A M avaldus Tallinn, XX tn 12 korteriühistu vastu 190 euro väljamõistmiseks Lõpplahend hagita menetluses
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: A M (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja L N Puudutatud isik: Tallinn, XX tn 12 korteriühistu (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslikud esindajad V S, R L ja L I
Kohtuistungi toimumise aeg
26.04.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A M avaldus.
2.Mõista Tallinn, XX tn 12 korteriühistult välja A M kasuks 190 eurot.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4.Mõista Tallinn, XX tn 12 korteriühistult A M kasuks menetluskulud summas xx0,15 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tallinn, XX tn 12 korteriühistul tasuda käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras.
Määrus toimetada kätte avaldajale ja puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.A M (avaldaja, korteriomanik) esitas 17.04.2023 avalduse XX tn 12 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu 190 euro saamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja Tallinna linnas XX tn 12 korteri nr xx omanik. 27.12.2022 hilisõhtul tuvastas tehnik, et maja kanalisatsiooni püstikus on tekkinud ummistus kuuenda ja seitsmenda korruse vahel. Avaldaja korter asub teisel korrusel. Samal õhtul sulges santehnik veepüstiku. Santehnik valas kanalisatsiooni püstikusse järgmisel päeval torupuhastamise vedeliku. Ummistusest tekkinud takistus lahustus ning kogu püstikusse kogunenud reovesi paiskus kuuenda korruse kõrguselt A, tekkinud löögi tagajärjel purunes avaldaja köögis paiknev kanalisatsiooni püstik ning püstikus olnud reovesi valgus avaldaja kööki. Koristamine kestis kogu öö. Avaldaja tõi avalduses välja, et on sõlminud xxx AS-ga varakindlustuslepingu ning kindlustaja on hüvitanud ummistusest tekkinud kahju, välja arvatud omavastutuse summa 190 eurot. Avalduse kohaselt on A M proovinud ühendust võtta sellel teemal ka korteriühistuga, et nad hüvitaksid omavastutuse summa, kuid vastuseks sai A M, et kuna ta on juhatuse liige, siis on vaja läbi viia üldkoosolek. Selle tulemusena pöördus avaldaja kohtu poole.
2.Maakohus võttis 10.01.2024 määrusega avalduse menetlusse.
3.Puudutatud isik esitas 31.01.2024 oma seisukoha, milles palus kohtul arvestada, et A M pole esitanud puudutatud isikule mitte ühtegi dokumenti seoses oma köögi põranda ja mööbli kahjude likvideerimisega seotud arve tasumise kohta. Puudutatud isiku selgituste kohaselt rippus kanalisatsioonitoru korteris xx lõdvalt ning osa sellest oli märgata ka ühise püstiku seest. Rasvakorgi kukkumisel, mis asus kuuenda ja seitsmenda korruse vahel, purskas vedelikku korterisse sisse ainult 2. korruse korteri köögis olevast valamu alusest kapist. Puudutatud isiku seisukoha järgi ei olnud korteri xx kanalisatsiooni toru kinnitatud nõutavalt seina külge ning maja ühisesse kanalisatsioonipüstikusse sisenemisel puudus tihendus. Seoses sellega palub XX 12 korteriühistu menetluskulud välja mõista avaldajalt ning avaldaja enda võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Avaldaja esitas hooldustehniku I Z seisukoha 16.02.2024, milles tehnik leiab, et õnnetuse põhjusteks oli ummistunud kanalisatsioonitoru, mille puhastust ei tehtud õigeaegselt. Hooldustehniku hinnangul on korteris xx köögimööbel paigaldatud 2021. aastal ning enne 2022. aasta detsembri avariid lekkeid ei esinenud, kõik ühendused töötasid korralikult ja tihedalt.
5.Avaldaja esitas 16.02.2024 oma seisukoha puudutatud isiku vastusele, milles leiab, et avarii põhjuseks oli siiski rasvakorgi kukkumine, mitte korteris xx paigaldatud äravoolutoru. Avaldaja juhtis tähelepanu puudutatud isiku selgitusele, et ka juhul, kui valamu äravoolutoru ei oleks kinnitusest lahti murdunud, oleks reovesi paiskunud välja valamust ning kahjustanud köögimööbli tööpindu ja seadmeid. Kuna kahju põhjuseks on kanalisatsiooni püstiku ummistus, siis palub avaldaja jätta kõrvale puudutatud isiku vastuväited ning rahuldada avaldus.
6.26.04.2024 toimunud istungil osalesid avaldaja ja avaldaja esindaja, puudutatud isiku esindajad kohale ei ilmunud. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt sai puudutatud isik kohtukutse kätte 18.03.2024. 08.04.2024 helistas kohtusse puudutatud isiku juhatuse liige R L, kes teatas, et ei saa tervislikel põhjustel kohtuistungil osaleda, mispeale kohtuistungi sekretär selgitas talle, et sel juhul peab istungil osalema mõni teine puudutatud isiku esindaja. Pärast istungi algust helistas kohtuistungi sekretär korteriühistu juhatuse liikmetele L Iile ja V Sile, kes teatasid, et nad selle kohtuasjaga ei tegele.
7.Istungil tõi avaldaja esindaja välja, et puudutatud isiku poolt välja toodud märkus avaldaja dokumentide esitamata jätmise kohta ei vasta tõele. Avaldaja mööbli kahjustuste kõrvaldamise tasus kindlustus ning avaldaja soovib hüvitist vaid omavastutuse summas (190 eurot). Esindaja
sõnul ei vasta korteriühistu väide 108 euro nõude kohta samuti tõele, kuna avaldaja ei ole kunagi sellist summat nõudnud ning korteriühistul puuduvad selle kohta tõendid. Avaldaja esindaja sõnul jõudis avaldaja korterisse umbes ämbritäis vedelikku, ligikaudu 10 kg, mis ummistuse käigus kuuenda ja seitsmenda korruse vahele oli tekkinud. Kohtumääruse põhjendused
8.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja tõenditega leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi.
9.Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
10.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: -
avaldaja on Tallinnas asuva XX 12-xx korteriomandi omanik;
-
korterelamu korrashoiu eest vastutab puudutatud isik;
-
27.12.2022 hilisõhtul korteri xx omanik kutsus oma korterisse valvesantehniku, kes tuvastas, et maja kanalisatsiooni püstikus on tekkinud ummistus kuuenda ja seitsmenda korruse vahel ning samal õhtul sulges santehnik veepüstiku;
-
28.12.2022 santehnik valas kanalisatsiooni püstikusse torupuhastamise vedelikku, ummistusest tekkinud takistus lahustus ning kogu püstikusse kogunenud reovesi paiskus kuuenda korruse kõrguselt A, tekkinud löögi tagajärjel purunes avaldaja köögis paiknev kanalisatsiooni püstik ning püstikus olnud reovesi valgus avaldaja kööki;
-
avaldajal on sõlmitud xxx AS-ga varakindlustusleping. Kindlustaja on avaldajale hüvitanud ummistusest tekkinud kahju, välja arvatud omavastutuse summas 190 eurot;
-
avaldaja palus puudutatud isikul hüvitada talle omavastuse osa, kuid puuduatud isiku arvamusel oli vajalik üldkoosoleku otsus, kuna avaldaja kuulub korteriühistu juhatusse.
11.26.04.2024 toimunud istungil põhjendas avaldaja, et soovib XX 12 korteriühistult hüvitist vaid omavastutuse summa osas, s.o 190 eurot, kuna mööblile tekkinud kahju hüvitas avaldaja kindlustusfirma. Avaldaja sõnul jõudis tema korterisse ummistuse tagajärjel umbes ämbritäis vedelikku, mis oli kinni jäänud kuuenda ja seitsmenda korruse vahel olevasse kanalisatsiooni püstikusse.
12.Tellides ummistuse likvideerimise kuuenda ja seitsmenda korruse vahel, täitis korteriühistu oma kohustusi kaasomandi valitsemisel KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt. Selle tegevuse käigus on korteriühistus kohustatud hoiduma korteriomaniku eriomandi esemele kahju tekitamisest ning sellele tekitatud kahju hüvitamist on korteriomanikul õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel.
13.Korteriühistu on rikkunud oma kohustust vältida kaasomandi valitsemisel kahju tekitamist korteriomandi eriomandi esemele. Esitatud tõendite kohaselt tekkis kahju avaldajale vee kogunemisest ummistunud torustikku, mis tekitas torustikus tugeva surve ning põhjustas toru ühenduse katkemise avaldaja korteris. Torustiku hooldus kaasomandi osas on korteriühistu
ülesanne. Kahju tekkimist oleks saanud vältida ummistuse likvideerimisel nii, et ummistunud torustikku oleks kogunenud väiksem kogus vedelikku, mis oleks tekitanud väiksema surve. Korteriühistu ei ole vastu vaielnud kahju tekkimise faktile. Kindlustuspoliisiga on tõendatud, et avaldaja omavastutus oli 190 eurot. Korteriühistu on oma 31.01.2024 seisukohas väitnud, et avaldaja küsis talt esmalt kahju hüvitamist 108 euro ulatuses, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Avaldaja eitas kohtuistungil, et ta oleks kunagi korteriühistult 108 euro ulatuses kahju hüvitamist nõudnud. Seega on põhjendatud lugeda avaldajale tekkinud kahjuks 190 eurot. Korteriühistu on väitnud, et kahju tekkimise põhjustas toru vale paigaldus avaldaja eriomandi eseme piires. Avaldaja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et juhtumi eel oli toruühendus tema eriomandi eseme piires samasugune (dtl 35), nagu pärast kindlustusandja tellimusel xxx OÜ tehtud taastamistöid (dtl 71), mistõttu on juhtumieelset torude paigaldust põhjust pidada korrektseks. Kohtu hinnangul on antud asjaoludel korteriühistu vastutusele kohaldatav ka Riigikohtu praktikas korteriomaniku vastutusele kohaldatu: „Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav“ (RKTKo 19.03.2021 asjas nr 2-18-13xx9, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega eeldab kohus, et puudutatud isiku rikkumine ei olnud vabandatav.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus A M avalduse. Menetluskulud
15.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuigi lahend on tehtud avaldaja huvides, on avaldaja kohtusse pöördunud puudutatud isiku tekitatud kahju tõttu. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
17.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 1xx p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
18.Avaldaja esitas kohtule 26.04.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja kandnud järgmisi menetluskulusid: 1) riigilõiv – 50 eurot; 2) kliendiga kohtumine – 1 tund; 3) avalduse koostamine – 1,66 tundi; 4) puudutatud isiku vastusega tutvumine ja kliendiga nõupidamine – 0,66 tundi; 5) avaldaja seisukoha koostamine – 1 tund.
Kuni 1. märtsini osutati avaldajale õigusteenust tunnihinnaga 80 eurot, alates 1. märtsist 2024 tunnihinnaga 99 eurot. Seega on avaldaja arvutuste kohaselt osutatud talle õigusteenust kokku 4,32 tundi hinnaga 80 eurot tund. Kohtuistungil palus avaldaja lisada menetluskulude nimekirjale 26.04.2024 toimunud istungi (45 minutit) hinnaga 99 eurot tunnis. Kohtu hinnangul on esitatud kulud põhjendatud. Samuti on tunnitasu määr mõistlik ja vastab tulu tingimustele. Avaldaja põhjendatud õigusabikulud on kokku 390,15 eurot ((4,32 x 80) + (0,45 x 99). Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud kohtule ka riigilõivu summas 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldajale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks xx0,15 eurot (sh käibemaks) (345,60 + xx,55 + 50 eurot).
19.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.