Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Aarne Lõhmus 17. mai 2024, Narva 2-20-144847 Narva linn, Pähklimäe tn 11 korteriühistu avaldus OÜ Peremaakler vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes Avalduse lahendamine Avaldaja:
Narva linn, Pähklimäe tn 11 korteriühistu (rk 80545179)
Avaldaja esindaja:
Tatiana Fominykh (seaduslik esindaja) Mihhail Tuštšenko (lepinguline esindaja)
Puudutatud isik:
OÜ Peremaakler (rk 11523072)
Puudutatud isiku esindajad:
Tamara Nikolajeva (seaduslik esindaja) Vladimir Litvinov (seaduslik esindaja)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Narva linn, Pähklimäe tn 11 korteriühistu loobumine põhivõlgnevuselt perioodi 01. veebruar 2020 kuni 07. oktoober 2021 eest viivise väljamõistmise nõudest ja lõpetada selle nõude osas menetlus.
2.Rahuldada avaldus.
3.Välja mõista OÜ-lt Peremaakler Narva linn, Pähklimäe tn 11 korteriühistu kasuks võlgnevus perioodi 01. veebruar 2020 kuni 07. oktoober 2021 eest summas 1 147,44 eurot.
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist.
6.Määrus edastada menetlusosalistele.
7.Kohtu määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1(6)
2-20-144847 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Narva linn, Pähklimäe tn 11 korteriühistu (avaldaja) esitas 15.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult OÜ Peremaakler (puudutatud isik) 519 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega kohtunikuabi lõpetas 15.01.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas 05.02.2021 kohtule avalduse puudutatud isikult perioodi 01.02.2020 kuni 01.01.2021 võlgnevuse 593,17 eurot ja lisanduva viivise võlgnevuselt alates 03.02.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni viivisemäära 0,022% päevas nõudes. 17.08.2021 esitas avaldaja avalduse nõude suurendamiseks perioodi 01.02.2020-31.08.2021 eest, täiendav võlgnevus on 1025.44 eurot. Avalduse kohaselt on kinnistusregistri andmetel korteriomandi asukohaga XXX (registriosa number XXX) omanikuks OÜ Peremaakler. Puudutatud isik on Narva linn, Pähklimäe tn 11 korteriühistu liige, kuid ta ei täida ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ja kommunaalmakseid. Võlgnevus tekkis 2020 veebruaris, avalduse ja selle täienduste põhjal ei ole puudutatud isik alates 01.02.2020 kuni korteri võõrandamiseni teostanud mitte ühtegi makset. Puudutatud isikule on saadetud kõik arved äriregistris märgitud e-posti aadressil. Puudutatud isiku võlgnevus on kujunenud igakuiste maksete põhjal, mille hulka kuulub: - põhitegevuse (teenindus) tasu arvestusega 0.77 eurot/m2; - tasu keskkütte tarbimise eest, mida arvestatakse teenuse osutaja esitatud arve alusel 1m2 pinnale langeva koormuse tariifi järgi; - tasu sooja ja külma vee kasutamise eest vastavalt arvestite näitudele. Kooskõlas KÜ Narva linn, Pähklimäe tn 11 põhikirja punktiga 4.6.d on ühistu liige kohustatud tegema perioodilisi ettemakseid (haldamine, remondifond, reservkapital, maja kindlustuskulud ja muud sihtmaksed) majanduskava alusel ja vastavuses kaasomandi suurusele. Kooskõlas KÜ Narva linn, Pähklimäe tn 11 põhikirja punktiga 4.6.e on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt kuu viimaseks päevaks makseid läbi maja ühiste kommunikatsioonide tarbitavate teenuste – soojusenergia, elektrienergia (ÜKK), vee ja kanalisatsiooni ning muude teenuste eest.
3.12.10.2021 kohtuistungil puudutatud isik teatab, et korter müüdi 7000 euroga. Avaldaja selgitab, et vastavalt jaotuslepingule jäi 350 eurot avaldajale, ülejäänud sai krediidiasutus. Avaldaja ei arvesta saadud summat esitatud nõudest maha, kuna enne seda menetlust oli teine menetlus, milles oli puudutatud isikult välja mõistetud enne veebruari 2020 tekkinud võlgnevus 629 eurot ja kui see 350 eurot saadakse, siis läheb selle katteks. Puudutatud isiku hinnangul ei ole külma ja sooja vee andmed õiged, nende tarbimist ei ole olnud juunis, juulis, augustis ja oktoobris, sel ajal kedagi korteris ei olnud. Kohus andis avaldajale tähtaja esitada kogu võlgnevuse arvestus kuni korteri üleminekuni 07.10.2021, s.h tariifid, kulud kuude kaupa ja viivisearvestus koos dokumentidega ning puudutatud isiku poolt tasumisel tuleb näidata, mille katteks on need summad arvestatud. Kohus tegi puudutatud isikule ettepaneku esitada põhjendatud vastuväide, s.h millise kuu ja arvestuse kohta vastuväide käib, ning esitada omapoolne arvestus koos dokumentidega.
4.Avaldaja 25.10.2021 avalduse kohaselt on puudutatud isiku koguvõlgnevus 07.10.2021 seisuga 1 147,44 eurot. Avaldaja loobub viivisenõudest. Oktoobrikuu 2021 eest võlgnevuse suurus on korrigeeritud, arvestades korteriomandi uuele omanikule üleandmisel saadud näidikute näitusid (fikseeritud üleandmisaktis). Avaldaja selgituse kohaselt on teenuse tariif 0,77 eurot kinnitatud korteriühistu 03.05.2019 üldkoosoleku otsusega, millega kinnitati majanduskava 2019. majandusaastaks. 2020 aastal üldkoosolekut ei toimunud seoses pandeemiaga, seepärast KrtS § 41 lg 5 alusel kehtis senine 2(6)
2-20-144847 majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni ja 2020 majandusaastal kehtis seega määr 0,77 eurot. Ka 16.07.2021 üldkoosoleku otsusega kinnitatud 2021 aasta majanduskava järgi on teenuse osutamise tariif 0,77 eurot. Korteriühistu vahendusel kommunaalteenuste (sooja- ja külmaveevarustus, kütte) osutamine toimub tarnijatega AS N ja AS N sõlmitud lepingute alusel. Kohustuste jagamine korteriomanike vahel toimub tarnijate poolt korteriühistule igakuiselt esitatud arvete alusel. Avaldaja esitab arvestuse selgitused ning näidised kütteperioodi ja mittekütteperioodi arvestuste kohta. Avaldaja palub lõpliku nõudena mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus 1 147,44 eurot ja avaldaja menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 576 eurot.
5.Puudutatud isik ei esitanud täiendatud avalduse osas 25.10.2021 kohtunõudes määratud tähtaja jooksul omapoolset seisukohta.
6.Vastuseks 23.02.2024 kohtunõudele avaldaja selgitas, et võlgnik ei ole vaadeldaval ajavahemikul tekkinud võlgnevuse katteks tasunud mingeid makseid, täitemenetluse käigus saadud raha 350 eurot on suunatud põhivõlgnevuse kustutamisele.
7.Puudutatud isik 10.05.2024 vastuses märgib, et avaldaja esindaja ei tea, et kui asi on sundtäitmisel, siis aegumine selle võla osas ei kehti ning palub jätta avaldus rahuldamata ja kõik menetluskulud korteriühistu kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Pähklimäe tn 11, Narva linn elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on moodustatud Narva linn, Pähklimäe tn 11 korteriühistu. Kohus kontrollis, et kinnistusregistri väljavõtte kohaselt oli korteriomand asukohaga XXX(registriosa numbriga XXX, üldpind 30.10 m2) ajavahemikul 27.03.2017-07.10.2021 OÜ Peremaakler omandis. Menetlusosaliste selgituse ja kinnistusraamatu andmete põhjal on korteriomand alates 07.10.2021 võõrandatud täitemenetluse käigus. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg 1 järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. KrtS § 43 lg 2 kohaselt korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Käesoleval juhul seega ei vastuta korteri omandanud isik korteril lasuvate kohustuste eest, mis on tekkinud enne korteriomandi üleminekut.
10.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid tulenevalt korteriomanike vahelisest kokkuleppest. Puudutatud isik on seega rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
11.Avaldaja 05.02.2021 avalduse ning 17.08.2021 ja 25.10.2021 täiendatud avalduste kohaselt on puudutatud isikul korteriga seotud majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees perioodi 01.02.2020 - 07.10.2021 eest summas 1147,44 eurot. Võlgnevus koosneb järgmistest kommunaalteenuste ja tasude liikidest: hooldus, küte, mähis (vannitoa kütteelement/siugtoru), kuum ja külm vesi. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik teinud nimetatud perioodil ühtegi makset.
12.Kohus selgitab, et korteriühistu peab oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 13.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15). Võlgnikule esitatud veebruar 2020 kuni oktoober 2021 arvete (dtl 50-60, 208-217) ja 18.10.2021 raamatupidamistõendi (dtl 102) põhjal on põhivõlgnevus perioodi 01.02.2020 - 07.10.2021 eest summas 1 147,44 eurot. 3(6)
2-20-144847 Avaldaja selgituse järgi ei arvesta ta antud perioodi võlgnevuse eest tasumisena vaidlusaluse korteri täitemenetluse käigus müümisel avaldajale jäetavat osa 350 eurot, vaid selle arvelt kuulub täitmisele enne veebruari 2020 tekkinud võlgnevus. Nimetatud summa võlgnevuse katteks tasumine ei nähtu ka esitatud arvetelt. Puudutatud isik ei ole välja toonud, et ta oleks tasunud mingeid rahasummasid võlgnevuse katteks. Kohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu 16.04.2020 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-20-106725 kohustati võlgnikku OÜ Peremaakler tasuma avaldajale perioodil 01.09.2018-01.02.2020 tekkinud põhinõudeid 620,51 eurot ja kõrvalnõudeid 7,92 eurot ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Määrus jõustus 22.07.2020 ja on täitmisel täiteasjas nr 197/2020/510.
13.Puudutatud isik esitas vastuväite külma ja sooja vee andmetele juunis, juulis, augustis ja oktoobris 2020, kuna sel ajal kedagi korteris ei olnud ja seega tarbimine puudus. Puudutatud isik ei ole vaatamata kohtu 12.10.2021 kohtuistungil antud selgitustele oma vastuväited konkretiseerinud ega põhjendanud või esitanud kommunaalkulude osas omapoolseid arvestusi ja tõendeid. Kohus märgib seoses külma ja sooja vee tegeliku tarbimisega, et arvete põhjal on arvestus toimunud korteriühistule esitatud arvestite näitude alusel, mida sai esitada vaid korteri valdaja. Kuivõrd puudutatud isik ei ole esitanud omapoolseid arvestusi ja selgitusi tegeliku kulu suuruse kohta, saab kohtu hinnangul eeldada, et külma ja sooja vee tarbimine on toimunud arvetel väljatoodud näitude ulatuses. Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohtu seisukoha kohaselt hagita menetluses uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt Riigikohtu 03.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 23). Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (Riigikohtu 22.09.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-110080, p 11).
14.Kohus, tutvudes toimiku materjalide ja menetlusosaliste selgitustega, asub seisukohale, et avaldaja on põhistanud ning tõendanud kortermajale osutatud teenuste (küte, mähis, külm ja soe vesi) kulude kujunemise ning jaotuse korteriomanike vahel, s.h puudutatud isikule väljastatud arvetel avalduses märgitud võlgnevuse nõudeperioodil (veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse leping (dtl 117-118), AS N ja AS N arved 2020 (dtl 128-162) ja 2021 (dtl 163-193), 10.10.2021 korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise akt koos külma ja sooja vee ning elektrinäitude fikseerimisega (dtl 104, tõlge dtl 105).
15.Teeninduskulu nõude aluseks on korteriühistu 18.11.2017 vastu võetud põhikirja p 4.6.d (dtl 33) ning 03.05.2019 üldkoosoleku protokoll (dtl 106-108, tõlge 109), millega võeti vastu 2019 majandustegevuse kava (dtl 110, tõlge dtl 111), mille kohaselt on teenusetariif 0,77 eurot üldpinna m2 kohta, milline tariif kehtis kuni uue majanduskava (dtl 115) kehtestamiseni 16.07.2021 üldkoosoleku otsusega (dtl 112-114, tõlge dtl 116) ja samas määras ka 2021 aastal.
16.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda 4(6)
2-20-144847 kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt mõistab OÜ-lt Peremaakler avaldaja kasuks välja perioodi 01.02.2020 kuni 07.10.2021 eest majandamiskulude võlgnevuse 1 147,44 eurot.
17.05.02.2021 avalduses avaldaja taotluse puudutatud isikult põhivõlgnevuselt viivise 0,022% alates 03.02.2021 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni väljamõistmist. 25.10.2021 avalduses avaldaja teatas, et loobub viivisenõudest. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 1. lause järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Puudutatud isik ei ole avaldaja avaldusele, s.h viivisenõudest loobumisele seisukohta esitanud. Kohus leiab, et avaldusest osaline loobumine, s.o viiviste osas ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab avaldusest osalise loobumise vastu ja lõpetab viivisenõude osas menetluse loobumisega. Menetluskulud
18.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuigi avaldaja on loobunud viivisenõudest, samas arvestades, et avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, on õiglane jätta menetluskulud tervikuna puudutatud isiku kanda.
19.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.
20.Kohus selgitas 23.02.2024 kohtunõudes avaldajale, et Kohtute Infosüsteemi andmetel on avaldaja tasunud riigilõivu 150 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 15.12.2020 45 eurot, 04.02.2021 5 eurot, 16.08.2021 100 eurot). Nii avalduse esitamise ajal kui käesoleval hetkel kehtiva riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldajal on seega õigus taotleda enamtasutud riigilõivu summas 100 eurot tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel. Jõustumine ja täitmine
21.TsMS § 617 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5(6)
2-20-144847 Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2026 kohtumäärusega.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.