lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-1390/6

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 09.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-1390/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1358
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12a korteriühistu80250874(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.mail 2024. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-1390

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12a korteriühistu avaldus A. S. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12a korteriühistu (registrikood 80250874, asukoht Torujõe tn 31-18, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30327)

Avaldaja lepinguline esindaja:

Vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post: [email protected])

Puudutatud A. S. (isikukood XXX, elukoht XXX, tel isik: +XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12a korteriühistu avaldus rahuldada.
2.Välja mõista A. S.lt Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12a korteriühistu kasuks võlg 5330 (viis tuhat kolmsada kolmkümmend) eurot 33 senti.
3.Välja mõista A. S.lt Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12a korteriühistu kasuks viivis alates 26.01.2024.a kuni põhinõude (4582,80 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Menetluskulud jätta A. S. kanda. 4.1 Välja mõista A. S.lt Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12a korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 293 (kakssada üheksakümmend kolm) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Toimetada kohtulahendi ärakiri A. S.le kätte avalikult, avaldades lahendis resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1.Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12a korteriühistu esitas 25.01.2024.a. Viru Maakohtule avalduse A. S. vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt Kohtla-Järve linn Sõpruse tn 12a korteri nr X (registriosa number XXX) omanik on A. S.. Seega on A. S. Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12a korteriühistu liige. KohtlaJärve linn, Sõpruse tn 12a korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastub maja hooldus, remondifond, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter, prügivedu, küte, gaas, koristaja. Maja hooldustasu ja remondifond arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Tariife kinnitab üldkoosolek. Vee ja kanalisatsiooni, üldelektri, prügiveo, kütte, gaasi eest esitatud arved (kulud) on seotud kommunaalteenuste tarbimisega (arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid). Puudutatud isiku võlgnevus koosneb ajavahemikul jaanuar 2017– detsember 2023 esitatud, kuid korteriomaniku poolt maksmata jäetud arvetest. Seisuga 01.01.2024. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 4582,80 eurot ja viivisevõlg 747,53 eurot. Avaldaja märgib, et korteriühistu juhatuse liige on korduvalt suhelnud A. S.ga võlgnevuse suuruse osas, andnud võlasumma tasumiseks tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid sellest hoolimata tasub A. S. arveid äärmiselt ebaregulaarselt kandes aegajalt ühistu arvele väikeseid summasid erinevas suuruses ega ole kohaselt oma jooksvaid arveid tasunud. Korteriühistu palub A. S.lt välja mõista: võlg 4582,80 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 747,53 eurot, viivis TsMS § 367 alusel alates 26.01.2024.a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni; Menetluskulud 297 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 240 eurot õigusabikulu) palub avaldaja jätta A. S. kanda.
2.Kohus saatis A. S.le korteriühistu avalduse koos lisadega aadressil „XXX“. Materjalid on kohtule tagastatud märkega „2 katset ebaõnnestunud“. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid aadressitel „XXX“, “XXX“, kuid materjale ei õnnestunud kätte toimetada. Kohus saatis asjast puudutud isikule materjalid ka e-posti aadressil XXX kuid vastus puudub. Kohus toimetas asjast A. S.le menetlusdokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul avalduse ja selle lisade ning menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest arvates kirjalikult vastama.

A. S. kohtu määratud tähtajaks omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab avalduse.

4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
5.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et A. S. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on XXX (registriosa number XXX) omanik A. S. (dtl 1718), seega on ta Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12a korteriühistu liige (vt ühistu põhikirja p 2.1, dl 9).
6.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva KrtsS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).
7.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 17-18); korteriühistu põhikirja (dtl 9-16); võlatõendi (dtl 19) mille kohaselt on 01.01.2024 seisuga võlg 4582, 80 eurot + viivis 747,53 eurot); kliendikaardi (dtl 20-22), millelt nähtub A. S. võla kujunemine, korteriomanikule esitatud arved ning andmed tasumise kohta); arveldused korteriomanikuga (osutatud teenuste kululiikide kaupa, dtl 23-30) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1).

Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine (mida heidab

avaldaja ette A. S.le). Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu. A. S. ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Kuna A. S. ei ole omapoolset seisukohta avaldatule esitanud loeb kohus, et puudutatud isiku on avalduses esitatud asjaolud ja nõude (sh suuruse) omaks võtnud.

8.Avaldaja on esitanud ajavahemikul 31.01.2017-31.12.2023 korteriomanikule tasumiseks arveid kogusummas 7789,24 eurot (millest põhinõue 6259,12 eurot ja viivis 1530,12 eurot); samal perioodil on korteriomanikult laekunud 2781,46 eurot (sellest arvestatud põhinõude katteks 1995.86 eurot ja viivise katteks 785,83 eurot); tasumata 5330. 33 eurot (põhiosas 4582,80 eurot + viivis 747,53 eurot) (vt dtl 20-22). Kuna puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks tal kohustus tasuda, rahuldab kohus avaldaja nõude ning mõistab A. S.lt välja 5330, 33 eurot (millest põhinõue 4582,80 eurot ja viivis 747,53 eurot). Avaldaja nõuab viivist TsMS § 367 alusel alates 26.01.2024.a. VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab ka tulevikus sissenõutavas muutuva viivise nõude. Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 240 eurot, kokku 293 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 293 eurot.
10.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja