Puiduhake.com OÜ hagi DrewComp OÜ vastu võlgnevuse nõudes 379,26 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Hageja: Puiduhake.com OÜ (registrikood: 12132681) Hageja seaduslik esindaja: E. N. Kostja: DrewComp OÜ (registrikood: 16697598) Kostja seaduslik esindaja: J. E. Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista DrewComp OÜ hageja Puiduhake.com OÜ kasuks välja viivisevõlgnevus perioodi 17.11.2023-28.12.2023 eest summas 24,36 eurot. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot, mis koosneb poolest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,
peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Asjaolud
1.Puiduhake.com OÜ esitas 08.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2240,28 euro saamiseks. Kohus tegi 09.01.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik DrewComp OÜ esitas 29.01.2024 nõudele vastuväite. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses kostja vastuväitega. Harju Maakohus kohustas avaldajat esitama hagiavalduse.
2.Hageja esitas 06.02.2024 hagi, millega nõudis kostjalt viivisarve nr 142390 summas 379,26 eurot ja menetluskulude väljamõistmist. Hageja tõi välja, et sõlmis kostjaga suulise lepingu hakkepuidu müümiseks. Tegemist oli proovipartiiga, millele pidi järgnema kirjalik leping ja püsivad tarned. Kostja poolt soetatud hakkepuidu osas esitas hageja kostjale arve nr 142365 summas 1764 eurot, mida kostja ei tasunud tähtaegselt ja mille osas hageja teatas kostjale, et arvestab tasumisega viivitamisel viivist. Arvel nr 142365 on märgitud maksetähtpäevaks 16.11.2023 ja kohalduvaks viivisemääraks 0,5% päevas, mida hageja hinnangul kostja aktsepteeris, kui põhiarve tasus 26.01.2024. Hageja taotleb kostjalt kompromisssummas 379,26 eurot viiviste väljamõistmist perioodi 16.11.2023-28.12.2023 eest, mille kohta väljastas kostjale viivisarve nr 142390 28.12.2023 ning mida pole kostja tasunud.
3.Kohus võttis hagi 12.02.2024 lihtmenetlusse.
4.Kostja vaidles 29.02.2024 vastuses hagile vastu tuues välja, et Puiduhake.com esitatud viivise arve on põhjendamatu, kostja ei tunnista viivisarvet, kuna esialgses kokkuleppes polnud viivistes kokkulepitud. Samuti peab kostja põhjendamatuks ka Puiduhake.com OÜ esindaja väiteid, et ei saanud kostjaga ühendust.
5.Kohus teavitas pooli 06.03.2024 kirjaga, et menetleb asja kirjalikus menetluses, suunas pooli vaidlust kokkuleppel lahendama ning andis pooltele võimaluse esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad ning vastaspoole esitatu osas esitada seisukohad. Hageja edastas 12.04.2024 kohtule kostjale saadetud kirja kompromissläbirääkimiste alustamiseks, mille ei nähtu, et kostja oleks vastanud. Kohtu põhjendused
6.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 21 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
10.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
11.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale tasumiseks suulise müügilepingu alusel koostatud arve nr 142365, millel oli maksetähtpäevaks märgitud 16.11.2023 ning mille kostja tasus 26.01.2024.
12.VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“
13.Hageja tugineb viivisintressi määrale, mis sisaldus hageja poolt kostjale väljastatud arves nr 142365. Puudub vaidlus, et poolte vahel ei olnud müügilepingut kirjalikult sõlmitud. Hageja on välja toonud, et poolte vahel oli suuline müügileping, kuid ei ole välja toonud ega tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe viivisemäära 0,5% päevas kohaldamiseks. Vastupidiselt on hageja välja toonud, et käsitles viidatud viivisemäära nõustumisena kostja poolt arve nr 142365 tasumist. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu - arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine arve saaja poolt ei tähenda üldjuhul arvel märgitud viivisemäära osas kokkuleppe sõlmimist. Arve vastuvõtmist või allkirjastamist saab lugeda arvel märgitud viivisemäära kohta kokkuleppe sõlmimiseks juhul, kui arvel on selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes (v.a kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada) või kui vastuvõtja on varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise (Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-144-09, p 11). Käesoleval ajal ei ole kohtu ette toodud ja tõendatud asjaolusid, mis tõendaks vastavasisulise kokkuleppe sõlmimist poolte vahel.
14.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja ei saa arvestada viivist määraga 0,5% päevas, vaid viivist saab arvestada seadusjärgse määra alusel, kuna kõrgemat viivisemäära ei ole kokku lepitud. Seadusjärgne viivisemäär hagis viidatud perioodil 16.11.2023-28.12.2023 oli 12% aastas.
15.Täiendavalt on hageja välja toonud, et taotleb kostjalt viivise väljamõistmist perioodi 16.11.2023-28.12.2023 eest, kuid on samas välja toonud ning ka tõendanud, et arvel nr 142365 on märgitud maksetähtpäevaks 16.11.2023. Eeltoodust lähtuvalt muutus nõue sissenõutavaks alles maksetähtpäeva möödumisel ehk alates 17.11.2023, millest lähtuvalt saab kohus rahuldada hageja viivisenõude osaliselt st perioodi 17.11.2023 kuni 28.12.2023 eest seadusjärgses viivisemäärast 12% aastas arvestatuna põhivõlalt summas 1764 eurot ehk kokku summas 24,36 eurot. Menetluskulud
16.TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
17.Hageja on palunud kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Võttes arvesse, et hageja viivisenõue oli põhjendatud, vaidlus oli kohalduvas viivisemääras ja et
hageja on näidanud valmidust kompromissläbirääkimisteks, millele ei nähtu, et kostja oleks vastanud, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda.
18.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.