09.05.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-23-112810
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1325,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); hageja lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: X (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Coop Finants AS ja kostja vahel 08.03.2022 sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 799,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 29.07.2022 kuni 14.02.2024 eest 129,62 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (799,51 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.02.2024 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 669,89 eurot.
4.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja intress 58,15 eurot, viivise nõue 117,53 euro ulatuses ja teenustasu nõue 26,85 eurot.
Jätta hageja menetluskulud 78,75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21,25% ulatuses hageja kanda.
6.Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 572,51 eurot. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 572,51 euro) tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Tartu Maakohtule 14.02.2024 hagi kostja vastu võla nõudes. Tartu Maakohus edastas 29.02.2024 määrusega hagiavalduse kohtualluvusel Harju Maakohtule. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 799,51 eurot, intressid 58,15 eurot, teenustasu 26,85 eurot, hagi esitamise seisuga (14.02.2024) sissenõutavaks muutunud viivised 247,15 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt (799,51 eurot) alates 15.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
2.Hageja selgitab, et nõue tuleneb kostja ja Coop Finants AS vahel 08.03.2022 sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust nr XXX. Lepingu kehtivuse ajal kasutas kostja krediiti summas 799,51 eurot ja ei ole tagasimakseid teostanud. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 799,51 eurot. Nõue on loovutatud hagejale 10.08.2022. 28.03.2024 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et leping on seotud füüsilise krediitkaardiga, mille aktiveerimisel sai kostja kaardiga maksmisel krediiti kasutada. Eraldi kostjale krediiti välja ei makstud. Krediidi kulukuse määr oli lepingus märgitud 23,59%. 28.03.2024 esitatud seisukohas on hageja selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et kasutusse võetav krediidisumma on 1200 eurot, intressimäär on 19,9% aastas, igakuine hooldustasu on 0,95 eurot ning kogu krediit tagastatakse 12 kuu jooksul. Hageja selgitab, et kostja pidi igakuiselt 05. kuupäevaks tagastama kasutatud krediidi ning lisaks maksma intressi ning muid tasusid. Vastavalt hinnakirjale kohustus kostja tasuma kuutasu 0,95 eurot ja teenustasu sularaha väljavõtmise eest Coopi kauplustes 1 euro + 2,5% tehingu summast. Kostja kohustus lepingu tingimuste p 6.1 alusel tasuma pangale igakuised tagasimaksed panga poolt edastatud e-arve või iseteeninduskeskkonnast võetud väljavõtte alusel. Kostja rikkus lepingut ja ei tagastanud kasutatud krediidi summas 799,51 eurot, samuti jättis kostja tasumata igakuise intressi summas 58,15 eurot ja teenustasu summas 26,85 eurot alates 05.04.2022. Hageja väitel ei ole kostja alates 05.04.2022 lepingu katteks tagasimakseid teinud. Hageja selgitab, et Coop Finants AS teavitas kostjat 30.06.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja 21.07.2022 võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles Coop Finants AS lepingu 28.07.2022 üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel ostulimiit 799,51 eurot. Kõik teated on Coop Finants AS edastanud kostjale ostja poolt lepingu sõlmimisel avaldatud e-posti aadressile xxx, millelt on kostja ka Coop Finants AS-ga suhelnud. Hageja märgib, et Coop Finants AS ütles 28.07.2022 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja tingimuste punkti 13.4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile xxx ning nõudis kostjalt lepingu nr XXX raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist (lisa 3). Hageja märgib, et laenuandja teavitas kostjat 17.08.2022 teatisega kostja ja Coop Finants AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamist Aktsiaseltsile PlusPlus Capital alates 10.08.2022 (lisa 4). Hageja palub kostjalt välja mõista lepingus kokkulepitud intressimääras 19,9% aastas tasumata intress kokku summas 58,15 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 08.03.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 28.07.2022 kogunenud intress). Tingimuste p 5.2 järgi arvestas Coop Finants AS intressi alates ostulimiidi kasutamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu
11.kuupäevast kuni vastava summa tagasimaksmiseni ja p 5.3 järgi lähtus krediidiandja intressi arvestamisel tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360 päevasest aastast. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostja teenustasu ajavahemikul 13.03.2022-21.03.2022 tarbitud teenuste eest ja kuutasu kokku 26,85 eurot. Tingimuste p 5.6 järgi pidi kostja tasuma teenustasu kasutatud lisateenuste eest vastavalt hinnakirjale. Teenustasuks oli tasu ostulimiidi kasutamise eest ja sularaha väljavõtmise eest Coop kauplustes. Teenustasud kuulusid tasumisele esimesel järgneval maksepäeval, sisaldudes vastaval maksepäeval tasumisele kuuluvas tagasimakses. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (krediidiga seotud kulud), kaasneb viivis maksetega hilinemisega intressimääraga samas määras. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 799,51 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 19,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas, võlgnetavalt summalt alates lepingu ülesütlemise päevast kuni hagi esitamise seisuga. Hageja palub käesoleva hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 19,9% aastas, ajavahemiku 28.07.2022-14.02.2024 eest summas 247,15 eurot. Samuti palub hageja mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 799,51 eurot alates 15.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Lepingu tingimuste p 6.4 ja 6.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 17.08.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot (lisa 5.1), 15.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 5.2) ja 20.11.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 5.3). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 nõuab hageja sissenõudmiskulu 35 eurot hüvitamist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Hagi on kostjale kätte toimetatud 14.03.2024 saatmisega kostja poolt kohtule maksekäsu kiirmenetluses avaldatud eposti aadressile TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud Kohus tuvastas, et kostja sõlmis Coop Finants AS-ga 08.03.2022 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu XXX, leping on kostja poolt samal kuupäeval digiallkirjastatud. Lepingu kohaselt oli krediidilimiit 800 eurot. Intressimäär 19,9% aastas (krediidi kulukuse määr 23,59%). Viivisemäär oli kokku lepitud kui lepingujärgne intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr. Iga kuu 5. kuupäevaks pidi kostja lepingu järgi tegema tagasimakseid summas 32 eurot. Lepingus avaldatud kostja kontaktaadress oli xxx ja e-postiaadress xxx. Lepingule olid lisatud Säästukaart Pluss lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Viimase kohaselt oli aga kasutusse antav krediidisumma 1200 eurot ning igakuine tagasimakse 96 eurot. Intressimäära kohta on teabelehes märgitud „19.9% aastas. Fikseerimata intressimäär.“ Kohus on seisukohal, et teabeleht ei kajastanud seega lepinguga kokku lepitut. Sellele vaatamata sisaldas leping nõutud andmeid ning krediidi kulukuse maksimaalset määra ei ületatud.
Kohus tuvastas krediidiandja poolt koostatud tehingute väljavõtte alusel (dtl 93), et krediidiandja andis kostja kasutusse 799,51 eurot ajavahemikus 13.03.2022-21.03.2022.
5.Krediidi kulukuse määr Krediidi kulukuse määr oli lepingus märgitud 23,59%. Lepingu sõlmimise hetkel oli krediidi kulukuse määra ülempiir 50,85%, seega jäi nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr ülemmäära piiresse.
6.Nõude loovutamine Kohus tuvastas, et nõue on hagejale loovutatud (dtl 141).
7.Vastutustundliku laenamise põhimõte Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: Otsuse tegemisel kontrollib Coop Finants kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt (sh Rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS, Coop Pank AS-i grupi ettevõtted) vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Kliendi isikusamasuse tuvastamine toimub vastavalt Coop Panga protseduurile. Elektroonilise identifitseerimise piir on alates 3000.00 EUR Arvestades laenusummat ja taotleja esitatud andmeid ei olnud kontoväljavõtte esitamine ega füüsiline isikutuvastamine nõutav. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud Pangal kahtlust saadud andmete õigsuses ja Pank jõudis järelduseni, et Kostja koondreiting on aktsepteeritav, kostja on krediidivõimeline ja suuteline oma igakuisest sissetulekust teenindama krediidi summas
800.Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust VÕS § 4034 kohaselt. Hageja on esitanud dokumendi „X otsustusmootor taotlusele“ (dtl 127), ent sellest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekut ja selle allikat (andmeread „Emta andmed“, „tööandjad“ on tühjad), tühjad on ka read „Taust ee report“, „Krediidiinfo aktiivsed võlgnevused“. Hageja ei ole ka välja toonud, mida kostja ise avaldas, kas ja millal ta laenutaotluse täitis või et kust üldse mida kontrolliti. Seega ei ole hageja esitanud mingeid andmeid, millest saaks järeldada, et algne krediidiandja vastutustundliku laenamise kohustust täitis.
8.Põhivõla nõue Hagis nõuab hageja põhivõlgnevust 799,51 eurot. Kohus tuvastas krediidiandja poolt koostatud tehingute väljavõtte alusel (dtl 93), et krediidiandja andis kostja kasutusse 799,51 eurot ajavahemikus 13.03.2022-21.03.2022. Hageja väitel ei ole kostja lepingu katteks tagasimakseid üldse teinud (dtl 138 ja 122). Kuivõrd kostja ei teinud tagasimakseid, oli kostja lepingu üles ütlemise ajal, s.o 28.07.2022 võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega (aprill kuni juuli). Kohus tuvastas, et algne krediidiandja on lepingu üles öelnud 28.07.2022 (eelnevalt anti täiendav tähtaeg ning ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise teated saadeti kostjale e-postiga, dtl 125, 126). Kohus rahuldab hagi põhinõude osas ja mõistab kostjalt välja põhivõla 799,51 eurot.
9.Intressinõue Hagis nõuab hageja intressi 58,15 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral krediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Lepingu sõlmimise ajal 08.03.2022 oli seadusjärgse intressi määr 0%. Seega jääb hageja intressinõue rahuldamata.
10.Viivisenõue
Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 19,9% aastas, ajavahemiku 28.07.2022-14.02.2024 eest summas 247,15 eurot. Kohus selgitab, et kuna leping öeldi üles 28.07.2022, siis saab viivist hakata arvestama alates järgmisest päevast, so 29.07.2022. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda sissenõutavalt summalt viivist, ent kohtu hinnangul tuleb viivist sellises olukorras arvestada analoogselt VÕS § 4034 lg 7 regulatsiooniga seadusjärgses viivise määras tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Õigust kohaldab kohus ise, seega rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 alusel ning mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses määras võlasummalt 799,51 eurot alates 29.07.2022 kuni 14.02.2022, so kokku 129,62 eurot (perioodi 29.07.2022 - 31.12.2022 eest määras 8% aastas, perioodi 01.01.2023 - 30.06.2023 eest määras 10,5% aastas, perioodi 01.07.2023 - 31.12.2023 eest määras 12% aastas, 01.01.2024 - 14.02.2024 eest määras 12,5% aastas). Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt (799,51 eurot) alates 15.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. TsMS § 367 esimese lause kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates hagiavalduse esitamisele järgmisest päevast mõistab kohus välja põhivõlalt (799,51 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (129,62 eurot) mitte enam kui põhinõude ulatuses, so mitte rohkem kui 669,89 eurot (799,51-129,62).
11.Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja nõuab hagis võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Leping öeldi üles 28.07.2022. Hageja toob välja, et hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 17.08.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot (lisa 5.1), 15.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 5.2) ja 20.11.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 5.3). Hageja viitab, et vastavalt tingimuste p-dele 6.4 ja 6.5 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Kohus märgib, et tingimuste punktid ei sisalda tasu summat, vaid viitavad hinnakirjale. Hageja poolt kohtule esitatud hinnakirjas (dtl 92) on üksnes 5 euro suurune tasu meeldetuletuse saatmise eest. Seega saab kohus rahuldada kolme kirja tasu kokku summas 15 eurot. VÕS § 1132 seab ülempiirid sissenõudmiskulude hüvitamisele ning selle lg 2 punktist 3 tuleneb, et tasu saab nõuda kuni kolme meeldetuletuskirja eest (esimene kuni 25 eurot, teine ja kolmas kumbki kuni 5 eurot). VÕS § 1132 sätestab piirmäärad, mitte ei seadusta kahjuhüvitisnõude hinnakirja.
12.Teenustasu nõue Hagiavaldusest nähtuvalt pidi kostja tasuma lepingu tingimuste p 5.6 järgi teenustasu kasutatud lisateenuste eest vastavalt hinnakirjale. Teenustasud kuulusid tasumisele esimesel järgneval maksepäeval, sisaldudes vastaval maksepäeval tasumisele kuuluvas tagasimakses. Kostja kasutas krediiti Coop Eesti kauplustes ja sularaha väljavõtmiseks Coop Eesti kaupluste kassadest ajavahemikul 13.03.2022-05.06.2022, mille eest on arvestatud tasu 24 eurot (4x4,75; 5 eurot) ja kuutasu 05.04.2022-05.06.2022 eest 2,85 eurot (3x0,95). Hageja poolt kohtule esitatud hinnakirjas (dtl 92) on kuutasu 0,95 eurot ja sularaha väljavõtmise tasu Coopi kauplustes 1 € + 2,5% tehingu
summast. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et algne krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust VÕS § 4034 kohaselt. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt lepingu tasu, haldustasu, kaarditasu, raha väljavõttetasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (muuks tasuks ei loeta viivist ega sissenõudmiskulusid). Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja teenustasu nõude summas 26,85 eurot rahuldamata.
13.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 427 eurot (koos käibemaksuga). Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 1325,76 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot summas 350 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 427 eurot koos käibemaksuga järgmiselt: -dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi; -hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja
põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on 3,5 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 447 eurot koos käibemaksuga (3,5 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 727 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 447 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud 14.03.2024 saatmisega kostja poolt kohtule maksekäsu kiirmenetluses avaldatud e-posti aadressile TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 14.02.2024 esitatud hagi hind oli 1325,76 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 799,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 29.07.2022 kuni 14.02.2024 eest 129,62 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (kokku 799,51 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.02.2024 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 669,89 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1044,07 euro ulatuses (799,51 + 129,62 + 15 + edasiulatuv viivis 1 aasta eest 99,94), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1325,76 eurot) 78,75%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 78,75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21,25% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 78,75% hageja põhjendatud menetluskuludest (727 eurot), millele vastab summa 572,51 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.