Võlaõigus

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

2 (5)

tegemist piisava sissetulekuga isikuga (ehk usaldusväärse laenuvõtjaga), kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Pooled leppisid kokku intressimääras 12,90% aastas, viivise määr on võrdne intressimääraga. Krediidikulukuse määr 14,580% (tagastatav summa 10 255,99 eurot). Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama osamaksetega vastavalt maksegraafikule. Kostja tegi põhiosa katteks makseid summas 364,71 eurot. Seega on põhivõlg hagi esitamise seisuga 7135,29 eurot. Intressi võlgnevus on alates 5.osamaksest (15.09.2020. a) kuni ülesütlemisele eelnenud 8.osamakseni (15.12.2020. a) ning summas 305,95 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, saatis laenuandja kostjale 17.12.2020. a lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti ka täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning laenuandja ütles lepingu 04.01.2021. a üles. Swedbank AS loovutas 12.05.2021.a kostja vastase nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid OÜ-le Aktiva Finance Group. Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates 04.01.2021. a kuni hagiavalduse esitamiseni 14.02.2024. a määras 12,90%, s.o summas 2866,96 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhinõudelt kuni selle täitmiseni lepingujärgses määras. Hageja viitab VÕS § 1132 lg-le 2 ning taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot, sh kolme tasulise kirja saatmine 35 eurot (25+5+5) ning muud makseviivitusest tingitud kulud.

3 (5)

hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt on kostjale saadetud võlateatised järgmistel kuupäevadel: 22.11.2021. a, 24.01.2022. a ja 14.02.2022. a. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude summas 35,28 eurot ning jätab rahuldamata sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 1132 lg 2 hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult meeldetuletuskirjade saatmist, mistõttu ei saa põhjendatuks pidada ka muid makseviivitusega tekkinud kulusid. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 840 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Samuti saab lugeda põhjendatud menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu 507 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus hindab, et arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Arvestades asja keerukus, mahtu ja hagi lühikest sisu, on põhjendatud ajakulu 2 tundi. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 1100 eurot (840+20+240). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

4 (5)

Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.