrisse ligipääsu tagamiseks. Samas hakkas korteriühistu esitama põhjendusi, miks torustiku keldrisse paigaldamine on võimatu. Puudutatud isiku juhatus otsustas jätta torustiku avaldaja ruumi piiridesse ning see otsus vaidlustati tsiviilasjas nr 2-20-13734. Sellest tulenevalt oli avaldajate hinnangul eelviidatud vaidluse tulemust ootamata ning ruumi omaniku käest arvamust küsimata pahauskne otsustada
korteriühistu üldkoosolekul torustiku paigaldamise viisi üle. On täiesti ebaselge, millised konkreetsed tööd kavandatakse ruumides teha, kuna avaldaja II poolt korteriühistule varem esitatud hinnapakkumiste kohaselt moodustab tööde tegelik maksumus nii lae alla, kui ka keldrisse ümberpaigutamisel enam kui 10 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on pahauskne ka avaldaja I kõrvaldamine tema ruumides tööde teostaja valimisest volituse andmisega ühistu juhatusele. Seda enam, et varem tehtud tööd olid teostatud ja vastu võetud juhatuse poolt rikkumistega.
3.Avaldajad esitasid 08.02.2023 maakohtule avalduse, milles loobusid avaldusest osas, milles paluti tuvastada 24.12.2020 korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisus, millistega otsustati ruumi M92 remonditööde ning nende maksumuse kinnitamine (protokolli p. 2) ning juhatusele volituse andmine hanke korraldamiseks ning töövõtja valimiseks (protokolli p. 4). Avaldajad põhjendasid, et kuna remonttööd, milliste rahastamise suurus ning korraldamise viis olid sätestatud vaidlustatavas otsuses, on praeguseks ajaks, korteriühistu väitel teostatud, ei ole avaldajatel enam huvi otsuse selles osas vaidlustamise vastu. Puudutatud isiku seisukoht
4.Korteriühistu vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Otsuste vastuvõtmise korda ei ole oluliselt rikutud, kuna omanikel olemasolevatest 93 häälest oli esindatud 60 häält, millest 55-57 toetasid eelnõud. Isegi kui avaldaja II oleks hääletamisel osalenud, ei muudaks tema hääl enamuse omanike otsuseid. Poolte vahel on pooleli menetlused tsiviilasjades nr 220-13734 ja nr 2-20-12616 seoses kohtulahendi nr 2-17-6423 täitmise viisiga, kuna lahend näeb ette kahte alternatiivset varianti jaotustorustiku ümberpaigaldamiseks. Avaldajate arusaam korteriühistu 24.12.2020 otsuse tõlgendamisel on ekslik. Otsusega kinnitati remonttööde kava, sh eraldati ühistu rahavahendeid M92 küttesüsteemiga seotud tööde finantseerimiseks. Otsusega ei määratud kindlaks kohtuotsuse (nr 2-17-6423) täitmise viisi. Olenemata sellest, mil viisil kohustab kohus (tsiviilasjades nr 2-20-13734 ja nr 2-20-12616) korteriühistut viima M92 küttesüsteemi projektiga vastavusse, peab remonditööde kavas olema selleks ette nähtud rahavahendeid. Eraldatud 4500 eurot ei saa samastada töödeks vajaliku maksumusega. Vaidlustatud otsusega jaotasid elanikud remondifondi kasutamise. Protokolli p-s 4 nimetatud otsuse vastu võtmise vajadus on seotud panga nõudega ja seotud töövõtja asendamisega töödes, mis olid finantseeritud pangalaenuga. Kuna töövõtja oli kinnitatud üldkoosolekuga, siis uus töövõtja tuli määrata üldkoosoleku otsusega, milleks kulus palju aega. Arvestades, et üldjuhul ehitustööde hankekonkursi korraldamine ja töövõtja valimine kuulub juhatuse pädevusse, soovitas pank arutada küsimust üldkoosolekul, et anda juhatusele õigus korraldada konkurss ja teha vastavad otsused ilma üldkoosoleku otsuseta oma ametiülesannete täitmise raames. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus lõpetas 06.04.2023 määrusega seoses nõuetest loobumisega menetluse avalduses korteriühistu vastu tuvastada 24.12.2020 korteriühistu vastuvõetud otsuste tühisus ruumi M92 remonditööde ning nende maksumuse kinnitamise (protokolli p. 2) osas ning juhatusele volituse andmiseks hanke korraldamiseks ning töövõtja valimiseks samas ruumis tööde tegemiseks (protokolli p. 4) osas ning alternatiivselt tunnistada 24.12.2020 vastuvõetud otsused kehtetuks osas. Maakohus rahuldas ülejäänud osas avalduse ning tuvastas korteriühistu üldkoosolekut kokku kutsumata 24.12.2020 vastu võetud otsuse, millega kinnitati 2021.a majanduskava (otsus nr 1), tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitasid avaldajad 08.02.2023 avalduse, milles loobusid nõuetest, millega paluti tuvastada 24.12.2020 korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisus, millistega otsustati ruumi M92 remonditööde ning nende maksumuse kinnitamine (protokolli p. 2) ning juhatusele volituse andmine hanke korraldamiseks ning töövõtja valimiseks samas ruumis tööde tegemiseks (protokolli p. 4). Maakohus leidis, et loobumine tuleb TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 kohaselt vastu võtta ning tsiviilasja menetlus nende nõuete osas lõpetada.
7.Maakohus tuvastas, et avaldaja I on korteriühistu liige alates 18.01.2021 ning enne seda oli korteriühistu liige avaldaja II, s.o perioodil 18.04.2004 kuni 18.01.2021. Ajavahemikul 03.12.2020-20.12.2020 toimus korteriühistu üldkoosolek koosolekut kokku kutsumata (KrtS § 21). Avaldaja II üldkoosolekul ei osalenud. 24.12.2020 üldkoosolekul on vastuvõetud järgmised otsused: 1) 2021.a majanduskava kinnitamine; 2) 2021-2022.a remonditööde kava kinnitamine (orienteeruv hind):kanalisatsiooni ja veepüstakute remonditööde lõpetamine korterites 8000 eurot; M92 küttesüsteemi ümberpaigaldamine 4500 eurot; tuleohutussüsteemi kordaviimine vastavalt Päästeameti nõuetele 3000 eurot. 3) korteriomanikud peavad kinnitama KÜ juhatusele otsust Benisso OÜ-ga sõlmitud lepingu lõpetamise kohta seoses sellega, et firma põgenes objektilt töid lõpetamata. Lepingus ei olnud ettenähtud sanktsioone lepingu rikkumise eest; 4) korteriomanikud annavad juhatusele volituse ehitustööde hangete korraldamiseks ning ehitustööde teostajate valimiseks.
8.Maakohus asus seisukohale, et avaldajate nõue, millega palutakse tuvastada korteriühistu 24.12.2020 koosolekut kokku kutsumata üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisus 2021.a majanduskava kinnitamise osas (protokolli p. 1) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele otsuse vastuvõtmise korra olulise rikkumise tõttu (KrtS § 29 lg 1, KrtS § 21 lg 2, TsÜS § 38 lg 2). Üldkoosoleku toimumise ajal oli korteriühistu liikmeks avaldaja II. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et korteriühistu oleks saatnud avaldajale II üldkoosoleku materjalid (sh otsuse eelnõu) või teavitanud teda hääletamisest muul viisil. Puuduvad tõendid, et avaldajad oleks vaidlustatud otsuse heaks kiitnud. Vaidlustatud otsusega kehtestati 2021. a majanduskava ja korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad tariifid. Vaidlus puudub selle üle, et nii avaldaja I kui ka avaldaja II olid korteriomanikud 2021. aasta jooksul, st mõlemale tekkis rahalisi kohustusi vastavalt majanduskavale. Seega on mõlemad avaldajad õigustatud ka otsuse tühisusele tuginema.
9.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas loobus avaldaja otsuse kahe punkti vaidlustamise nõudest ning menetlusse jäi ühe punkti vaidlustamise nõue. Avaldajad ei väitnud, et nad oleks loobunud nõuetest seetõttu, et puudutatud isik oleks need nõuded täitnud. Seetõttu puudub alus nimetatud osas menetluskulude jätmiseks puudutatud isiku kanda, vaid pigem esineks alus jätta avaldaja kanda. Kokkuvõttes, arvestades asjaoluga, et avaldaja on vaidlustatud otsuse kahe punkti osas nõudest loobunud, ülejäänud osas avaldus kuulub rahuldamisele, siis leidis kohus, et õiglane on jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Määruskaebus
10.Avaldajad esitasid 21.04.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotamise osas ning teha selles osas uue määruse, millega jätta menetluskulud korteriühistu kanda, ilma asja maakohtusse uueks arutamiseks saatmata. Avaldajad paluvad määrata nende menetluskulud kindlaks summas 1400 eurot.
11.Määruskaebuse kohaselt oli remonditööde, nende maksumuse kinnitamise ning hanke korraldamise otsuste osas tegemist tööde maksumuse kinnitamisega, milliste tegemiseks oli puudutatud isik kohustatud jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-17-6423 käesoleval ajal avaldajale I kuuluvas ruumis. Korteriühistu 24.12.2020 otsusega kinnitatud tööde maksumus 4500 eurot oli tunduvalt väiksem tööde tegemiseks varem esitatud hinnapakkumistes küsitud maksumustest, mis ei lubanud töid nõuetekohaselt teha. Menetluse, mis kestis peaaegu kaks aastat, ajal, on korteriühistu täitnud otsust tsiviilasjas nr 2-17-6423, teostades nõutavaid töid 9420 euro eest, millega tõendatakse avaldajate väidet otsusega kinnitatud tööde maksumuse ebapiisavuse kohta. Seoses korteriühistu poolt avaldajate tööde tegemise nõude täitmisega kaotasid avaldajad huvi tööde tegemiseks vajalike kulude suuruse tuvastamise ning hanke korraldamise vastu, mistõttu, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, loobusid avaldusest tööde tegemisega seotud otsuste vaidlustamise osas.
12.Korteriühistu juhatuse 29.11.2022 koosoleku protokolli kohaselt kinnitas juhatus tööde maksumuse 9420 eurot, tühistades sellega, avaldajate arvates, maksumust 4500 eurot kinnitavad vaidlusalused otsused. Sellega puudutatud isik tunnistas (rahuldas) avaldajate nõudeid, seoses millega avaldajad nendest nõuetest loobusid. Seega tuleb menetluskulude jaotamisele kohaldada TsMS § 168 lõigetes 4 ning 5 sätestatut, milliste kohaselt kui hageja (arutataval juhul avaldajad) loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja (puudutatud isik) on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja (puudutatud isik) hageja (avaldajate) menetluskulud. Kui loobumise põhjus jäi kohtule ebaselgeks, oleks maakohus pidanud küsima avaldajatelt täiendavaid selgitusi.
13.Avalduse rahuldamise alus - korteriomanike otsuste eelnõu mitteesitamine, laieneb kõikidele 24.12.2020 vastuvõetud otsustele, kaasa arvatud nendele, milliste vaidlustamisest avaldajad loobusid. Mistõttu osade otsuste vaidlustamisest loobumine ei mõjuta kuidagi menetluskulude suurust. Tulenevalt asjaolust, et kohtusse pöördumise vajadus tekkis korteriühistu poolsest seaduse rikkumisest hääletamise korraldamisel, on alusetu ja ebaõiglane vabastada korteriühistut tema poolt avaldajatele tekitatud kahju hüvitamisest rikutud õiguse kohtus kaitsmiseks kantud kulude näol ning motiveerides sellega korteriühistut seaduse edasiseks rikkumiseks. Eriti arvestades erinevate rikkumiste regulaarsust, millistest tingituna kannavad avaldajad pidevalt kulusid oma õiguste kaitseks. Tulenevalt avalduse rahuldamisest, peaks kohus jätma menetluskulud puudutatud isiku kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1 sättega. Avaldajate menetluskulude nende endi kanda jätmine pole õiglane ka tulenevalt menetlusökonoomia eesmärgist. Menetluse edasine käik
14.Korteriühistu vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on avaldajad vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotamise osas.
17.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu avaldajate poolt määruskaebusele tõendina lisatud korteriühistu juhatuse 29.11.2022 koosoleku protokolli.
19.Asja materjalidest nähtuvalt esitasid avaldajad avalduse kirjaliku hääletamise teel 24.12.2020 vastu võetud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Avaldajad vaidlustasid vastu võetud otsuseid 2021.a majanduskava kinnitamise osas (protokolli p 1); 2021-2022.a remonditööde kava (orienteeruv hind) kinnitamise osas seonduvalt M92 küttesüsteemi ümberpaigaldamisega 4500 eurot (protokolli p 2) ning osas, milles korteriomanikud andsid juhatusele volituse ehitustööde hangete korraldamiseks ning ehitustööde teostajate valimiseks (panga nõutud sõnastus) (protokolli p 4). Avaldajad loobusid menetluse kestel protokolli punktide 2 ja 4 vaidlustamisest ning nende nõuete osas lõpetati menetlus nõudeid sisuliselt lahendamata. Majanduskava kinnitamise (protokolli p 1) osas rahuldas maakohus avalduse ning tuvastas selle tühisuse.
20.TsMS § 168 lg 2 järgi kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS §-s 168 sätestatud regulatsioon on kohaldatav ka hagita menetluse lõpetamise korral (vt nt RKTKm 20.10.2010, 3-2-1-90-10, p 11; RKTKm 11.05.2010, 3-2-1-28-10, p 16 ). Riigikohus on selgitanud, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada üritab. Juhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13).
21.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väidetega, milles avaldajad leiavad, et avaldusest loobumisega seonduvad menetluskulud tulnuks käesoleval juhul jätta TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel korteriühistu kanda. Praeguses asjas on avaldajate eesmärgiks olnud tuvastada vaidlustatud osas korteriühistu otsuste tühisus või kehtetus. Avaldusest nähtuvalt ei nõustunud avaldajad sellega, et korteriühistu 2021-2022 remonditööde kavas kinnitati ruumi M92 küttesüsteemi ümber paigaldamine ja selle orienteeruv hind 4500 eurot. Samuti ei ole avaldajad nõustunud sellega, et juhatusele anti volitus ehitustööde hangete korraldamiseks ning ehitustööde teostajate valimiseks, sest nad soovivad ise selle üle otsustamisel osaleda. Sealjuures on avaldajad põhjendanud, et vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal oli korteriühistu
ja avaldajate vahel pooleli vaidlus selle üle, millisel viisil ruumis M92 küttesüsteemi ümberpaigutamise töid tuleb teostada ning et tööde tegemiseks vajalik maksumus on vähemalt 10 000 eurot. Otsuse punktide 2 ja 4 vaidlustamisest loobumist põhjendasid avaldajad sellega, et korteriühistu on kohtumenetluse ajal teostanud küttesüsteemi ümberpaigaldamisega seotud tööd. Sealjuures esitasid avaldajad tõendina korteriühistu 29.11.2022 juhatuse koosoleku protokolli, mille punktis 1 on märgitud, et juhatus on teostanud M92 ruumi küttesüsteemi ümberpaigutuse hanke ning lepingu sõlmimiseks otsustati valida Divitiae OÜ hinnaga 9420 eurot. Avaldajad leiavad, et korteriühistu on sellega sisuliselt tühistanud 4500 eurot kinnitava vaidlusaluse otsuse ning tunnistanud nõudeid, millest avaldajad loobusid.
22.Kolleegiumi hinnangul ei saa avaldajate väitest, et ruumi M92 küttesüsteemi ümberpaigutusega seotud remonttööd on menetluse ajal teostatud, järeldada, et avaldajad olid avaldusega taotletud eesmärgi saavutanud. Avaldusest nähtuvalt ei olnud avaldajate eesmärk korteriühistu otsuse vaidlustamisel küttesüsteemi ümberpaigaldamiseks vajalike remonttööde saavutamine või nende tellimine mingi konkreetse hinnaga. Avaldajad on vaidlustanud seda, et ruumi M92 küttesüsteemi ümberpaigutamisega seotud tööd 2021-2022.a remonttööde kavas üldse kinnitati, sest pooled ei olnud veel küttesüsteemi ümberpaigutamise viisi osas kokku leppinud ning avaldajate hinnangul oli ümberpaigutamiseks vajalike tööde maksumus suurem kui remonttööde kavas märgitud orienteeruv hind. Samuti soovisid avaldajad ka ise ehitustööde teostaja valimisel osaleda. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et korteriühistu on 29.11.2022 juhatuse otsusega tühistanud vaidlustatud otsusega kinnitatud remonditööde kava, milles märgiti küttesüsteemi ümberpaigaldamise tööde orienteeruvaks summaks 4500 eurot. Korteriühistu juhatuse 29.11.2022 otsusega ei ole muudetud ega tunnistatud kehtetuks korteriühistu 24.12.2020 vastu võetud otsust 2021-2022 remonditööde kava kinnitamise kohta M92 küttesüsteemi ümberpaigutamist puudutavas osas. KrtS § 41 lg-st 3 tulenevalt saab majanduskava kehtestada korteriomanike üldkoosolek. Seega puuduks juhatusel sellise otsuse vastuvõtmiseks ka pädevus. Korteriühistu juhatuse volitus ehitustööde hanke korraldamiseks ning tööde teostaja valimiseks tulenes praegusel juhul vaidlustatud 24.12.2020 korteriühistu üldkoosoleku otsuse punktist 4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et avaldajate esitatud põhjendustest ei saa järeldada seda, et korteriühistu on avaldajate nõuded TsMS § 168 lg 5 mõttes täitnud või et avaldajad on saavutanud avaldusega taotletud eesmärgi. Seega leidis maakohus põhjendatult, et nende nõuetega, millede menetlemisest avaldajad omal initsiatiivil loobusid, seotud kulusid ei saa jätta puudutatud isiku kanda.
23.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794/201, p 12). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulude jaotamisel kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Maakohus põhjendatult võtnud menetluskulude jaotamisel arvesse, et avaldusest loobumisega seotud osas oleks antud juhul põhjendatud jätta menetluskulud avaldajate kanda ning avalduse rahuldamist puudutavas osas korteriühistu kanda, mistõttu on kokkuvõttes õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest selliseid asjaolusid, millest võiks
järeldada, et sellisel viisil menetluskulude jaotamine oleks praegusel juhul avaldajate suhtes äärmiselt ebaõiglane.
24.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal et maakohtu määrus tuleb jätta vaidlustatud osas muutmata.
25.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt avaldajate kanda. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse.
26.Korteriühistu on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub avaldajatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu summas 168 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on määruskaebusele vastuse koostamisega seonduvalt kulunud lepingulisel esindajal 1,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot, kokku 150 eurot ning menetluskulude nimekirja koostamisele on kulunud 0,20 tundi tunnihinnaga 90 eurot, kokku 18 eurot. Avaldajad ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, võib pidada 1,5 tunnist ajakulu seisukoha koostamisega seotud toiminguteks põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti võib pidada mõistlikuks menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega. Korteriühistule on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 90-100 eurot, mis jääb ringkonnakohtu hinnangul keskmise turuhinna raamesse. Käibemaksu hüvitamist ei ole taotletud. Seega tuleb avaldajatelt solidaarselt korteriühistu kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu summas 168 eurot. Korteriühistu on palunud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajatelt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.