OÜ OMUL-FOT (pankrotis) hagi OÜ OMUL-FOT (pankrotis) 03.04.2024 alanud ja 10.04.2024 lõppenud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ OMUL-FOT (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosaline ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): OÜ OMUL-FOT (pankrotis), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1.OÜ OMUL-FOT (pankrotis, võlgnik, hageja) esitas 19.04.2024 Harju Maakohtule hagi tema pankrotimenetluses 03.04.2024 alanud ja 10.04.2024 lõppenud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
Hagiavalduse kohaselt kuulutati 27.01.2021 välja võlgniku pankrot (tsiviilasi nr 2-2013345). Võlausaldaja OSAÜHING ALBERGRUPP TEENUSED (edaspidi: AT) esitas 08.02.2021 nõude summas 2 250 560,31 €, mis jäi 27.05.2021 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Vastuväited esitasid ERST Finance AS ja võlgniku pankrotihaldur (edaspidi: haldur). AT esitas vastuväite esitajate vastu hagi, mida menetleb Harju Maakohus tsiviilasjana nr 2-21-9777.
1.2.Haldur avaldas 27.03.2024 võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku teate, milles märgiti päevakorraks tsiviilasjas nr 2-21-9777 kompromissi puudutavate küsimuste arutelu ja otsuste vastuvõtmine. Koosolek algas 03.04.2024, kuid see katkestati halduri määratud häälte üle tekkinud vaidluse tõttu. Koosolek jätkus 10.04.2024 Harju Maakohtus, kus kohtunik määras võlausaldajatele hääled ja üldkoosolekul võeti vastu otsus sõlmida tsiviilasjas nr 2-21-9777
kompromiss, millega tunnustatakse AT nõuet summas 1 794 453,39 € ja poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
1.3.Hageja leiab, et kompromissi sõlmimise otsus on vastuolus seadusega. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus võeti vastu vaidlustatud nõuetest tuleneva häälteenamusega, 2580 poolt- ja 624 vastuhäälega, kusjuures poolthäältest 2250 olid AT-le määratud hääled. Kui AT-le poleks hääli määratud või kui kompromissi kinnitamisel poleks tema häältega arvestatud, ei oleks kompromissi sõlmimise otsust võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud.
1.4.Lisaks leiab hageja, et võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsus ei ole kõigi võlausaldajate huvides. Tsiviilasjas nr 2-21-9777 tõstatas haldur kahtluse, et AT nõuded on alusetud. Võlgniku juhatuse liige allkirjastas 18.11.2022 kinnituskirja, mille kohaselt on AT nõue suures osas fiktiivne ega põhine tegelikel tehingutel.
1.5.Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega kavandatav kompromiss rikub ka võlgniku huve, sest AT nõude puudumisel on võimalik, et võlgnik ei ole tegelikult maksejõuetu. Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsuse järgne kompromiss kohtus kinnitatakse, on ilmselge, et võlgnikul ei jagu vara kõigi nõuete täielikuks tasumiseks. Arvestades asjaoluga, et AT nõue ei ole tõendatud, rikuks sel viisil vaidlustatud nõuetest tuleneva häälteenamusega heade kommete vastaselt läbi surutud kompromiss oluliselt võlgniku õigusi.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus keeldus 24.04.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast, sest hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.
2.1.PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib mh võlgnik nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
2.2.PankrS § 82 lg 4 ls 1 sätestab, et kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Häälte arvu määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse (PankrS § 82 lg 4 ls 3). Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldajate häältega, kellele antud häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud, võib see PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada. See tingimus pole käesoleval juhul täidetud, sest AT-le häälte määramise määrust tsiviilasjas nr 2-20-13345 ei vaidlustatud.
2.3.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga, mis TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi toob kaasa menetluse lõppemise otsust tegemata, kui kohus kompromissi kinnitab. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. PankrS § 83 lg 3 kohaselt ei saa vaidlustada üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse. Kuivõrd kohus kontrollib tsiviilasjas nr 2-21-9777 kompromissi kinnitamist otsustades selle kooskõla heade kommete, seadusega ja oluliste avalike huvidega, siis ei saa sama kontrolli teha pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosoleku otsuse üle.
2.4.Lisaks märkis maakohus, et kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 104 lg 1 alusel sai võlgnik ise esitada vastuväite võlausaldaja nõudele, mida võlgnik käesoleval juhul ei teinud.
2 (3)
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
3.Hageja esitas 03.05.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, hagi menetlusse võtta ja saata lahendamiseks maakohtule.
3.1.Hageja leiab, et maakohus kohaldas PankrS § 83 lg 1 valesti. Selle sätte alusel esitatava võlgniku kaebuse eeldus ei ole varasem vastuväide AT nõudele ega AT-le antud häälte vaidlustamine.
3.2.Samuti on ekslik maakohtu arusaam PankrS § 83 lg-st 3. Viidatud säte kohaldub, kui seaduse alusel on pankrotimenetluse üle järelevalvet teostava kohtuniku pädevusse antud asjakohane õigus (nagu nt PankrS § 68 lg 2; § 76 lg 3; § 81 lg 3). Igal juhul on sellised juhtumid nimetatud PankrS-s. Viidatud säte ei laiene TsMS § 430 lg 1 alusel kohtu poolt kinnitatavale kompromissile.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 06.05.2024.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Ringkonnakohus nõustub kaebuse mõlema väitega. Maakohtul ei olnud võimalik TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda, sest hageja nõude rahuldamine pole õiguslikult välistatud.
6.1.PankrS § 83 lg 1 alusel nõude esitamist ei välista üldkoosolekul hääletamisel arvesse võetud häälte vaidlustamata jätmine ega varem mõne võlausaldaja nõudele vastuväite esitamata jätmine. Viidatud sätte järgi saab mh võlgnik tugineda väitele, et vaidlusalune otsus ei vasta seadusele, selle tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda või otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Võlgniku hagi menetlusse võtmisel saab kohus üksnes kontrollida, kas hagis esile toodud asjaoludel on vähemalt võimalik vaidlusaluse otsuse vastuolu seaduse, ette nähtud korra või võlausaldajate huvidega. Kuivõrd käesoleval juhul on otsustatud kompromissi kinnitamine ühe võlausaldaja nõude tunnustamise vaidluses, siis ei saa välistada, et otsus võib olla vastuolus heade kommetega (st ka seadusega) või rikkuda võlausaldajate ühiseid huve.
6.2.PankrS § 83 lg 3 kohaldamisala on piiratud PankrS järgi kohtulikule kontrollile allutatud võlausaldajate üldkoosoleku otsustega. Konkreetselt ei saaks tsiviilasja nr 2-21-9777 lahendav kohus kontrollida, kas käesolevas asjas vaidlusalune võlausaldajate üldkoosoleku otsus on õiguspärane. Kompromissi ja selle sõlmimist võimaldava võlausaldajate otsuse ese, aga ka kontrolli kriteeriumid on erinevad.
7.Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
8.Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (TsMS § 173 lg 3).
9.TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 ls 1 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.