T Õ maksejõuetusavaldus maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine Võlgnik: T Õ (isikukood xxx), esindajad
viibimiskoht
Usaldusisik: Svetlana Pilden (isikukood xxx), Business Law Firm OÜ, [email protected] Avalduse läbivaatamine
e-post
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta T Õ maksejõuetusavaldus läbi vaatamata. Vabastada Svetlana Pilden T Õ usaldusisiku ülesannetest. Jätta menetluskulud T Õ kanda. Määrata usaldusisiku tasuks 1427,40 eurot (sh käibemaks) ja mõista see võlgnikult välja.
5.Määrata usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi 724,68 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigi tuludesse välja.
6.Maksta usaldusisikule riigi vahenditest välja 724,68 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ arvelduskontole xxx (AS SEB Pank). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-24-3733 Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1).
1.T Õ esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Avaldus edastati kohtualluvusel Harju Maakohtule. Avalduse kohaselt on avaldajal raskused rahaliste kohustuste täitmisel. Avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja töötab, tema töötasu on 8 eurot tunnis, pool töötasust kulub võlgnevuste katteks. Vabanedes proovib jätkata makseid võimaluste piires. Võlgniku varaks on pensionifond AS-is LHV Pank väärtusega xxx eurot ja vanglasisese vabakasutuskontol (K-Raha) olev summa xxx eurot (09.03.2024 seisuga), kohustusi on vähemalt 25 317,85 euro ulatuses. Võlgnikul puudub registervara ning võimalus täita sissenõutavaks muutunud kohustusi.
2.Kohus võttis maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni.
3.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, igakuine sissetulek (töötasu) on ebaregulaarne, viimase nelja kuu jooksul 670-1000 eurot kuus. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 21 665,56 eurot, sealhulgas Maksu -ja Tolliameti nõue summas 3151,20 eurot (menetluskulud), Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue summas 922,58 eurot (menetluskulud ja sundraha), Politsei- ja Piirivalveameti nõue 40 eurot (trahv), kriminaalmenetlustes (1-17-2277 ja 1-18-4958) välja mõistetud kahjuhüvitised summas 6890 eurot, xxx nõue 47,22 eurot ja erinevad võlanõuded (peamiselt kiirlaenud) summas 10 614,56 eurot.
4.Võlgnikul puudub vara, samuti ei tuvastanud usaldusisik vara tagasivõitmise ega -nõudmise võimalusi. Võlgniku nimele ei ole praegu ega viimase viie aasta vältel olnud registreeritud sõidukeid ega väikelaevu. Võlgnikule ei kuulu ega ole kuulunud kinnisvara. Võlgnik ei ole aastatel 2020-2023 esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsioone. Kuna võlgnik ei teeninud sel perioodil maksustatavat tulu, siis enamkinnipeetud ja tagastamisele kuuluvat tulumaksu pole. Võlgniku Luminor Bank AS konto on suletud 2019. aastal, ning samast ajast puuduvad toimingud võlgniku Swedbank AS kontol. LHV Pank AS konto saldo ei ole arestitav.
5.Usaldusisiku hinnangul on peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku õigusvastane käitumine ning pikaajaline sissetuleku puudumine. Makseraskused ilmnesid hiljemalt 2013. aastal, mil algatati täitemenetlused, mis ei ole tänaseni lõppenud. Võlgnik on süüdi mõistetud muuhulgas arvutikelmuses ja maksude väärarvutuses, mis võib anda alust FiMS § 45 lg 3 p 1 alusel kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
6.Võlgnik teatas 08.05.2024 kohtule, et soovib esitatud avaldusest loobuda.
7.Kohus, tutvunud maksejõuetusavalduse ning usaldusisiku aruande ning selle lisadega, samuti võlgniku 08.05.2024 avaldusega, on seisukohal, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. 2/4
2-24-3733
8.Võlgnikul on TsMS § 477 lg 6 kohaselt (koosmõjus FiMS § 4 lg-ga 1) õigus esitatud avaldus tagasi võtta. FiMS § 18 lg 2 teise lause kohaselt ei saa kohus võlgniku tahte vastaselt tema pankrotti välja kuulutada, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik. Maakohus jätab võlgniku maksejõuetusavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1).
9.Maakohus peatas 08.04.2024 määrusega võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni menetluse lõppemiseni. Täitemenetluste peatamise toime langeb ära alates käesoleva määruse jõustumisest (FiMS § 7 lg 1 teine lause).
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FiMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu võlgniku kanda.
11.Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 1586 eurot (toimingud mahus 10 tundi, tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FiMS § 54 lg 2). Ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg (PankrS § 23 lg 2).
12.Kuigi usaldusisik on taotlenud tasu 10 tunni eest, nähtub usaldusisiku poolt esitatud aruande kohaselt, et ülesannete täitmisele kulus 9 tundi. Usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teostanud järgmised toimingud: menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga suhtlemine, kohtuotsuste ja arveldusarvete väljavõtete analüüs – 2 tundi, taotluste ja päringute esitamine võlgniku ja temaga koos elavate pereliikmete vara kohta – 1 tund, vara ja võlanimekirjade koostamine – 1 tund, aruande (hinnangu) koostamine – 5 tundi.
13.Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval aastal on töötasu alammääraks 820 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusele nr 113. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot (millele lisandub käibemaks). Usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seaduses ette nähtud ülemmäära.
14.Usaldusisiku aruandest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele. Toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus võlgnikult välja usaldusisiku tasu 9 tunni eest summas 1170 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 1170 * 1,22 = 1427,40 eurot.
3/4
2-24-3733
15.Võlgniku varast ei piisa usaldusisiku tasu maksmiseks, mistõttu tuleb see hüvitada riigi vahenditest (FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel). Maakohus kohaldab PankrS § 23 lg 4 analoogia alusel, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud.
16.Riigi vahenditest ei hüvitata PankrS § 23 lg 4 ja TsMS § 183 lg 2 kohaselt usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest hüvitatava tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra on kehtestanud justiitsminister PankrS § 23 lg 51 alusel.
17.Justiitsministri 01.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (s.o 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra alusel on usaldusisikul õigus saada tasu 594 eurot (9 tundi * 66 eurot). See ei ületa TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordset alammäära.
18.Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuna büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101022741), lisandub tasule käibemaks. Usaldusisikule tuleb seega riigi vahenditest hüvitada 594 * 1,22 = 724,68 eurot. Ülejäänu jääb võlgniku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.