Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

sellest, millal nad vastavatest nõuetest või vastuväidetest teadlikuks saavad, millal need tekivad, ilmnevad või sissenõutavaks muutuvad (sh kui see leiab aset pärast käesoleva kokkuleppe sõlmimist).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

laenuandjale ei tagastanud. Kostjale anti 04.08.2023. a täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks hiljemalt 14.08.2023. a. Ka nimetatud kuupäevaks kostja laenusummat ei tagastanud. 02.11.2023 sõlmis laenuandja hagejaga nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega loovutas kõik kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevad laenuandja õigused ja kohustused hagejale. Kostjat teavitati nõudeõiguse loovutamisest samal päeval, s.o 02.11.2023. a. Kostja nõuet täitnud ei ole. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana tagastamata laenusumma 3000 eurot ja lisaks viivise summa tasumisega viivitamise eest alates 15.08.2023. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 105,53 eurot. Edasiulatuvalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Poolte taotlusel tühistab kohus 01.03.2024. a määruse, millega kohustati hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks kohtu deposiiti tagatis summas 2196 eurot. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega on võimalik lühendada. TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagilt riigilõivu summas 420 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel põhjendatud hagejale pool riigilõivust, s.o 210 eurot tagastada. Kohus tagastab riigilõivu hageja pangakontole, millelt riigilõivu tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.