Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: S. R. (e-post [email protected]); Kostja: E. M. H. (isikukood XXX, elukoht XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista E. M. H.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1266,72 eurot, viivis 7,78 eurot ja alates 01.03.2023 viivis põhinõudelt, s.o 1266,72 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi E. M. H. vastu põhinõude summas 316,01 eurot, intressi summas 127,97 eurot, sissenõudmiskulude summas 80 eurot ja viivise summas 268,29 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 62% ulatuses kostja kanda ja 38% ulatuses hageja kanda.
Välja mõista E. M. H.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 325,50 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1582,73 eurot, intressi 127,97 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 276,07 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 878,80 eurolt 34,9% aastas ja põhinõudelt 703,93 eurolt 32,98% aastas alates 01.03.2023 kuni põhinõuete täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid 07.01.2022 laenulepingu nr TL3758329, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, ning 05.05.2022 laenulepingu nr 31003758359, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. 07.01.2022 laenulepingu aastane intressimäär oli 34,9% ja krediidikulukuse määr 49,82%. 05.05.2022 laenulepingu aastane intressimäär oli 32,98% ja krediidikulukuse määr 53,5%. Kostja teostas 07.01.2022 laenulepingu katteks tagasimakseid kogusummas 285,40 eurot ja 05.05.2022 laenulepingu katteks kogusummas 447,88 eurot.
3.Placet Group OÜ ütles lepingud 25.08.2022 üles ja loovutas 26.08.2022 nõuded hagejale. Kostja seisukoht
4.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Laenuandja Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 07.01.2022 laenulepingu (dtl 27-31), mille alusel väljastati kostjale laenu 1000 eurot. 05.05.2022 sõlmisid laenuandja ja kostja laenulepingu (dtl 32-36), mille alusel väljastati kostjale laenu 1000 eurot.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1582,73 eurot, intress 127,97 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, 28.02.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 276,07 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja Placet Group OÜ sõlmisid 07.01.2022 laenulepingu (dtl 27-31) ning 05.05.2022 laenulepingu (dtl 32-36). Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostjale kokku väljastanud laenu summas 2000 eurot.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja 2/9
uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Placet Group OÜ loovutas oma 07.01.2022 laenulepingust tuleneva nõude 26.08.2022 hagejale, millest teavitati kostjat 26.08.2022 teatisega (dtl 43). Placet Group OÜ loovutas oma 05.05.2022 laenulepingust tuleneva nõude 26.08.2022 hagejale, millest teavitati kostjat 26.08.2022 teatisega (dtl 44). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
10.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. 07.01.2022 lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 49,82% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära. 05.05.2022 laenulepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 53,5% aastas (dtl 33). Eesti Panga poolt 30.11.2021 avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95% aastas. Seega oli VÕS § 4062 lg-s 1 kehtestatud krediidi kulukuse piirmäär 05.05.2022 lepingu sõlmimise ajal 50,85% aastas (3x16,95). Kuivõrd 05.05.2022 laenulepingus märgitud krediidi kulukuse määr 53,5% aastas ületas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse piirmäära, on 05.05.2022 laenuleping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.
11.VÕS § 4062 lg 3 kohaselt, kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja selgituste kohaselt sai kostja 05.05.2022 laenulepingu alusel laenu summas 1000 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 447,88 eurot. Laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku (dtl 33) kohaselt kuulus laen tagastamisele perioodil 06.01.2022 kuni 10.01.2023. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar) oli alates laenu väljastamisest kuni 31.12.2022 vastav intress 0,00% ning perioodil 01.01.2023 kuni 10.01.2023 2,5% aastas. Hageja on 22.04.2024 menetlusdokumendis esitatud ümberarvestuses arvestanud tagasimaksed tervikuna põhivõlgnevuse katteks ega ole esitanud intresside ümberarvestust. Seega loeb kohus, et hageja ei soovi kostjalt intresside väljamõistmist ning kostjalt tuleb hageja kasuks 05.05.2022 lepingu alusel välja mõista põhivõlgnevus summas 552,12 eurot (1000-447,88). Kohus jätab rahuldamata hageja 05.05.2022 lepingust tuleneva põhinõude summas 151,81 eurot ja intressinõude summas 52,54 eurot.
12.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud 3/9
tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
13.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: •
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud 4/9
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Kohus kohustas hagejat 01.04.2024 kirjaga (dtl 67-71) esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
15.Hageja on 22.04.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et 06.01.2022 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ja kohustuste kohta, kostja 06.01.2022 pangakonto väljavõtte analüüsi, 07.12.2021 maksehäirete päringuid, 06.01.2022 rahvastikuregistri päringut ning 06.01.2022 Ametlike Teadaannete päringut. Kostja märkis enda sissetulekuks 3000 eurot, liisinguks/järelmaksuks 200 eurot, majapidamiskuludeks 900 eurot. 07.12.2021 seisuga kostjal maksehäired puudusid. Kostja krediidivõimekuse hindamisel arvestas laenuandja kostja sissetulekuna 2553,33 eurot, igakuiste väljaminekutena 1243,94 eurot, elamiskuludena (sh majapidamiskuludena) 900 eurot ning taotletava laenu osamaksena 99,47 eurot, mistõttu käi kliendireservi 309,92 eurot. TL3758329 lepingu sõlmimisel 07.01.2022 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostjapoolt esitatud andmeid kulude ja kohustuste kohta, kostja 06.01.2022 pangakonto väljavõtte analüüsi, 07.12.2021 maksehäirete päringuid, 06.01.2022 Maksuameti päringut, 06.01.2022 Rahvastikuregistri päringut ning 06.01.2022 Ametlike Teadaannete päringut. Kostja märkis enda sissetulekuks 3000 eurot, muudeks kohustusteks 600 eurot ja majapidamiskuludeks 0 eurot. Laenuandja arvestas kostja sissetulekuks 2553,33 eurot, igakuisteks väljaminekuteks 1343,41 eurot, elamiskuludeks (sh majapidamiskuludeks) 225 eurot ja taotletava laenu osamakseks 58,85 eurot, mistõttu jäi kliendireservi 926,07 eurot.
16.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on 07.01.2022 lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kostja arvelduskonto väljavõtte kokkuvõttest perioodil 01.07.202106.01.2022 (dtl 86-97) nähtub, et enne 07.01.2022 laenulepingu sõlmimist oli kostja võtnud krediiti vähemalt seitsmelt krediidiandjalt. Hageja esitatud krediidiandjalüüsi (dtl 102-105) kohaselt oli kostjal kaheksast krediidilepingust tulenevad finantskohustused, mille katteks tegi kostja laenuandja esitatud andmete alusel igakuiseid väljaminekuid summas 1343,41 eurot. Kostja arvelduskonto väljavõtte kokkuvõttest (dtl 86-97) nähtub, et kostja sai 10.09.2021 Swedbank AS-ilt makse summas 5000 eurot, 18.10.2021 Bigbank AS-ilt makse summas 4925 eurot, 02.11.2021 Inbank Finance AS-ilt makse summas 2000 eurot ning 16.12.2021 Monefit 5/9
Estonia OÜ-lt makse summas 1200 eurot. Samuti on kostja saanud Elegi elektri teenindus OÜ-lt makseid selgitusega „Laenu“ 06.07.2021 summas 3000 eurot, 24.08.2021 summas 3200 eurot, 30.09.2021 summas 1900 eurot ja 30.09.2021 summas 30 eurot ning teostanud 20.10.2021 Elegi elektri teenindus OÜ-le makse selgitusega „laenua tagasi“ summas 100 eurot, mis võib viidata kostjal täiendava laenukohustuse olemasolu Elegi elektri teenindus OÜ ees. Kohtu hinnangul nähtub kostja pangakonto väljavõtte kokkuvõttelt, et kostja on võtnud igakuiselt täiendavaid laene eelnevate laenude tagasimaksete ja muude arvete tasumiseks. Lisaks märgib kohus, et kostja pangakonto väljavõtte kokkuvõttelt nähtub, et kostja tasus 03.01.2022 Swedbank AS-ile laenulepingu nr 21-057049-VL alusel viivist 0,02 eurot, mis viitab, et kostja oli juba enne 07.01.2022 laenulepingu sõlmimist jäänud viivitusse Swedbank AS-ile laenu tagastamisega. Laenuandja on arvestanud kostja igakuise keskmise sissetulekuna 2553,33 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte kokkuvõttelt nähtub, et kostja töötasust ei piisanud kostja väljaminekute katmiseks. Kohtu hinnangul ei saanud laenuandjal tekkida kindlust kostja maksevõime osas ka seetõttu, et kostja tegi kontole sularaha sissemakseid ning kostja kontole tehti ülekandeid ka kolmandate isikute poolt, kuna tegemist ei olnud kostja püsiva sissetulekuga. Samuti nähtub esitatud pangakonto väljavõtte kokkuvõttelt, et kostja on teinud makseid teis(t)e kostja nimel oleva(te) pangakonto(de) vahel, kuid hageja ei ole esitanud kostja teis(t)e pangakonto(de) väljavõtteid. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja 07.01.2022 krediidilepingut sõlmides krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
17.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
18.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
19.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja oma 07.01.2022 laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis laenuandja kostjale 10.08.2022 teate laenulepingu ülesütlemise kohta (dtl 41), millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.08.2022 ning märkis, et juhul, kui 6/9
kostja eelnimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasu, loeb laenuandja lepingu lõppenuks alates 25.08.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles laenuandja 07.01.2022 lepingu 25.08.2022 üles. Kohus märgib, et hageja on 22.04.2024 menetlusdokumendis märkinud, et arvestades kõik kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saaks lugeda 07.01.2022 lepingut 25.08.2022 kehtivalt ülesöelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Seega leiab kohus, et 07.01.2022 leping ei olnud 25.08.2022 kehtivalt üles öeldud, kuna antud juhul ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks. Kohus loeb lepingu lõppenuks maksegraafikust tuleneva viimase osamakse tähtaja saabumisega 10.01.2024.
20.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on vastav intress olnud alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 0,00%, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2,5% aastas, perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas ja perioodil 01.01.2024 kuni 10.01.2024 4,5% aastas. Hageja on 22.04.2024 menetlusdokumendi leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb arvestada tagasimaksed põhinõude katteks. 22.04.2024 menetlusdokumendi kohaselt on laenuandja väljastanud kostjale 07.01.2022 laenulepingu alusel laenu 1000 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 285,40 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 714,60 eurot (1000-285,40). Kohus jätab rahuldamata 07.01.2022 laenulepingust tuleneva põhinõude 164,20 euro ulatuses. 22.04.2024 menetlusdokumendis esitatud ümberarvestuse kohaselt ei nõua hageja kostjalt seadusest tuleneva intressi tasumist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja 07.01.2022 laenulepingust tuleneva intressinõude summas 75,43 eurot.
21.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 80 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis kostjale 07.01.2022 laenulepingust tuleneva võlgnevusega seoses meeldetuletuskirjad 06.09.2022, 21.09.2022 ja 27.10.2022 ning hagejal tekkisid muud makseviivitusega tekkinud kulud. Hageja saatis kostjale 05.05.2022 laenulepingust tuleneva võlgnevusega seoses meeldetuletuskirjad 11.10.2022, 19.10.2022 ja 31.10.2022 ning tegi muid makseviivitusega tekkinud kulusid. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et 07.01.2022 leping ei olnud 25.08.2022 kehtivalt üles öeldud ning 07.01.2022 leping lõppes 10.01.2024 ning 05.05.2024 leping lõppes maksegraafikust tuleneva tähtaja saabumisega 10.01.2023, ei pea kohus hageja sissenõudmiskulude nõuet põhjendatuks, kuivõrd hageja saadetud meeldetuletuskirjad ei ole saadetud pärast lepingute lõppemist ning hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ka muid nõuete aluseks olevaid makseviivitusega tekkinud kulusid teinud pärast lepingute lõppemist. Täiendavalt märgib kohus, et hageja ei ole kohtu ette toonud VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud eelduseid lepingute kehtivusajal sissenõudmiskulude väljanõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 80 eurot. 7/9
22.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingute ülesütlemisest 26.08.2022 kuni hagi esitamiseni 28.02.2023 summas 276,07 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd hageja palub viivise väljamõistmist tasumata põhivõlgnevuselt alates 07.01.2022 lepingu lõppemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni ning kohus on tuvastanud, et 07.01.2022 leping lõppes 10.01.2024, s.o pärast hagi esitamist 28.02.2023, jätab kohus rahuldamata hageja 07.01.2022 laenulepingust tuleneva hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 157,13 eurot.
23.Seoses 05.05.2022 laenulepinguga on kohus tuvastanud, et laenuleping lõppes 10.01.2023. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest oli perioodil 11.01.2023 kuni 28.02.2023 viivisemääraks 10,5% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 11.01.2023 kuni 28.02.2023 viivist viivisemääraga 10,5% aastas põhinõudelt summas 552,12 eurot, mis on 7,78 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 28.02.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 7,78 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja 05.05.2022 laenulepingust tuleneva viivisenõude 111,16 euro ulatuses.
24.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 1266,72 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
25.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1266,72 eurot, viivis summas 7,78 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivis. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude summas 316,01 eurot, intressinõude summas 127,97 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 80 eurot ja viivisenõude summas 268,29 eurot ulatuses.
26.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 2605,63 eurot. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu oli 2066,77 eurot, kuid kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud nõuded 1274,50 euro ulatuses, s.o 62% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 38% ulatuses hageja kanda ja 62% ulatuses kostja kanda.
8/9
28.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ja õigusabikulu summas 527 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
29.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 385 eurot.
30.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud 20 euro ulatuses.
31.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot tund. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot tund. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 120 eurot (ilma käibemaksuta).
32.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 525 eurot (385+20+120). Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 62% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 325,50 eurot.
33.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
34.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
35.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.