Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte vastavalt 19.01 ja 14.02.2024. a kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Omaraha OÜ vahendusel 08.11.2022. a laenulepingu nr S225711836. Lepiti kokku laenusummas 200 eurot ning seda perioodiga 1 kuu. Krediidikulukuse määr 28,9% aastas, intressimäär 24,75% ning lepingutasu 0 eurot. Viivis on võrdne intressimääraga. Kostja arvelduskontole on 09.11.2022. a peale tasude maha arvamist kantud 195,28 eurot. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja Kalvi Soo krediidivõimelisust. Kostja tegi lepingu täitmiseks tagasimakseid kokku 163,22 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 82,04 eurot, intressi katteks 28,90 eurot, menetlustrahvi katteks 13 eurot ning viivise katteks 39,28 eurot. Kostja rikkus lepingut sellega, et jättis tagastamata kokkuleppelised osamaksed. Omaraha OÜ edastas 01.09.2023. a kostjale teatise, millega andis täiendava 14-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning nõuete loovutamisest inkassofirmale. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikkuse, s.o 08.07, 08.08 ja 08.09.2023. a osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ 21.09.2023. a lepingu erakorraliselt üles. Omaraha OÜ loovutas olemasoleva nõude kostja vastu OK Incure OÜ-le. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlg 117,96 eurot (200-82,04). Lühilaenu korral on laenusaajal võimalus taotleda osamakse edasilükkamist. Sellisel juhul lükkub osamakse kuupäev ühe kuu võrra edasi, peale mida tuleb laenusaajal tasuda 2 osamakset. Tasuda tuleb edasilükkamise tasu ning edasi lükatava osamakse pealt arvutatud ühe kuu intress. Kostja on taotlenud laenu tagastamise edasilükkamist 6-l korral, s.o 14.01, 27.02, 17.03, 24.04, 09.06 ja 24.07.2023. a. Hageja taotleb viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 22.09.2023. a kuni hagiavaldus esitamiseni 17.01.2024. a. Viiviseks kujuneb 9,43 eurot. Hageja taotleb VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletusi 29.09, 16.10 ja 25.10.2023. a (15+5+5). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on

2 (3)

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 117,96 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 9,43 eurot. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 100 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot (65+35). See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Hageja menetluskulu on seega 100 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 100 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.