Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-22-19023

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. I Asjaolud ja menetluse käik Võlgniku pärijad X ja Y on 20.12.2022 esitanud Harju Maakohtule avalduse R’i (xxx, surnud xxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 07.02.2023 määrusega on kohus juhtinud tähelepanu pakrotiavalduses esinevatele puudustele. 10.03.2023 on võlgniku pärijad esitanud täeindatud pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on X alaealise tütre, R-K eestkostja (ema). Pärandaja R pärandvara inventuuri tulemus on negatiivne, siis oma varaliste õiguste kaitseks taotlevad avaldajad R pärandvara pankroti väljakuulutamist. 20.04.2023 kohtutäitur Kristiina Feinman poolt läbi viidud pärandvara inventuuri tulemusena selgus, et pärandvaral lasuvad kohustused on suuremad kui pärandvaras oleva vara väärtus. Kohtutäituri pärandvara nimekirjast nähtub, et pärandaja asjade ja õiguste väärtus kokku on 0.23 eurot. Samas on pärandajal (pärandvaraga seotud) kohustusi kokku summas 21 644.96 eurot. Kohtutäiturile pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise ja pärandvara valitsemise kulude kohta andmeid esitatud ei ole. Inventuuri käigus koostas kohtutäitur pärandvara nimekirja, kuhu kandis kõik isiku surma ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajaliku kirjelduse ja hinnangu (PärS § 139 lg 5). Pärandvara nimekirja on kantud andmed pärandaja vara ja kohustuste kohta pärandaja surmapäeva seisuga. Avaldaja 1 Xi abielu kehtis 16.08.2002-xxx. 28.07.2015 on sõlmitud K O ́i ning R ́i abieluvara leping ning valitud varasuhteks varalahususe varasuhe. Pärandvara koosseisus on asjade ja õiguste väärtus kokku 0.23 eurot. Pärandaja kohustusi on kokku 21 644.96 eurot. Avaldajatele said teatavaks pärandaja täitmata kohustused alles siis, kui kohtutäitur teostas pärandvara inventuuri. Avaldajatele ei olnud pärandaja täitmata ja võetud kohustused varem teada. Avaldajad teavad, et pankrot ei vabasta võlgade tasumisest, vaid piirab pärija vastutuse pärandvara väärtusega. Avaldaja 1, X, on teise pärija Y seaduslik esindaja ja seega alaealise lapse eestkostja. Avaldajad paluvad välja kuulutada pärandaja R pärandvara pankrot. 17.03.2023 kohtumäärusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja määratud ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt pöördus ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks järgmiste krediidiasutuste poole: Tallinna Äripanga AS, AS BIGBANK, AS Swedbank, AS SEB Pank, AS Citadele banka Eesti filiaal, Luminor Bank AS, Versobank AS,

2-22-19023 AS Coop Pank, Danske Pank A/S Eesti filiaal, LHV Pank, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, AS Inbank, AS Holm Bank. Samuti pöördus ajutine pankrotihaldur päringutega järgmiste ametite poole: Transpordiamet; Maksu- ja Tolliamet; Kinnistusregister; Äriregister; Täitemenetluse register. R suri xxx ja Tallinna notar Lee Mõttuse poolt koostatud pärimistunnistuse kohaselt on R’i pärijateks 1⁄2 suuruses mõttelises osas abikaasa X ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas tütar Y. R’i pärimismenetluses on Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt 20.04.2022 läbiviidud pärandvara inventuur (toimik nr P06/2022). Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste ees piiratud pärandvara väärtusega. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman’i poolt edastatud pärandvara inventuurist nähtub, et pärandaja asjade ja õiguste väärtus kokku on 0.23 eurot ja pärandvaraga seotud kohustuste ulatus 21 644.96 eurot. Pankrotiavalduse esitanud pärija ei soovi tasuda inventuuri käigus välja selgitatud nõuete eest kuna varast ei jätku kohustuste tasumiseks. Ajutise pankrotihalduri poolt välja saadetud päringute vastustest ning pärandvara inventuurist ja pankrotiavaldusest on leidnud kinnitust, et võlgnikul on suured kohustused ja R’i surm on põhjuseks, miks võetud kohustused on jäänud täitmata. Seega võib asuda seisukohale, et pärandvara osas on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes oli pärandaja perekonnaseisult abielus, abielu X’iga (A), abielu sõlmiti 16.08.2002. Pärandaja ja tema abikaasa varalistele suhetele kehtis varalahususe varasuhe, vastav kanne on tehtud 28.07.2015 kandeavalduse alusel registrisse 03.08.2015. Võlgniku pärandvara kohustuste suuruseks on aruande koostamise seisuga kokku vähemalt 23 640.20 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes menetluses 13 täitemenetlust. Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus puudub. Võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 28.03.2023 on 0.00 eurot. Isik ei ole esitanud tuludeklaratsioone aastate 2018 kuni 2020 kohta. Aruande koostamise seisuga on võlgniku/pärandaja pärandvara väärtuseks 0.23 eurot. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Transpordiameti vastuse kohaselt võlgniku nimele registreeritud mootorsõidukid puuduvad. Võlgnik oli märgitud vastutavaks kasutajaks mootorsõidukile CFMOTO CFORCE 625 TOURING, reg.märk xxx, mis kuulub X’ile. Liiklusregistrisse on kantud sõiduk FORD SCORPIO VAN, reg.märk xxx, ehitusaasta 1986, sõidukil puudub liikluskindlustuse leping, tehnoülevaatus on kehtiv. Abikaasa sõnul on sõiduk väärtusetu (pärandvara nimekirjas märgitud). Ajutine haldur nõustub hinnanguga vara väärtuse osas ega arvesta sõidukit pärandvara koosseisu. Pensionikeskuse vastuse kohaselt on R nimel pensionikonto nr xxx. Seisuga 23.03.2023 on pensionifondi osakute arv 0. R’i poolt 31.03.2021 esitatud raha väljavõtmise avalduse kohaselt

2-22-19023 toimusid väljamaksed 04.01.2023 summas 31.63 eurot kohtutäitur Tatjana Afanasieva aresti alusel; 04.01.2023 summas 136.54 eurot kohtutäitur Kaire Põlts aresti alusel ja 04.01.2023 summas 595.73 eurot kohtutäitur Kaire Põlts aresti alusel. Kogumispensioniga ei ole pärandaja liitunud. Pärandaja R nimel oli AS-s SEB Pank arvelduskonto nr xxx, mille saldo xxx ja 22.03.2023 seisuga on 0.23 eurot. Ajutine haldur märgib siinkohal, et AS SEB Pank kontol viimastel aastatel raha liikumised puudusid, kontol lasusid kohtutäiturite arestid. Ajutine haldur peab võimalikuks, et R võis arveldada väljaspool Eestit asuvatel kontodel või Eestis teise isiku konto abil, mida ei ole siiski võimalik lõplikult kinnitada. Hetkel võib asuda seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Eespool mainitud võimalike välisriikide kontode osas ei ole hetkel olemasoleva praktika kohaselt edulootust kontode väljaselgitamise osas võimalik prognoosida. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et pärandvara osas on olemas püsiv maksejõuetus. Peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on pärandaja surm, mis ei võimaldanud enam kohustusi nõuetekohaselt täita. Võlgniku pärandvara kohustuste suuruseks on 23 640.20 eurot ja pärandvara väärtuse suuruseks 0.23 eurot, seega ületavad pärandvara kohustused kordades vara ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Arvestades eeltoodut esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Harju Maakohus tegi 15.06.2023 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta Ri pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 4 sätestab, et võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole

2-22-19023 ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi PärS § 142 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on testamenditäitja, pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. X ja Y esitasid avalduse Ri pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ületab pärandvara koosseisu kuuluvate kohustuste hulk pärandvara väärtust, mistõttu pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks ja pärija ei ole nõus oma vara arvelt rahuldama pärandaja kohustusi. R on surnud xxx, pärandvara inventuur on tehtud 20.04.2022. Pärandvara koosseisu kuulub vara 0.23 eurot, mis koosneb pangakonto jäägist. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Transpordiameti vastuse kohaselt võlgniku nimele registreeritud mootorsõidukid puuduvad. Võlgnik oli märgitud vastutavaks kasutajaks mootorsõidukile CFMOTO CFORCE 625 TOURING, reg.märk xxx, mis kuulub X’ile. Liiklusregistrisse on kantud sõiduk FORD SCORPIO VAN, reg.märk xxx, ehitusaasta 1986, sõidukil puudub liikluskindlustuse leping, tehnoülevaatus on kehtiv. Abikaasa ja ajutise pankrotihalduri hinnangul on sõiduk väärtusetu. Pensionikeskuse vastuse kohaselt on R nimel pensionikonto nr xxx. Seisuga 23.03.2023 on pensionifondi osakute arv 0. R’i on 31.03.2021 esitanud raha väljavõtmise avalduse, väljamaksed tehti kohtutäituritele. Kogumispensioniga ei ole pärandaja liitunud. Pärandaja R nimel oli AS-s SEB Pank arvelduskonto, mille saldo oli 0.23 eurot. AS SEB Pank kontol puudusid viimastel aastatel raha liikumised, kontol lasusid kohtutäiturite arestid. Ajutine haldur peab võimalikuks, et R võis arveldada väljaspool Eestit asuvatel kontodel või Eestis teise isiku konto abil, mida ei ole siiski võimalik lõplikult kinnitada. Teadaolevaid kohustusi on pärandvaras kokku 21 644.96 eurot. Pärandaja ja tema abikaasa varalistele suhetele kehtis varalahususe varasuhe, vastav kanne on tehtud 28.07.2015 kandeavalduse alusel registrisse 03.08.2015. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes menetluses 13 täitemenetlust. Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus puudub. Võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 28.03.2023 on 0.00 eurot. R. O ei ole esitanud tuludeklaratsioone 2018. kuni 2020. aastate kohta. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes menetluses 13 täitemenetlust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pärandavara koormavad kohustused ületavad vara ja tegemist on püsiva maksejõuetusega.

2-22-19023 PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Ri pärandvarast ei piisa kohustuse täitmiseks ja kuna võlgnik on surnud ning pärijad on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik R kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduses ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseid välja toodud. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et pärandaja on püsivalt maksejõuetu. Peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on pärandaja surm, mis ei võimaldanud enam kohustusi nõuetekohaselt täita. Ajutine pankrotihaldur on aruandes välja toonud, et AS SEB Pank kontol puudusid viimastel aastatel raha liikumised ja kontol lasusid kohtutäiturite arestid, millest tulenevalt on võialik, et R võis arveldada väljaspool Eestit asuvatel kontodel või Eestis teise isiku konto abil, mida ei ole siiski võimalik lõplikult kinnitada. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine. Võlgniku kohustused koosnevad elatiste võlgnevustest, tsiviil- ja kriminaalasjades väljamõistetud võlgnevustest ja menetluskuludest. Võlgnikul suhtes on menetluses 13 täitemenetlust, mis viitab asjaolule, et võlgnik ei soovinud oma kohustusi täita, nimetatule viitab ka asjaolu, et võlgnik ei kasutanud tehingute tegemiseks oma pangakontot ega esitanud tuludeklaratsiooni 2018. a – 2020. a kohta. Võlgniku surma tõttu on kohustused jäänud täitmata, võlgnik ei ole maandanud riske surma puhuks, mille tulemusel jäid tal täitmata kohustused, mida pole pärast tema surma pole võimalik vara puudumisel täita. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda teha lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Harju Maakohus tegi 15.06.2023 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta R pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et R pärandvara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kuna pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa

2-22-19023 kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb R pärandvara pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 193 lg 1 kohaselt enne pankrotiseaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast pankrotiseaduse jõustumist, pankrotiseaduses sätestatut. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Ri ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 8 töötunni eest 528 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestada ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 66 eurot tund. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 8 tundi, sealhulgas andmete kogumine, kirjade ja järelpärimiste

2-22-19023 koostamine; taustamaterjalide analüüs, arvelduskontode kontroll, ettekande kirjutamine, jne, arvestuses sisalduvad kulud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 66 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud 2023. a, mil töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101200534). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 8 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maire Arm’i usaldusisiku tasu summas 528 eurot, millele lisandub käibemaks summas 105.60 eurot ehk kokku 633.60 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr XXX. Kohus on lõpetanud menetluse Ri pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et Ri pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu summas 528 eurot välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. 2023. a töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu 528 eurot (8 h x 66).

2-22-19023 PankrS § 23 lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada riigi vahenditest 528 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur Maire Arm on palunud tema tasu üle kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole, advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata osaliselt halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest, kokku summas 528 eurot, millele lisandub käibemaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.