TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu hagi S. M. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6702,49 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja TF Bank AB (publ.) (registrikood 556158-1041) Eesti filiaali (registrikood 14304235) kaudu, lepinguline esindaja S. R. Kostja S. M. (isikukood xxx; elu- ja asukoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista S. M.lt välja TF Bank AB (publ.) kasuks võlgnevus 5471,58 eurot, millest põhivõlgnevus 4797,94 eurot ja viivis 673,64 eurot.
3.Mõista S. M.lt välja TF Bank AB (publ.) kasuks viivis 4797,94 eurolt alates 07.05.2024 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid mitte enam kui 4124,3 euro ulatuses.
Määrata TF Bank AB (publ.) menetluskulude suuruseks 710 eurot, mis koosneb riigilõivust 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja õigusabikuludest 60 eurot.
6.Mõista S. M.lt välja TF Bank AB (publ.) kasuks menetluskulud 710 eurot. S. M. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 710 eurot.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.TF Bank AB (publ.) esitas Eesti filiaali kaudu 28.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5639,86 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada ning nõue S. M. vastu anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kuna juba sama asja maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 15.09.2023 ning loetakse kostjale kättetoimetatuks seega hiljemalt 01.10.2023 (15 päeva möödumisel). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 30.10.2023). TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see
2(5)
toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Asjaolud
3.TF Bank AB (publ.) nõuab 31.08.2023 hagis S. M.lt 4895,72 euro põhivõlgnevuse, 328,76 euro intresside, 23,60 euro haldustasu, 50 euro sissenõudmiskulude ja 31.08.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 479,12 euro väljamõistmist ja alates 01.09.2023 4895,72 eurolt viivist kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 18,9% aastas. Hageja nõue tuleneb hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 6.09.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. xxx, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot, intressiga 18,90% aastas, tagasimakseperioodiga 36 kuud, laenuhaldustasu 5,90 eurot, lepingutasu 0 eurot. Kostja kohustus tagastama TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule (igakuine osamakse suurus u 188,93 eurot). Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 8.02.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning 23.02.2023 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 5000 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks 104,28 eurot. Kostjal on tulenevalt laenulepingust alates 10.11.2022 osamaksest kuni lepingu lõppemiseni s.o 23.02.2023 ka intressivõlgnevus 328,76 eurot (lepingujärgses määras 18,90% aastas). Vastavalt 6.09.2022 sõlmitud laenulepingu eritingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu 5,90 eurot kuus. 23.02.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.11.2022-10.02.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 23,60 eurot (4 x 5,90). Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hageja on esitanud tõendina kostjale saadetud tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.7. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: tasulise kirja saatmine 17.04.2023 25 eurot; tasulise kirja saatmine 3.05.2023 5 eurot; tasulise kirja saatmine 26.06.2023 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja ka viivist 479,12 eurot põhivõla summalt 4895,72 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 31.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 18,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 4895,72 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 1.09.2023 18,9% aastas.
4.Tarbija krediidivõimelisust hinnati kostja laenutaotluse, pangakonto väljavõtte ja päringuvastuse alusel. Krediidiandja omandas muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi,
3(5)
regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel (analüüsitud kostja pangakonto väljavõtet ja tehtud maksehäireregistrist väljavõte).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta meeldetuletuskirjade tasu ja sissenõudekulude osas ning viivisearvutuse korrigeerimise osas.
6.Kohus märgib esmalt, et hagejaks ei saa olla Eesti filiaal, kes ei ole juriidiline isik, ning loeb seetõttu hagejaks välismaa äriühingu.
7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud. Kuigi kohtule on esitatud tõendina kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.05-01.08.2022 kohta ja maksehäireregistri väljavõte, ei ole hageja esitanud mingit teavet selle kohta, millised andmed kostja laenu taotledes esitas, kas ja kuidas neid andmeid pangakonto alusel kontrolliti ning milline oli hageja metoodika. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub neli laenukohustust Inbank Finance AS ees, mille igakuised maksed olid 14,55 eurot, 25,94 eurot, 25,71 eurot ja 35,70 eurot. Teadmata on kohustuste suurus, kestus jm andmed. Pangakontolt nähtuvad oletatavad palgamaksed keskmiselt xxx eurot kuus, kuid maikuu eest on ülekanne tehtud alles 27.06.2022, seejärel 03.07 ja 01.08. Kohtu hinnangul ei nähtu konto väljavõttest kostja igakuised kulutused majapidamisele ja muudele vajalikele kuludele. Seega on nende suurus teadmata. Esitatud konto väljavõte on vaid viimase 3 kuu kohta ning suur osa kontole laekunud summadest, s.h palk, sularaha sissemaksed, on sularahas välja võetud või tehtud üksikuid suuri tehinguid või ülekandeid. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja igakuiste kohustuste suurusi. Samuti puudub kindlus sissetuleku jätkuvuse ja aluse osas. Hageja on küll hagis märkinud, et lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel mh ka kostja esitatud laenutaotlusest, samas ei ole nimetatud taotlust kohtule esitatud ega hagis taotluses märgitut välja toodud. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on hagejal nende asjaolude tõendamise kohustus. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust.
8.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See ei välista põhinõude rahuldamist, 4797,94 eurot (5000 – 202,06 (kostja tagasimakse: põhiosa, intressi ja haldustasu katteks) tuleb kostjalt välja mõista.
9.Enne 2023. aastat oli intressimäär 0%. Kuigi alates jaanuarist 2023 on intressimäär 2,5%, ei ole hageja tagasimakseid uuesti määranud ning seega puudub selgus, kas ja millises ulatuses võiks hagejal olla intressinõue. Seetõttu jääb intressinõue rahuldamata.
10.Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid, jääb hagi rahuldamata ka haldustasu 23,60 euro ja sissenõudekulude 50 euro osas.
11.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
4(5)
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 18,9% aastas ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav, st antud juhul ei ole lepinguga kokku lepitud kõrgemat määra. Seega on viivisemäär perioodi 24.02.2023 30.06.2023 eest 10,50% (175,29€); 01.07.2023 - 31.12.2023 eest 12% (290,24€) ja 01.01.2024 – 06.05.2024 eest 208,11 eurot. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise summa kokku on 175,29+290,24+208,11=673,64 eurot.
13.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 630 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842).
15.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
16.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 710 eurot, sh riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 60 eurot.
17.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.