OÜ Aktiva Finance Group hagi M P vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
8329,52 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: M P (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista M P Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja I AS ja M P vahel 24. novembril 2022 Inpay makselahenduse lepingust nr XXX ja laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 5999,49 eurot, intress 304,12 eurot, lepingutasu 100 eurot, haldustasu 21,60 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 809,41 eurot.
3.Mõista M P Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 20. jaanuarist 2024 kuni lepingu nr XXX põhinõude 999,49 eurot tasumiseni 20% tasumata nõudesummalt aastas.
Mõista M P Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 20. jaanuarist 2024 kuni lepingu nr XXX põhinõude 5000 eurot tasumiseni 15,90% tasumata nõudesummalt aastas.
6.Mõista M P Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 973,50 eurot.
7.Mõista M P Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (973,50 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
1(5)
9.Toimetada kohtuotsus M P kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, avaldades Ametlikes Teadaannetes otsuse resolutsiooni ja edasikaebamise korra. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse M P avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank riigilõivu ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M P (kostja) ja I AS 24. novembril 2022 Inpay makselahenduse lepingu nr XXX ja laenulepingu nr XXX . Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 29,66% aastas ja intressimäär 20% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1000 eurot, intressimäära 20%, tagastamise tähtaega 1 aasta, maksete tähtpäevi, lepingu sõlmimise tasu 0 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 2,50 eurot. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 19,50% aastas ja intressimäär 15,90% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 5000 eurot, intressimäära 15,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva
15.novembril 2028, maksete tähtpäevi, lepingu sõlmimise tasu 100 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis laenuandja 7. märtsil 2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja kohustust ei täitnud ning laenuandja ütles laenulepingud 28. märtsil 2023 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 29. märtsil 2023 nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale.
2.Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 28. märtsil 2023 oli kostjal tähtajaks tagastamata krediit 999,49 eurot. Kostja ei ole põhiosa katteks makseid teinud. Seega on kostjal lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 999,49 eurot. Lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates teisest osamaksest. Kostja ei ole teinud ühtegi makset põhiosa katteks. Seega on kostjal lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 5000 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg kokku 5999,49 eurot.
2(5)
3.Laenuandja on kostja krediidivõimekuse hindamiseks kogunud infot Maksu- ja Tolliametilt, kostja enda esitatud andmetest ja teinud päringu maksehäirete registrile. Laenuandja sai teada, et lepingutesõlmimise ajal oli kostja igakuine keskmine sissetulek 1481,97 eurot ning taotluste kohaselt väljaminekud 120 ja 150 eurot. Lisaks arvestab laenuandja regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Laenuandja on arvestanud kõiki kostja kulusid, mille põhjal jääb kostjale raha reservi vähemalt kas 1111,97 eurot (1481,97-120-250) või 1081,97 eurot (1481,97-150-250). Krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Neile andmetele tuginedes otsustas laenuandja, et võetud kohustuse täitmine on kostjale jõukohane. Tegemist oli piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 5999,49 eurot, intress 304,12 eurot, lepingutasu 100 eurot, haldustasu 21,60 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 809,41 eurot, viivis alates 20. jaanuarist 2024 kuni lepingust nr XXX tuleneva põhinõude 999,49 eurot täitmiseni kokku lepitud viivisemääras 20% aastas ning kuni lepingust nr XXX tuleneva põhinõude 5000 eurot täitmiseni kokku lepitud viivisemääras 15,90% aastas, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 700 eurot ja hageja õigusabikulud 527 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemääras.
5.Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1.
6.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 3. aprillil 2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
8.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
9.Kohus selgitab pooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
10.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
3(5)
11.Hageja on tõendanud (dtl-d 38‒39, 78‒79), et laenuandja tegi kostja maksevõime ja sissetuleku kontrollimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile, võttis arvesse taotluses esitatud andmed ning arvestas kostja varasemat maksekäitumist. Hindamise tulemusel jõudis laenuandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Laenuandja järeldus ei ole meelevaldne. Igakuise tagasimakse summa ei olnud suur. Laenuandja on seega lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud andmete analüüsimisel kostja krediidivõimelisuses.
12.Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust.
13.Lepinguga nr XXX ettenähtud krediidi kulukuse määr 29,66% ja lepinguga nr XXX ettenähtud krediidi kulukuse määr 19,50% ei ületa kolmekordset tarbimislaenude krediidi kulukuse määra lepingu sõlmimise ajal, mis Eesti Panga kodulehe andmetel oli 19,37% (3x19,37=58,11), mistõttu ei ole leping tühine ka VÕS § 4062 lg 1 alusel.
14.Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
15.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel.
16.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
18.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 700 eurot ning õigusabikulud 527 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot).
19.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 169 eurot (käibemaksuta) on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks kolm tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 1,5 tundi, sest tegemist on tekstiga, mis on välja töötatud seda tüüpi asjades kasutamiseks. Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 973,50 eurot, s.h riigilõiv 700 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ja õigusabikulud 253,50 eurot.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras.
4(5)
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.