Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2024 Tallinn Tsiviilasja number
2-23-16105
Tsiviilasi
V H’a hagi K Vi vastu võlgnevuse, kahjuhüvitise ja viivise nõudes 32 213,86 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: V H (isikukood: xxx, aadress: xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aivar Pilv (LEADELL Pilv Advokaadibüroo, asukoht: Maakri 19/1, 10145 Tallinn, tel: 6 191 630, e-post: [email protected]); Kostja: K V (isikukood: xxx, e-post: xxx). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja K Vi kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 413 lg 1). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (TsMS § 413 lg 3 p-d 1-3). TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Käesolevas tsiviilasjas toimetas kohus 15.05.2024 kell 13:00 toimuva eelistungi kohtukutse kostjale kätte 11.05.2024 kohtukutse postkasti panekuga kostja rahvastikuregistrijärgsel aadressil xxx. Nimetatud aadressi märkis kostja oma elukoha aadressina ära ka vastuses hagile. Kostja saatis enne istungit 08.05.2024 kohtule e-kirju, mille kohaselt ei saa kostja istungil osaleda, kuna kostja viibib välismaal ja kostja tervis on kehv. Kostja esitas ka dokumente oma tervisliku seisundi kohta. Kohus selgitas oma 09.05.2024 e-kirjas kostjale, et kostjal tuleb istungile ilmuda, sest esitatud tõendid ei tõenda mõjuvat põhjust istungile ilmumata jätmiseks. Kohus selgitas, et TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jätmisel eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohus selgitas, et TsMS § 422 lg 2 järgi tuleb mõjuva põhjuse olemasolu tõendada nõuetekohaselt ehk Tervise-ja
Tööministri 26.01.2016 määrusele nr 5 vastava arstitõendiga. Kohus selgitas, et see, et kostja on üldiselt suunatud arsti vastuvõtule, tal on tervisevaevused ja ta soovib viibida välisriigis, ei ole mõjuva põhjusena arvestatav. Kohus selgitas, et seega tuleb kostjal kas tõendada mõjuva põhjuse olemasolu ja selle kestvust või ilmuda istungile. Kohus selgitas, et kui kostja istungile ei ilmu, võib hageja taotleda hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kostja edastas oma 14.05.2024 e-kirjas kohtule täiendava dokumendi oma tervisliku seisundi kohta. Kohus märkis oma 14.05.2024 e-kirjas kostjale, et sõltumata kostja diagnoosist ei ole esitatud tõendis märgitud, et kostjal ei ole võimalik istungil osaleda. Kohus selgitas, et seega tuleb kostjal istungile ilmuda. Vaatamata kohtu selgitustele ei ilmunud kostja kohtu 15.05.2024 eelistungile. Samal eelistungil taotles hageja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus märgib, et kostja on vaatamata kohtu selgitustele jätnud tõendamata, et kostja tervislik seisund takistab tal istungil osalemast. Üksnes asjaoludest, et kostjal on tervisevaevused ja kostja soovib viibida välisriigis, ei saa järeldada, et kostjal oli mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks. Seejuures saanuks kostja alternatiivina kasutada lepingulist esindajat, keda istungile saata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hageja taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega tuleb rahuldada, kuna puuduvad tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud TsMS § 413 lg 3 mõttes. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja esitas 15.05.2024 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1400 eurot ja tasu õigusabi eest 5805,37 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja menetluskuluna välja mõista 7205,37 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb ühtlasi välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.