Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn); Hageja lepinguline [email protected]);
esindaja:
Sigrid
Rahkema
(e-post
Kostja: X (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1478 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivis 88,62 eurot ja alates 07.02.2023 viivis põhinõudelt, s.o 1478 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu põhinõude summas 21,35 eurot, intressi summas 129,36 eurot ja viivise summas 288,42 eurot osas.
Jätta menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 414,75 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1499,35 eurot, intressi 129,36 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 377,04 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 34,9% aastas alates 07.02.2023 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid 26.07.2021 krediidikonto lepingu nr XXX ning 14.12.2021 krediidikonto lepingu muutmise kokkuleppe, mille alusel on kostjale võimaldatud laenulimiiti kuni 1500 eurot. 26.07.2021 krediidikontolepingu aastane intressimäär oli 34,9% ja krediidikulukuse määr 41,49%. 14.12.2021 krediidikonto lepingu muutmise kokkuleppe aastane krediidikulukuse määr oli 41,51%. Kostja on laenu katteks tasunud kokku 55 eurot.
3.Placet Group OÜ ütles lepingu 20.05.2022 üles ja loovutas 24.05.2022 nõude hagejale. Kostja seisukoht
4.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Laenuandja Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 26.07.2021 krediidikonto lepingu nr XXX (dtl 30), mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 1000 eurot. 14.12.2021 sõlmiti krediidikonto lepingu muutmise kokkulepe (dtl 31), mille alusel suurendati laenulimiiti 1500 euroni. 26.07.2021 lepingu kohaselt on krediidikuluse määr 41,49% aastas ja 14.12.2021 lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt on krediidikulukuse määr 41,51% aastas, mis ei ületanud laenude väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1499,35 eurot, intress 129,36 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, 06.02.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 377,04 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja Placet Group OÜ sõlmisid 26.07.2021 krediidikonto lepingu nr XXX (dtl 30) ja 14.12.2021 krediidikonto lepingu muutmise kokkuleppe (dtl 31). Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja kostjale kokku väljastanud krediiti 1533 eurot.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Placet Group OÜ loovutas oma nõude 24.05.2022 2/8
hagejale, millest teavitati kostjat 24.05.2022 teatisega (dtl 47). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
10.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
11.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 3/8
lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: •
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Kohus kohustas hagejat 02.02.2024 kirjaga (dtl 91-95) esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. 02.02.2024 kiri toimetati hagejale kätte 08.02.2024, mistõttu tuli hagejal vastus esitada hiljemalt 22.02.2024. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtu määratud tähtajaks asjaolusid ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. 18.04.2024 esitas hageja seisukoha, milles selgitab muuhulgas, et 26.07.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi 26.07.2021 pangakonto väljavõtte analüüsi, 26.07.2021 maksehäirete päringuid, 26.07.2021 Maksuameti päringut, 26.07.2021 Rahvastikuregistri päringut ning 26.07.2021 Ametlike Teadaannete päringut. Krediidiandja arvestas kostja igakuiseks sissetulekuks 982,17 eurot, igakuisteks väljaminekuteks 19,17 eurot, elamiskuludeks (sh majapidamiskuludeks) krediidiandja sätestatud minimaalset majapidamiskulu 225 eurot ja taotletava laenu osamakseks 49,08 eurot, mistõttu saadi kliendireserviks 688,92 eurot. Krediidilimiidi suurendamisel 14.12.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ja kohustuste kohta, kliendi 29.10.2021 pangakonto väljavõtte analüüsi, 26.10.2021 ja 14.12.2021 maksehäirete päringuid, 14.12.2021 Maksuameti päringut, 14.12.2021 Rahvastikuregistri päringut ning 14.12.2021 Ametlike Teadaannete päringut. Krediidiandja arvestas kostja igakuiseks sissetulekuks 1510,69 eurot, igakuisteks väljaminekuteks 223,60 eurot, elamiskuludeks (sh majapidamiskuludeks) 300 eurot ning taotletava laenu osamakseks 73,63 eurot, mistõttu jäi kliendireservi 913,46 eurot. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval ühtegi aktiivset maksehäiret. 4/8
13.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja krediidivõimelisuse kohta. Kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 156-159) nähtub, et veebruaris 2021 tegi kostja kohtutäiturile J P makseid kokku summas 39,04 eurot seoses kahe erineva täiteasjaga ning kohtutäiturile A B kokku summas 361,88 eurot seoses veel kahe erineva täiteasjaga, märtsis 2021 tegi kostja kohtutäitur J Ple makse summas 5,37 eurot ning kohtutäiturile A B makse summas 67,19 eurot ja aprillis 2021 kohtutäiturile A B kokku makseid summas 205,95 eurot seoses kahe täiendava täitemenetlusega. Seega nähtub kostja arvelduskonto väljavõttest, et kostja vastu oli enne 26.07.2021 laenulepingu sõlmimist algatatud vähemalt kuus täitemenetlust. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat teavet, kas eelnimetatud täitemenetlustes sundtäidetavad nõuded olid laenulepingu sõlmimise ajaks tervikuna tasutud või kas kostjal tuli jätkuvalt teha makseid kohtutäituritele. Samuti nähtub hageja esitatud otsuse tegemise aluseks olevatest päringutest (dtl 149), et kostja kohta oli Taust.ee süsteemis avaldatud 16.02.2008 Julianus Inkasso OÜ nõue, mida krediidiandja on arvestanud kostja igakuiste väljaminekutena summas 19,17 eurot. Kohus leiab, et eeltoodu viitab, et kostja ei täitnud enda varasemaid maksekohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tuli krediidiandjal enne laenu väljastamist erilise hoolsusega veenduda, et kostja oleks laenu võtmisel võimeline seda nõuetekohaselt tagastama. Samuti märgib kohus, et esitatud laenutaotluse (dtl 148) kohaselt märkis kostja enda finantskohustusteks liisingu/järelmaksu summas 1000 eurot. Hageja esitatud andmetest ei nähtu, et krediidiandja oleks arvestanud eelnimetatud finantskohustust kostja igakuiste väljaminekutena. Täiendavalt märgib kohus, et kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 160-182) nähtub, et kostjale on 11.08.2021 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal üle kandnud 1000 eurot ja 17.10.2021 IPD Digital AS 1000 eurot ning 26.10.2021 täiendavalt 500 eurot, mis viitab laenukohustuste olemasolule teiste võlausaldajate ees. Lisaks nähtub kostja arvelduskonto väljavõttelt arvukaid makseid Dreambox Games OÜ-le selgitusega „Chanz“, Trustly Group ABle selgitusega „Ninja“ ning makseid selgitusega „Fenix Rävala pst Tallinn“. Kohtule arusaadavalt on kostja teinud makseid kasiinodele. Hageja esitatud laenuotsusest (dtl 123) nähtuvalt on ka krediidiandja tuvastanud, et klient on kasiino sõltlane ning krediidikonto muutmise 15.12.2021, s.o päev pärast krediidilimiidi tõstmist, tagasi lükanud. Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu ka üüri- või kommunaalmakseid. Hageja selgituste kohaselt märkis kostja 26.07.2021 taotlusel (dtl 148) majapidamiskuludeks 20 eurot. Hageja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid, millest nähtuvalt oleks krediidiandja küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi majapidamiskulude suuruse osas, sh kas keegi teine kannab kostja asemel tema majapidamiskulud. Kohus leiab, et kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostja töötasust ei piisanud kostja väljaminekute katmiseks. Eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja 26.07.2021 krediidilepingut sõlmides ja 14.12.2021 krediidilimiiti suurendades krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on krediidiandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Krediidiandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
14.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija 5/8
krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
15.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
16.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja oli viivituses 05.03.2022, 05.04.2022 ja 05.05.2022 osamaksetega, saatis krediidiandja kostjale 05.05.2022 meeldetuletuse (dtl 46), millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.05.2022 ning märkis, et juhul, kui kostja eelnimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasu, loeb krediidiandja lepingu lõppenuks alates 20.05.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 20.05.2022 üles.
17.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenu perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 129,36 eurot.
18.Hageja selgituste kohaselt teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 1533 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud tagasimakse 02.03.2022 summas 55 eurot. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et krediidileping on tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas, tuleb eelnimetatud tagasimakse lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1478 eurot (1533-55). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 21,35 euro ulatuses.
19.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist 3 tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Samuti tegi hageja muid kulusid seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringutega, võlgnikule 6/8
vastamisega, võlanõuete selgitamisega ja vastuväidetele vastamisega telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnedega ja võlanõude avaldamisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot.
20.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni summas 377,04 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest on antud juhul viivisemääraks perioodil 21.05.2022 kuni 31.12.2022 8% aastas ning perioodil 01.01.2023 kuni 06.02.2023 10,5% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda põhinõudelt summas 1478 eurot perioodil 21.05.2022 kuni 31.12.2022 viivist viivisemääraga 8% aastas ja perioodil 01.01.2023 kuni 06.02.2023 viivist viivisemääraga 10,5% aastas, mis on 88,62 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 06.02.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 88,62 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 288,42 euro ulatuses.
21.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist põhinõudelt viivisemääraga 34,9% aastas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 1478 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
22.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1478 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot, viivis summas 88,62 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivis. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude summas 21,35 eurot, intressinõude summas 129,36 eurot ja viivisenõude summas 288,42 eurot ulatuses.
23.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 2579,02 eurot. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu oli 2055,75 eurot, kuid kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud nõuded 1616,62 euro ulatuses, s.o 79% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda ja 79% ulatuses kostja kanda.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ja õigusabikulu summas 527 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised 7/8
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 385 eurot.
27.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud 20 euro ulatuses.
28.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot tund. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot tund. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 120 eurot (ilma käibemaksuta).
29.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 525 eurot (385+20+120). Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 79% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 414,75 eurot (525x79/100).
30.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
31.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.