Muud

Võlausaldaja

Nõude alus

Eeldatavate kohustuste summa kokku

AS SEB Pank

Teenustasude võlgnevus

6,14 eurot

ei

Swedbank AS

Teenustasude võlgnevus

0,14 eurot

ei

Viru Vangla

Trahviotsus nr 650016000509

36,60 eurot

066/2017/959

xxxx

Kohtuotsus kriminaalasjas nr 109-9170

1000,22 eurot

095/2010/1329

924,54 eurot

042/2010/1342

Kohtuotsus kriminaalasjas nr 109-9170

1 063,10 eurot

0422010/1344

Kohtuotsus kriminaalasjas nr 106-14266

341,63 eurot

072/2012/16

1.Elisa Eesti AS-lt omandatud nõue Aktiva Finance Group OÜ

VP

Politseija Piirivalveamet

Kohtuotsus kriminaalasjas nr 109-9170

nr

nr

nr

xxxx

NL

1.Kohtuotsus krim.asjas nr 1-114753

792,10 eurot

072/2010/1192

472,72 eurot

072/2010/1191

844,77 eurot

042/2011/2078

1 537,16 eurot

095/2020/1158

401,04 eurot

042/2022/912

7362,94 eurot

ei

84,83 eurot

095/2018/1465

Rahandusministe erium

Kohtuotsus krim.asjas nr 1-0816447 Kohtuotsus krim.asjas nr 1-099170 Kohtuotsus krim.asjas nr 1-114753

KI

Kohtuotsus krim.asjas nr 1-187873/8 MaksuTolliamet

ja

Kohtuotsus krim.asjas nr 1-187873/89 Kohtuotsus krim.asjas nr 1-223585

Compensa Vienna Insurance Group

Kohtuotsus krim.asjas nr 1-187873/89

RP

OT

Kohtuotsus kriminaalasjas nr 109-9170

Kohtuotsus kriminaalasjas nr 109-9170

7 217,50 eurot

042/2010/1345

4 272,37 eurot

042/2010/1343

Usaldusisikule teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 36 462,13 eurot.

Usaldusisik märgib, et võlgnik on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Ka käesoleval hetkel kannab võlgnik karistust xxxx vastavalt Viru Maakohtu 22.11.2022.a. kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-22-3585, millega talle määrati vastavalt KarS § 199 lg 2 p 6,8,9 (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omandamise eesmärgil süstemaatiliselt sissetungimisega ja suures ulatuses) alusel karistuseks kolm aastat vangistust. Võlgnik oma maksejõuetusavalduses pole välja toonud ühtegi plaanitavat tegevust makseraskuste ületamiseks maksejõuetusmenetluse algatamisel. Võlgnikul puudub ka igasugune muu vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole avaldanud kas vanglas olles tööd teeb, kuid arvestades Maksu- ja Tolliameti andmeid deklareeritavate töötasude kohta, siis võib eeldada, et võlgnik vanglas tööd ei tee. FiMS § 1 lg 2 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt tal vara puudub. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 36 462,13 eurot ja vara põhimõtteliselt puudub.

Võlgniku kohtule esitatud maksejõuetusavalduses välja toodud selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud asjaolud, et 2018.aasta lõpus kaotas ta töö ja ei suutnud oma kohustustega enam hakkama saada. Võlgniku suhtes siiani käivad täitemenetlused on algatatud väga ammu, vanimad neist aastast 2010. Seega on võlgnik praktiliselt kogu oma täiskasvanuna elatud elust olnud sisuliselt maksejõuetu. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses jätnud kohtu otsustada maksejõuetusmenetluse liigi. FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kannatanutele, sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras. Et ta temalt väljamõistetud summasid tähtaegselt ei tasunud, siis see omakorda põhjustas suure hulga täitemenetluste alustamist võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud igasugune legaalne sissetulek ja ka käesoleval ajal viibib ta kinnipidamisel Viru Vanglas. Usaldusisik leiab, et kuigi võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, saab kohus võtta arvesse, et lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ning mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmaspeetud eesmärki. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ja lapsele elatise maksmise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest on vähem kui 5% sellised kohustused, millest võlgnikul võib õnnestuda vabaneda, samas tuleb arvestada, et

pankrotimenetlusega kaasnevad kulud. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Seega on halduril õigus taotleda tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, mis on praegu kehtiva alampalga määra järgi 2 460 eurot (3x820), millele lisandub käibemaks. Seega kuna pankrotimenetluse kulud on eelduslikult suuremad kui summa, millest võlgnik vabaneb, siis pankrotimenetluse tõttu tema kohustused kokkuvõttes pigem suurenevad kui vähenevad. FiMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Usaldusisikule nähtuvalt on praktiliselt võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Et võlgnik viibib vangistuses, ei ole tõenäoline, et ta hakkab kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlausaldajatele raha maksma ja selle kohta ei ole ta ka ise oma maksejõuetusavalduses midagi välja toonud ning ta ei käi vanglas ka tööl. Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-190-16, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Antud juhul ei näe usaldusisik, et vangistuses viibides oleks võlgnikul võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Riigikohtu lahendi 3-2-1-9215 kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Usaldusisiku hinnangul tuleks eeltoodut võlgnikule selgitada, et võlgnikul oleks selge ettekujutus, tema pankrotimenetluse läbiviimise otstarbekusest, kuna ta ei vabane enamusest oma kohustustest. FiMS § 18 lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul tuleks kohtul jätta algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning maksejõuetusmenetlus lõpetada. Kuna

võlgnikul

puudub

vara

nii

võlausaldajate

nõuete

rahuldamiseks

kui

ka

pankrotimenetluse läbiviimiseks ning on olemas usaldusisiku taotluse alusel võimalus, et kohus ei algata kohustustest vabastamise menetlust, siis tuleb usaldusisiku arvates tasuda pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtudeposiiti 2000 eurot. Lähtudes eeltoodust, FiMS §-dest 18,45ja 50 ning pankrotiseaduse §-dest 1, 29, 30 ja 31 Usaldusisik palub:

määrata kohtudeposiiti makstavaks summaks 2000 eurot.

juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab kohtu deposiiti nõutud summa

palun: 2.1

välja kuulutada E M`i (isikukood xxxx) pankrot;

2.2

nimetada E M`i pankrotihalduriks Martin Krupp (pankrotihalduri tõend 120, aadress

Estonia pst 1, Tallinn, Saneerimismenetluse OÜ, elektronpost [email protected], telefon 6844400); 2.3

määrata usaldusisiku tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a

EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks vastavalt esitatud aruandele; 2.4

määrata riigi menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks;

2.5

määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.

juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti nõutud

summat palun: 3.1

lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu;

3.2

määrata usaldusisiku tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a

EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks vastavalt esitatud aruandele; 3.3

määrata riigi menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks;

3.4

vabastada usaldusisik tema kohustustest.

Keegi deposiiti tasunud ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT:

Maakohus tutvunud kõigi kogutud materjalidega leiab, et tuleb lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-24-3568 võlgniku E M`i (isikukood xxxx) maksejõuetusavaldus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Võlgnik on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Ka käesoleval hetkel kannab võlgnik karistust xxxx vastavalt Viru Maakohtu 22.11.2022.a. kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-22-3585, millega talle määrati vastavalt KarS § 199 lg 2 p 6,8,9 (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omandamise eesmärgil süstemaatiliselt sissetungimisega ja suures ulatuses) alusel karistuseks kolm aastat vangistust. Võlgnik oma maksejõuetusavalduses pole välja toonud ühtegi plaanitavat tegevust makseraskuste ületamiseks maksejõuetusmenetluse algatamisel. Võlgnikul puudub ka igasugune muu vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole avaldanud kas vanglas olles tööd teeb, kuid arvestades Maksu- ja Tolliameti andmeid deklareeritavate töötasude kohta, siis võib eeldada, et võlgnik vanglas tööd ei tee. Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt tal vara puudub. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 36 462,13 eurot ja vara põhimõtteliselt puudub. FiMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kannatanutele, sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras. Et ta temalt väljamõistetud summasid tähtaegselt ei tasunud, siis see omakorda põhjustas suure hulga täitemenetluste alustamist võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud igasugune legaalne sissetulek ja ka käesoleval ajal viibib ta kinnipidamisel xxxx. Kuigi võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, võtab kohus arvesse, et lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul perspektiivitu,

kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ning mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. FiMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades perspektiivitu ja kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega. Seega kokkuvõtteks leiab maakohus, et antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmas peetud eesmärki. Võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest on vähem kui 5% sellised kohustused, millest võlgnikul võib õnnestuda vabaneda, samas tuleb arvestada, et pankrotimenetlusega kaasnevad olulised kulud, mis suurendavad maksejõutust veelgi. FiMS § 18 lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodut arvestades tuleb jätta algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning maksejõuetusmenetlus lõpetada.

MENETLUSKULU:

Menetluskuluks on usaldusisiku tasu. Usaldusisiku poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas vara- ja võlgade nimekirjad võlgnikule Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid Tutvus võlgnikuga seotud registriandmetega võimalike võlgniku varade ja kohustuste tuvastamiseks Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja Koostas usaldusisiku aruande Kokku

Tunnid 0,5 0,5 1,5

5,5

FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (alates 01.02.2021. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp`i tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks 12 töötunni eest 1 440 eurot (arvestusega 1tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 316,80 eurot, kokku 1756,80 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 820 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 924 eurot (14x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palutakse riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot, Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks. Tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.