1.Viru Maakohus kuulutas 22.03.2018 kohtumäärusega välja füüsilise isiku A. L. pankroti. 18.09.2018 kohtumäärusega kinnitas kohus jaotusettepaneku A. L.(pankrotis) 1(6)
pankrotimenetluses ja II järgu tunnustatud nõuded kogusummas 9 689, 10 eurot, mis jagunes võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Placet Group OÜ 755,61 eurot 7,80% Aktiva Finants OÜ 3 394,67 eurot 35,04% AF Võlamenetlus OÜ 904,95 eurot 9,34% Aktiva Finants OÜ 1 215,00 eurot 12,54% Aktiva Finants OÜ 3 418,87 eurot 35,28% 13.03.2019 lõpetas kohus A. L. pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud on summas 9 689,10 eurot, mis jaguneb alljärgnevalt: Placet Group OÜ II järgu nõue summas 755,61 eurot; Aktiva Finants OÜ II järgu nõue summas 3 394,67 eurot; AF Võlamenetlus OÜ II järgu nõue summas 904,95 eurot; Aktiva Finants OÜ II järgu nõue summas 1 215,00 eurot; Aktiva Finants OÜ II järgu nõue summas 3 418,87 eurot. Sama määrusega algatati võlgniku A. L. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus vastavalt PankrS §-le 171. Määrati A. L. usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses A. L. ise. A. L. oli kohustatud esitama andmed võlgniku kohustuste täitmise kohta iga aasta 01. veebruariks. Esimene aruanne tuli esitada 01.02.2020. A. L. pidi PankrS § 172 kohaselt maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks tuli esitada kohtule lõpparuanne. Kohtumääruse järgi tuli võlgnikul täita ka PankrS § 173 sätestatud kohustusi.
2.Kõik aruanded on esitatud hilinenult, so peale kohtu poolset täiendavat nõuet. 07.03.2020 on võlgnik esitanud enda pangakontoväljavõtte perioodi 08.08.2018 - 01.02.2020 kohta ja 30.03.2020 selgituse. Selgituse kohaselt perioodil 08.08.2018 - 01.02.2020 ja ka käesoleval ajal on tal vähenenud töövõime 60% ja on keeruline tööd leida. Püüdis töötada, kuid trauma tõttu tekkisid tüsistused ja pidi minema haiguslehele. Seetõttu ei olnud võimalik tasuda võlgnevusi, kuna makstavast töövõimetoetusest jätkub ainult arvete maksmiseks ja ravimite ostmiseks. Praegu on Töötukassas arvel ja sissetulek ei ületa miinimumpalka ning sellest maksab arveid korteri eest, milles elab, ravimite ja ravi eest. 02.02.2021 on esitatud pangakontoväljavõtte perioodi 02.02.2020 - 01.02.2021 kohta ja selgitus, mille kohaselt 02.02.2020 - 01.02.2021.a ja ka käesoleval ajal on talle määratud osaline töövõime 60% ning tal on keeruline tööd leida. Püüdis töötada, kuid trauma tõttu tekkisid tüsistused ja viibis haiguslehel. Seetõttu ei olnud võimalik tasuda võlgnevust, kuna töövõimetoetusest jätkub ainult arvete maksmiseks ja ravimite ostmiseks. Praegu on Töötukassas arvel ja sissetulek ei ületa miinimumpalka, millest maksab arveid korteri eest, milles elab, maksab ravi ja ravimite eest. 04.02.2022 on esitanud pangakontoväljavõtted perioodi 01.01.22021 – 04.02.2022 kohta ja selgituse ning esimese nõuetekohase aruande 10.02.2022. Aruandest nähtub, et võlgnikul ülalpeetavaid ei ole, ta on töötu, osalise töövõimega invaliidsuspensionil. Hetkel puudub töökoht. On otsinud sobivaid töökohti, kuid seoses oma tervisliku seisundiga ei ole suutnud pikemalt tööl püsida. Varana on märgitud korteriomad aadressil xxx. Väljamakseid võlausaldajatele teinud ei ole kuna sissetulek on miinimum ulatuses. 10.02.2023 on esitanud aruande ja 14.02.2023 pangakontoväljavõtted perioodi 01.01.2022 – 01.02.2023 kohta. Aruandest nähtub, et võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on töötanud Osaühing X 29.06.2022-27.07.2022 ja X OÜ-s 01.12.2022-08.01.2023. Hetkel on töötu ja saab 2(6)
300 eurot kuus. Väljamakseid võlausaldajatele teha ei saa. Varana on endiselt märgitud korteriomad xxx. 15.03.2024 on võlgnik esitanud pangakontoväljavõtted perioodide 01.02.2024 – 15.03.2024; 15.02.2023 – 01.02.2024 kohta ja 21.03.2024 on esitanud lõpparuande. Aruande kohaselt võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on töötanud X OÜ-s x 24.04.2023-31.07.2023. Tal on vähenenud töövõime, seetõttu ei saa täielikult töötada. Varana on endiselt märgitud korteriomad aadressil xxx. Väljamakseid võlausaldajatele teinud ei ole kuna polnud piisavalt sissetulekut.
3.22.03.2024 kohtunõudes andis kohus võlausaldajatele tähtaja, so 14 päeva kohtunõude kättesaamisest võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas seisukoha esitamiseks. Lisaks eeltoodule tuli võlausaldajatel vastavaks tähtajaks teada anda, millal ja millises suuruses on võlgnevusi täidetud või puuduvad võlgnevuse katteks laekumised.
4.Võlausaldaja Placet Group OÜ kirjaliku seisukoha kohaselt Placet Group OÜ nõuded võlgniku vastu on esitatud kokku summas 755,61 eurot. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses teostanud ühtegi makset. Seega on täitmata kohustused võlausaldajale summas 755,61 eurot. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-46-13 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1, alates 01.06.2022 FiMS § 47 lg 1). Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on 15.09.2017 tsiviilasja nr 2-11-6039 kohtumääruse punktis 13.1 jõudnud seisukohale, et „võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, sest tulenevalt PankrS § 176 lg-st 1 (alates 01.06.2022 FiMS § 50 lg 1) lõppeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Kohustustest vabastamise menetlus moodustab osa pankrotimenetlusest ja järgib seega PankrS §-s 2 märgitud eesmärke, sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel“. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole automaatne õigus kõikidele võlgnikele oma võlgadest vabanemiseks, vaid menetluse ajal tuleb oma võlad ka tagastada. Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud kuivõrd võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi mistahes viisil või summas ega proovinud leida võlausaldajaga mistahes teistsugust kokkulepet enda kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata.
5.Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ kirjaliku seisukoha kohaselt pankrotimenetluses võlausaldaja tunnustatud nõuded on: Aktiva Finants OÜ II järgu nõue summas 3 394,67 eurot; Aktiva Finants OÜ II järgu nõue summas 1 215,00 eurot; Aktiva Finants OÜ II järgu nõue summas 3 418,87 eurot; AF Võlamenetlus OÜ II järgu nõue summas 904,95 eurot. Käesolevaga teavitab võlausaldaja, et 03.08.2018 ühines OÜ AF Võlamenetlus (reg.kood 12290871) Osaühinguga Aktiva Finants (registrikood 10746479), Lisa 1. AF Võlamenetlus on registrist kustutatud. Seega esitab käesoleva nõude Aktiva Finance Group OÜ. Selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb PankrS § 173 alusel kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Kohustustest vabastamise menetluse üheks 3(6)
eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikult ei ole nõude katteks laekumisi toimunud. Võlgnik on viimase viie aasta jooksul jätnud maksmata võlausaldajatele ja väidab vähendatud töövõimet ja Töötukassa toetust. Võlgnik on oma aruandes selgitanud, et tal on vähenenud töövõime ning seetõttu ei ole suutnud väljamakseid teha võlausaldajatele. Kuigi võlgnik on otsinud sobivaid töökohti, ei ole ta suutnud pikemat aega tööl püsida oma tervisliku seisundi tõttu. Siiski, võlgnikul on olnud perioode, mil ta on töötanud, mis näitab võimekust leida ja pidada tööd. Võlausaldaja toob välja, et seadusest ei tulene, et töövõimetustoetuse määramisest peaks automaatselt tulenema vabastus tulu teenimise võimaluse kohustusest. Võlausaldaja palub jätta võlgniku A. L. täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
6.25.04.2024 toimunud kohtuistungil andis võlgnik vande ja kohus teostas võlgniku ärakuulamise. Võlausaldajad ei soovinud kohtuistungist osa võtta. Võlgnik selgitas: „Oma tervise tõttu ma ei saanud püsivat tööd ja ei olnud võimeline tasuma. Töövõimetus on alates 2016 aastast. Diagnoosiks on radiokulopaatia. Ma võin töötada ja need perioodid olid 2-4 kuud, siis tekib selja trauma, siis aasta aega ei saa töötada, pean taastuma. Elan sellest rahast ja 300 eurost mille saan töövõimetuse eest. 2019 töötasin Humanas laotöölisena. 2021 ProGlance OÜs töötasin kokana vist 8 kuud, kuid mitte iga päev, OÜ-s X ja OÜ-s X 2023 aastal ei töötanud kaua, ei mäleta täpselt kui palju töötasu oli. 2023 X OÜ-s töötasin köögiabilisena aprill kuni juuni, töötasu oli umbes 800 eurot ja seal oli katseaeg. Tervislik seisund lubas nendel töökohtadel töötada. Tööd ei ole alates eelmise aasta septembrist. Praegu olen Töötukassas arvel. Varaks on korteriomad asukohaga xxx. Ise seal ei ela. Müüa ei õnnestu kuna on kehvas seisus, ei ole elamiskõlbulik. Muud vara ei ole. Revolut arve on tavaline arve, kui kasutan internetti, siis saan kasutada seda arvet mitte Eesti arvet. Sellest Revolut arvest saan tasuda näiteks televisiooni eest ja midagi muud, võin käia baaris ja seal tasuda, siis keegi ei näe, et läheb Eesti arvelt. Ma kasutan seda erinevatel mängu platvormidel, et mitte registreerida Eesti arvet, so Iirimaal registreeritud pank. Varem mängisin hasartmänge, suuri summasid mängu ei pannud, selleks kasutan ka Revolut arvet. Põhiliselt ma ise kannan oma arvelt sinna raha, vahel kannab ka tüdruksõber. Eraisikute vahelised maksed on tavalised panga ülekanded, kus sõber aitab mind või mina teda.“ Kohtumääruse põhjendused
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest 4(6)
tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama, lg 4 järgi peab usaldusisik lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõikidele isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).
8.A. L. kohustustest vabastamise menetlus algatati 13.03.2019 kohtumäärusega ja 13.03.2024 saabus kohustustest vabastamise menetluses 5 aastat. Võlausaldajad on kirjalikult avaldanud enda seisukohad leides, et võlgnik tuleb täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Kohus on seisukohal, et võlgnik A. L. ei ole kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi täitnud ja võlgnik on rikkunud PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning võlgnik on PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatu kohaselt rikkunud süüliselt oma kohustusi, mis on ette nähtud PankrS §-s 173 ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Käesolevas menetluses täitis võlgnik usaldusisiku ülesandeid ise ning PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgniku tulust saadud maksed välja maksma üks kord aastas võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Usaldusisikule ei pea võlgnik üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas 25.04.2024 toimunud kohtuistungil ära võlgniku, kes kinnitas, et ta ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgnik avaldas endiselt samu seisukohti, mida ta on esitanud ka kirjalikes selgitustes ja aruannetes. Võlgnik on järjepidevalt avaldanud, et tal on osaline töövõime 60%, samas ei ole võlgnik sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud. On istungil selgitanud, et töövõimetus on alates 2016 aastast. Diagnoosiks on radiokulopaatia. Kohtul ei ole andmeid selle kohta, millised tööd on viidatud diagnoosiga vastunäidustatud. Pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on võlgnikule makstud töövõimetushüvist, millele sissenõuet pöörata ei saa. Võlgnik on selgitanud, et ta ei tööta püsivalt, on arvel Töötukassas. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik on periooditi saanud töötasu. Võlgnik selgitas täiendavalt istungil (osaliselt nähtav ka aruannetest), et ta on vahepeal erinevatel perioodidel töötanud, so 2019 töötas Humanas laotöölisena, 2021 ProGlance OÜ-s töötas x 8 kuud, kuid mitte iga päev, OÜ-s X, OÜ-s X ja X OÜ-s töötas 2023 aastal x, koka ja x. Seega võlgnikul on olnud võimalik sissetulekut teenida vaatama oma tervislikule seisundile. Võlgnik kinnitas istungil, et sai teha laotöölise, koka ja köögitöölise tööd ka sõltumata oma tervislikust seisundist. Seega oleks pidanud võlgnik töötasudest tegema võlausaldajatele mingiski osas väljamakseid, mida võlgnik (ka tema enda kinnitusel) teinud ei ole. Võlgnik on avaldanud, et saadud raha eest tasus teisi võetud võlgu. Võlgnikule kuulub ka korteriomand, mida oleks võimalik ka miinimumsumma eest võõrandada ja sellest osaliselt võlgnevusi tasuda, mitte seda hoida ja selle kulusid kanda. Pangakonto väljavõtetest nähtuvate rahaliste liikumiste osas on võlgniku selgitused samuti küsitavad, näiteks „sõber aitab mind või mina teda.“ Revolut arve kohta selgitas võlgnik, et see on tavaline arve, kui kasutab internetti, siis saab kasutada seda arvet mitte Eesti arvet. Sealt saab tasuda näiteks televisiooni eest ja midagi muud, võib käia baaris ja seal tasuda, siis keegi ei näe, et läheb Eesti arvelt. Kasutab seda erinevatel mängu platvormidel, et mitte registreerida Eesti arvet, so Iirimaal registreeritud pank. Varem mängisin hasartmänge, suuri summasid mängu ei pannud, selleks kasutas ka Revolut arvet. Põhiliselt kannab ise oma arvelt sinna raha, vahel kannab ka tüdruksõber. Kohus märgib ka, et pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnikule tehtud 02.09.2021 AS Pensionikeskuse poolt väljamakse 850,04 eurot, millest samuti oleks võinud võlausaldajatele võlgnevusi osaliselt tasuda. Viidatust nähtub, et võlgnik ei ole andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal, so viie aasta vältel vähimalgi määral 5(6)
üles näidanud tahet võlgnevuste vähendamiseks. Seega on võlgnik oma seadusest tulenevad kohustused jätnud täitmata ning suhtunud kergekäeliselt oma kohustuste täitmisesse. Täidetud on PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldused ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus keeldub A. L. (L.) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
9.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Seega kohus lõpetab A. L. (L.) suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab A. L. usaldusisiku kohustustest A. L. kohustustest vabastamise menetluses.
10.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse (PankrS § 175 lg 6).