Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks 08.01.2024. Kohus tegi päringud selgitamaks välja võlgniku sissetulekud kohustustest vabastamise perioodi vältel. Kohtutäitur Kaire Põlts esitas seisukohad võlgniku taotlusele 05.01.2024 ja 12.01.2024, tuues välja, et asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks teinud võlausaldajatele väljamakseid ega ka seda, kas võlgnik on tegelenud tulutoova töökoha otsimisega, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid täitma asuda. Kohtutäitur ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. Kohus kuulas võlgniku 08.02.2024 ära ning teatas lahendi avalikult teatavakstegemise aja.

Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi, jättes kohtule esitamata andmed oma töökoha, sissetulekute ja varade kohta, samuti selle kohta, kas võlausaldajatele on võimalik olnud väljamakseid teha. Harju Maakohtu 02.09.2016. a määruse kohaselt on võlgnikul kohustus esitada kohtule igaaastaselt alates nimetatud määruse kuupäevast aruanne PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 nimetatud kohustuste täitmise kohta. Vaatamata kohtu korduvatele nõuetele ja selgitustele ei ole võlgnik enda usaldusisikuna esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud nõutud tähtajaks aruandeid, kus oleks välja toodud ammendav ja täielik teave ja tõendid võlgniku tulutoova tegevuse või selle otsimise ja sissetulekute kohta. Harju Maakohus pikendas 17.06.2022 kohtumäärusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohustades võlgnikku esitama kohtule hiljemalt 01.07.2022 võlgniku kõikide arvelduskontode väljavõtted, andmed võlgniku kõikide sissetulekute ja seoste kohta äriühingutega ning võlgniku igakuiste kulutuste kohta perioodil 02.09.2016-30.06.2022. Kohus tõi nimetatud määruses välja, et praegusel ajal ei ole võimalik võtta seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta ammendava informatsiooni puudumise tõttu. Vaatamata kohtu poolt viidatule, võlgnik nõutud andmeid ei esitanud ja kohtu poolt sätestatud kohustust ei täitnud. Täiendavalt nähtub päringute vastustest, mille kohus tegi kohustustest vabastamise menetluse perioodi kohta Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, Sotsiaalkindlustusametile, Pensionikeskusele, Töötukassale ning Maksu- ja Tolliametile, et võlgniku arvelduskontole ASis SEB Pank on perioodi (02.09.2016-02.09.2023) vältel toimunud laekumisi kokku üle 67700 euro, millest lähtuvalt oli arvutuslik keskmine sissetulek kalendriaastas ca 9682,82 eurot (kohus ei võtnud arvesse võlgniku arvelduskontole Töötukassa poolt makstud A. K.ile määratud töötutoetust kokku summas 1303,20 eurot). Kohtu ette toodud asjaoludest lähtuvalt on võlgnikul 1 alaealine ülalpeetav. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et võlgniku sissetulek oli kohustustest vabastamise menetluse perioodil suuruses, mis ületas täitemenetluse seadustikus sätestatud sissetulekut, millele ei saa sissenõuet pöörata. Täiendavalt on võlgnik esitatud aruannetes viidanud tööandjana Family Fitness Klubile, kuid on jäänud välja toomata, et kohustustest vabastamise perioodi jooksul on ta tulu saanud ka KVABRIK OÜ-st (2016.a), Speed Motors OÜ-st, Logistika Pluss Osaühingust, ILP Baltic OÜst ja Aktsiaseltsist Eesti Post ning väljamakseid on võlgnikule teinud ka Tervisekassa (2016., 2018., 2020., 2021. ja 2022.a), Sotsiaalkindlustusamet (2023.a) ning võlgnik on välja võtnud oma II pensionisamba kokku summas 2297,93 eurot. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtub, et läbi viidud treeningute eest on võlgnikule tasutud ka vahetult treeningul osalejate poolt ülekannetega – kohtul puudub informatsioon, kas treeningute eest on tasutud ka sularahas ja kui, siis millises ulatuses – millest lähtuvalt ei ole võlgnik kohtu ette toonud ammendavaid andmeid oma sissetulekute kohta kohustustest vabastamise perioodil. Võlgnik on aruannetes välja toonud, et tal ei ole võimalik olnud tasuvat töökohta leida lähtuvalt lapse eest hoolitsemise vajadusega. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgniku laps oleks erivajadusega, mis takistaks vanemal lapsekasvatamise kõrvalt tasuvat tööd leida. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud PankrS § 173 lõikest 2 tulenevaid kohustusi sh ei ole võlgnik esitanud kohtule (täielikke ja ammendavaid) andmeid oma tulude ja vara kohta. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine või nende tegemine lähtuvalt reaalsest sissetulekust kohustustest vabastamise perioodi vältel. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus võlausaldajatele väljamakseid teha ning kohtule täielike andmetega nõuetekohaseid usaldusisiku aruandeid esitada tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kohtu hinnangul esineb alus PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad V. K.i kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.