(Tagaseljaotsus) Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
03.05.2024.a.
Tsiviilasja number
2-23-145149
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance Group hagi A. I. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479) Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: A. I. (xxxx)
Hagihind
2240,28 eurot
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt A. I.’ilt hageja OÜ Aktiva Finance kasuks C AS-i ja kostja A. I.’i vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 1569,36 eurot, intress 109,99 eurot, haldustasu 6,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 176,93 eurot. Välja mõista kostjalt A. I.’ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks C AS-i ja kostja A. I.’i vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx tulenev viivis alates 10.02.2024 kuni põhinõude summas 1569,36 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras, so 20,90% aastas. Jätta poolte menetluskulud kostja A. I.’i kanda ning välja mõista kostjalt A. I.’ilt menetluskulud summas 877.- eurot hageja OÜ Aktiva Finance kasuks. Välja mõista kostjalt A. I.’ilt hageja OÜ Aktiva Finance kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (877.- eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
1 (4)
Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
C AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 25.03.2020 väikelaenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu. Lepingu ja Euroopa standardinfo teabelehe punkti 2. kohaselt on krediidi kogukulu 4984,37 eurot, esialgne krediidi kulukuse määr 25,33%. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ega tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27.07.2023 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 28.07.2023 kostja vastased nõuded hagejale. Hageja palub rahuldada hagi ja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1569,36 eurot, intress 109,99 eurot, haldustasu 6,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 176,93 eurot; samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 10.02.2024 kuni põhinõude summas 1569,36 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras so 20,90% aastas. Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata. Viru Maakohtu 13.02.2024.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega 2 (4)
avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 28.03.2024. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 11.04.2024.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on hagiavalduses ja 02.05.2024.a. vastuses kohtunõudele selgitanud ja tõendanud esialgse võlausaldaja poolt kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Lisaks kostja poolt laenu taotlemisel esitatud andmetele on kostja sissetulekuid kontrollitud Pensionikeskusest. Kostja poolt märgitud sissetulek on vastanud Pensionikeskusest saadud andmete alusel arvestatud sissetulekule. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on lepingu sõlmimisest kolme aasta jooksul lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis võib eeldada, et lepingu sõlmimise ajal oli tema maksevõime piisav. Hilisemat makseraskuste tekkimist ei saanud krediidiandja ette näha. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.
3 (4)
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt õigusabikuludest.
koosnevad
hageja
menetluskulud
tasutud
riigilõivust
ja
13.02.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud esindaja kulud 527.- eurot ja riigilõiv 350.- eurot. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169.- eurot ilma käibemaksuta. Täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele kulus esindajal 3 tundi (3x169), lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20.- eurot. Seega on hageja menetluskuludeks 877.- eurot, s.o riigilõiv summas 350.- eurot ning esindaja kulud summas 527.-, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.