2-24-5400/4 - Võlaõigus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-24-5400 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-24-5400 (maksegraafiku 20. osamakse) kuni lepingu ülesütlemiseni 29.11.2023. Viivis alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.04.2024 intressiga võrdses määras summas 640,88 eurot. Võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Kostja sõlmis 14.07.2022 Primero Finance OÜ-ga (endise nimega M OÜ) laenulepingu nr ILC14072022/0391, milles kokku lepiti laenu summas 9200 eurot. Kostjale maksti välja 9000 eurot (so laenu summa, millest on maha arvutatud lepingutasu). Pooled leppisid kokku lepingu perioodiks 72 kuud (14.07.2022 – 14.07.2028). Lepingu aastane intressimäär on 31,92% aastas. Viivisemäär on 31,92% aastas vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 5.3. Lepingu krediidi kuluse määr on 38,45% aastas. Kostja on 08.11.2022 esitanud laenuandjale taotluse lepingu muutmiseks. Kostja avaldas soovi kasutada maksepuhkust ning kostja oli vabastatud 14.11.2022 põhiosamakse tasumisest. Kostjal tekkis võlgnevus alates 13. osamaksest, so 14.09.2023. Laenuandja saatis 14.11.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning palus likvideerida võlgnevus hiljemalt 28.11.2023 ja hoiatas kostjat, et edastatud täiendava tähtaja vältel võla tasumata jätmise korral öeldakse lepingu ennetähtaegselt üles. Kuivõrd kostja võlgnevust ei likvideerinud edastas laenuandja 29.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, millega ütles alates 29.11.2023 lepingu erakorraliselt üles. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 8593,87 eurot (9200 – 606,13). Tasumata intress summas 800,30 eurot alates 14.09.2023 (maksegraafiku 13. osamakse) kuni lepingu ülesütlemiseni 29.11.2023. Viivis alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.04.2024 intressiga võrdses määras summas 945,02 eurot. Lepingute sõlmimisel hindas laenuandja kostja krediidivõimekust vastavalt kogutud andmetele. Oma otsuses lähtus laenuandja Creditinfo andmetest, Rahavastikuregistri andmetest, kostja poolt esitatud konto väljavõttest ja esitatud dokumentidest, Primero Finance OÜ süsteemi andmetest ning kostja poolt antud selgitustest. Laenuandja analüüsis kostja arvelduskonto väljavõtet perioodi 06.06.2021 – 05.12.2021 eest (06.12.2021 leping) ja perioodi 01.04.2022– 12.07.2022 (14.07.2022 leping). Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. - Laenuleping nr ILC06122021/0137: kostja keskmiseks sissetulekuks arvestati 1741 eurot, majapidamiskuludeks 300 eurot. Finantskohustusi ei olnud tuvastatud. Primero Finance OÜ osamakse on 198,98 eurot ning peale majapidamiskulude ja laenu kuumakse maha arvestamist jäi kostjale kätte 1242,02 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. - Laenuleping nr ILC14072022/0391: kostja keskmiseks sissetulekuks arvestati 1580 eurot, majapidamiskuludeks 350 eurot, finantskohustuseks 350 eurot. Primero Finance OÜ osamakse on 288,26 eurot ning peale majapidamiskulude ja laenu kuumakse maha arvestamist jäi kostjale kätte 591,74 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Viru Maakohus 05.04.2024 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile vastuse esitamiseks. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 09.04.2024 isiklikult allkirja vastu. Kostja määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust ei esitanud.

2-24-5400 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-13709, p 12). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 2 p 3, § 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulu 200 eurot, kokku 1180 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 980 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja. Hageja lepingulise esindaja tasu on summas 200 eurot. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 0,5 töötundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi, kokku 2 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on mõistlik ja põhjendatud taotletud suuruses 200 eurot. 4/5