Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebekord ja tähtaeg Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Tingkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

Kostja ja hageja vahel on 04.07.2022 sõlmitud „Äriruumide üürileping Tähesaju tee 9 nr TS3006202022“, mille esemeks on ruumid aadressil Tähesaju tee 9, Tallinn (hagiavalduse lisa 1). 05.12.2022 teavituse alusel on alates 01.12.2022 üürileandjaks OÜ INF Tähesaju (registrikood 16568263). Hageja kasutab ruume automüügisalongina. 12.04.2023 toimus lepingu esemeks olevas ruumis õnnetus, kus akna avamisel kukkus aken auto kapotile (hagiavalduse lisa 2), tekitades autole kahjustusi. Kuna kostjal võttis õnnetuse asjaolude menetlemine kaua aega, siis oli hageja sunnitud ise tellima auto kordategemise. OÜ VÄRVALTRANS esitas hagejale selle kohta tasumiseks arve 1269,09 eurot (hagiavalduse lisa 3). Hageja esitas 18.05.2023 kostjale kahju hüvitamiseks arve nr 30379 (lisa 4) 1269,10 eurot. 20.06.2023 saatis hageja kostjale veelkord nõude 1173,91 euro tasumiseks (hageja ei arvesta kahju hüvitiselt makse, hagiavalduse lisa 5). Kostja ei ole kahju hüvitanud. Hageja püüdis leida olukorrale kohtuvälist lahendust, kuid kostja ei ole kahju hüvitanud. Kostja vastustab hoone korrasoleku eest ning aknad ei tohiks üldteada asjaoludel eest kukkuda. Kostja on rikkunud oma kohustusi, mille tagajärjel on hagejale tekkinud kahju. Kuna hageja ei ole enda kohustusi rikkunud, siis peab kostja hagejale tekitatud kahju hüvitama. Hageja nõudis 18.05.2023 kahju hüvitamist hiljemalt 22.05.2023. Kostja kahju ei hüvitanud. Hageja nõuab kostjalt seetõttu viivist alates 23.05.2023, mis on hagi esitamise aja seisuga 10.09.2023 40,96 eurot (hagiavalduse lisa 6). Hageja ei nõustunud kostja väidetega. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1173,91 eurot, 10.09.2023 seisuga viivist 40,96 eurot ning võlalt 1173,91 eurot alates 11.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni välja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.

Üürilepingu punkti 5.2.10 kohaselt kohustub hageja täitma lepingu objekti kasutamisel muuhulgas hoone ekspluateerimise eeskirjasid ja nõudeid. Hagejale on 22.09.2022 e-kirjaga (vastuse lisa 1) saadetud Tähesaju tee 9 hoone sisekorraeeskiri (vastuse lisa 2). Sisekorraeeskirja punkti 8 (lk 6) kohaselt on lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine keelatud. Suitsueemaldusaknad olid märgistatud punase kleepsuga (vastuse lisa 3). Hageja üüripinnal olevale autole kukkunud aken ei olnud katki, vaid see aken oli suitsueemaldusaken, mis on mõeldud avamiseks üksnes tulekahju korral. Seda akent ei oleks tohtinud hageja niisama avada. Kostja ei soovi väita, et on tavapärane, et suitsueemaldusaken avades kukub. Konkreetne aken kukkus, kuna aknatootja Lariaare Alumiinium OÜ selgitusel olid aknadetailid nende sihtotstarbe vastase kasutuse käigus mehhaanilisi vigastusi saanud. Seda kinnitab ka kirjavahetus hoone halduri, aknatootja, kostja esindaja ja kindlustusandja vahel (vastuse lisa 4). Aknatootja 24.04.2032 ja 25.04.2023 selgitavate e-kirjade osas on olnud adressaatide seas ka hageja e-postiaadress [email protected]. Kuna üüripind on alates selle valmimisest olnud ainult hageja kasutuses ja valduses ning kostjale teadaolevalt on hageja aknaid korduvalt avanud, siis on sellised vigastused põhjustanud hageja. Seega on kostja seisukohal, et hagejale tekkinud kahju on põhjustatud hageja enda hooletust tegevusest. Sisekorraeeskirjadega mittetutvumine või nendest mittearusaamine ei vabasta hagejat omapoolsete kohustuste täitmisest ega vastutusest. Sisekorra eeskirjad on hagejale saadetud, hagejat on teavitatud. Hagejale on tehtud tehnosüsteemide hoolduse koolitus.

KOHTU PÕHJENDUSED

I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuna tsiviilasja hind on alla 3500 euro, siis on otsus TsMS § 444 lg 2 järgi lihtsustatud vormis II VÕS § 8 lg 1, 2 leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 1 p 3, 6, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 113, § 127 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, viivist. VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 1, 2 järgi võib varaline kahju olla otsene varaline kahju, lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada, lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 113 lg 1 2. lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 1. lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 276 lg 1 järgi kohustub üürileandja asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal ning lg 2 järgi peab üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu, lg 3 järgi võib

tüüptingimus sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. VÕS § 37 lg 1 järgi on tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. III Hageja sõlmis 04.07.2022 Tähesaju LoftOffice OÜ-ga „Äriruumide üürilepingu Tähesaju tee 9 nr TS3006202022“, mille esemeks on ruumid Tähesaju tee 9, Tallinn. Seda asjaolu tõendab esitatud üürileping (dtl 14). Alates 01.12.2022 on üürileandjaks kostja OÜ INF Tähesaju 9. Hageja kasutab ruume automüügisalongina. Lepingust nähtuvalt kohustub hageja üürnikuna tasuma üüritud ruumide eest kostjale tasu ja kostja kohustub võimaldama ruume kasutada. Nende eelnevate asjaolude üle ei olnud ka vaidlust. Seega on poolte vahel sõlmitud VÕS § 271 järgi äriruumi üürileping. 12.04.2023 toimus lepingu esemeks olevates ruumides õnnetus: hageja töötaja avas akna ja akna avamisel kukkus too salongis oleva auto kapotile ning tekitas autole vigastusi. Hageja esitatud fotodega on tõendatud sõidukile tekkinud vigastused ja sellele kukkunud aken (dtl 26-31). Sõiduk kuulub hagejale. Sõiduki taastamisremondi maksumus on 1173,91 eurot, mille kinnituseks on esitatud Värvaltrans arve nr 331341 (dtl 32). Ka nende asjaolude üle ei olnud vaidlust. Kohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud, et tal tekkis eelneva juhtumi tõttu VÕS § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 1, 3 järgi otsene varaline kahju 1173,91 eurot. IV Üürilepingu punkti 5.2.10 kohaselt kohustub hageja üürnikuna täitma lepingu objekti kasutamisel muuhulgas hoone ekspluateerimise eeskirjasid ja nõudeid. Eeskirjadest (dtl 63) nähtuvalt on need sellised, mis lubavad järeldada, et need kehtivad kõigi üürnike suhtes, olles tüüptingimused VÕS § 35 lg 1, 3 järgi. Kostja seadusliku esindaja selgitustega korraldaval istungil on tõendatud, et lepingu enda sõlmimise ajal ei olnud üüritavad ruumid veel valmis ja seepärast ongi eeskirjad saadetud hagejale hiljem. Kostja on tõendanud, et ta on saatnud hagejale 22.09.2022 e-kirjaga (dtl 62) Tähesaju tee 9 hoone sisekorraeeskirjad (dlt 63), mille punkti 8 kohaselt on lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine keelatud. Hageja väide, et need eeskirjad ei ole saanud lepingu osaks, on alusetud. Lepingu punktis 5.2.10 on selgelt viidatud kohustusele järgida eeskirju ja nõudeid. Nii pidi ja sai hageja nende olemasolu eeldada VÕS § 37 lg 1 järgi ning asjaolu, et need on saadetud hagejale pärast lepingu sõlmimist hiljem, ei tähenda, et need poleks lepingu osaks. Hageja väitis, et suitsueemaldusaknaid ega nende kasutamist ei ole hagejale enne õnnetust kunagi keegi tutvustanud. Hageja väide on vaid osaliselt õige. Kostja on tõendanud kohtule esitatud ruumide üleandmise aktiga 15.08.2022, et hagejale on tehtud tehnohoolduse koolitus ning hageja

on kinnitanud, et saab aru kuidas kasutada hoonet ja selle tehnosüsteeme heapermehelikult (dtl 143, akti punkt 5). Eeltoodu alusel on tõendatud kostja väide, et hageja pidi üürilepingu p 5.2.10 järgi hoone sisekorraeeskirju järgima, sh punkti 8 kohaselt oli ta kohustatud hoiduma avamast lahtikäivaid suitsueemaldusaknaid ja luuke. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et akna avas hageja. Küll aga ei sisalda viidatud üleandmisakti punkt 5 konkreetselt infot, mida hagejale siiski tutvustati ning millised on need aknad, mida ei tohi avada. Üürilepingu lisaks olevast täpsustatud tehnilises kirjelduses (dtl 10jj) ei ole tehnosüsteemide osas kirjeldatud avatäiteid (akendega seonduvat). Kostja esitatud fotolt (dtl 72, 74), millel on akna klaasi peal all nurgas punane täpp, ei nähtu, mis tüüpi ja mis eesmärgiga aknaga on tegemist ning mida selline täpp aknal tähistab Kostja esitatud fotol (dlt 75) on märge, kuidas on aken tähistatud pärast vaidlusalust juhtumit. Aknal on tähistus, et akent võib ise avada vaid tulekahju järgseks ventileerimiseks. Esitatud sisekorraeeskirjades ei ole märgitud, et suitsueemaldusaknad ja - luugid on tähistatud vastava punase täpiga ning mis tähendaks, et nende avamine tavatingimustes ei ole lubatud ning on vastupidi keelatud. Hageja esitas fotod kukkunud aknast (dtl 30, 31), kuid ei nähtu märkeid selle kohta, et see on 1) suitsueemaldusaken, 2) seda ei tohi avada tavatingimustes ning 3) punast täppi. Hageja poolt kohtule esitatud üürilepingu lisa 2 punkt 3 (täpsustatud tehniline kirjeldus) sätestab andmeid avatäidete kohta, kuid täiendavaid märkeid suitsueemaldusakende kohta seal ei ole; on vaid märge, et katuse suitsuluugid on läbipaistvad ja fassaadil asuvad suitsuluugid on läbipaistmatud (dtl 11). Ülaltoodu alusel leiab kohus, et tõendatud pole kostja väide, et hagejale oleks piisavalt, vastavalt üleandmise akti punktile 5, selgitatud ja tähistatud, millised aknad on suitsueemaldusaknad, mida ei tohi üldse avada muudel juhtudel, välja arvatud tulekahju järgselt õhutamiseks. Teisisõnu ei ole tõendatud kostja väide, et hagejal oleks teada, et nimetatud vaidlusaluse akna avamine on keelatud lepingu punkti 5.2.10 ja sisekorraeeskirjade punkti 8 järgi. Seetõttu leiab kohus, et hageja pole rikkunud lepingu punktist 5.2.10 ja sisekorra eeskirjade punktist 8 tulenevat kohustust ja põhjustanud seetõttu väidetava rikkumise tõttu endale kahju. Aken ei olnud tehniliselt korras, mis nähtub kostja esitatud kirjavahetusest Lariaare Alumiinum OÜ-ga (aprill 2023, dtl 81). Seetõttu kukkus ta avamisel ja põhjustas hageja varale kahju. Nii ei olnud üüritud asi tehniliselt korras. Üürileandjal on VÕS 271 ja 276 lg 1 mõtte kohaselt üüritud asja korrashoiu kohustus: üüritud asja kasutamise võimalus ei tähenda mitte üksnes seda, et ruumi saaks eesmärgipäraselt kasutada (antud juhul autosalongi pidamiseks), vaid hõlmab ka seda korrashoiu kohustust, et üüritud ruumide kasutamisel, milleks võib olla ka akna avamine, ei tekiks üüritud asjast endast üürnikule kahju. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et aken, mille hageja avas ja millel oleks olnud üldse avamise keeld (suitsueemaldus aken) või märge, et see on katki ja avanemisel võib kukkuda, oleks olnud korras. Kostja enda esitatud kirjavahetusest (IPartner e-kiri 12.04.23, dtl 85) nähtub, et ka varem on aknaid avatud ja need on kukkunud. Seega on sarnaseid olukordi, kus avatud aken kukub millegi peale, üüritud ruumides varem juhtunud. Kuskilt ei nähtu, mida on üürileandja ette võtnud selliste juhtumite ärahoidmiseks. Seega ei ole kostja piisava hoolega VÕS § 276 lg 1 tulenevat asja korrashoiu kohustust täitnud. Varasemalt asetleidnud juhtumite tõttu pidi kostjale olema ette nähtav, et enda korrashoiu kohustuse rikkumise tõttu võib üürnikul tekkida VÕS § 127 lg 3 järgi varakahju. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et kahju tekkis VÕS § 127 lg 3 järgi kostja korrashoiu kohustuse rikkumise tõttu. Hagejal on seetõttu õigus nõuda VÕS § 101 lg

1 p 3, 115 lg 1, 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1, 3 alusel kostjalt kahju hüvitamist. Kostja ei ole nõus kahju hüvitama. Hageja on tõendanud, et andis 18.05.2023 kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks hiljemalt 22.05.2023, mille kohta esitas kostjale arve nr 30379 (dtl 33). Kostja kahju ei hüvitanud, olles samal ajal ka viivituses, millega rikub kohustust VÕS § 100 mõttes. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitiselt viivist seadusejärgses määras VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2. lause, § 113 lg 2 1. lause, TsMS § 367 järgi alates 23.05.2023 kuni kahju hüvitamiseni. Hagi esitamise aja seisuga 10.09.2023 on viivis kahju hüvitise nõudelt 40,96 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitist 1173,91 eurot, 10.09.2023 seisuga viivist 40,96 eurot, alates 11.09.2023 võlgnetavalt kahju hüvitiselt viivist võlaõigusseaduse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuseni kuni kahju hüvitamiseni. Kohus ei pea andma hinnangut kostja esitatud e-kirjavahetusele kostja kindlustusandjaga, kuivõrd käesoleva vaidluse objektiks ei ole kindlustusandja ja kostja vahelised õigussuhted (e-kirjavahetus aprill, mai, juuni 2023, dtl 73, 76, 77, 78, 80, 83). Kohus ei hinda pooltevaheliselt kirjavahetust enne hagi esitamist, kuna kostja pole kahju hüvitanud (dtl 36-37). V MENETLUSKULUDE JAOTUS, SUURUS, PROTOKOLLI PARANDAMINE Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et hagi rahuldamise korral jäävad poolte menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 järgi on menetluskuludeks tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja põhjendatud kulud. Hageja esitas 28.03.2024 menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 03.04.2024. Kostjal oli võimalik hageja kuludele vastata 04.03.2024 istungil antule 05.04.2024. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on esindaja teinud tööd 12,45 tundi, sellest 7,65 tundi 2023. aastal (käibemaks 20%) ja 4,8 tundi 2024. aastal (käibemaks 22%). Hageja menetluskulud on koos riigilõivuga kokku 1798 eurot. Tunnitasu määr on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul vastab esindaja töö nimekirjas märgitule ega ole ülepaisutatud. Seega on tööaeg 12,45 tundi kooskõlas asja mahukuse, keerukuse ja peetud istungi ajaga. Kohtupraktikas on aktsepteeritud tunnitasu määra 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja menetluskuluks on ka riigilõiv 280 eurot. Eeltoodu alusel on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 1798 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1798 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 järgi hagejale välja mõista alates käesoleva lahendi jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Protokolli parandamise taotlus Kohus koostas 04.03.2024 istungi kohta protokolli (dtl 147), mille allkirjastas 06.03.2024. Hageja esitas 11.03.2024 taotluse protokolli parandamiseks (dtl 152). Kostja ei olnud taotlusele vastu (20.03.2023, dtl 165). Kohus nõustub hageja protokolli 1. parandusettepanekuga. Seega tuleb protokolli 3. leheküljel ajamärke 00:39:05 juures asendada lause “Viidatakse sisekorraeeskirja punktile 7.2.“ lausega „Viidatakse üürilepingu punktile 7.2.“. Kohus ei nõustu hageja 2. parandusettepanekuga, kuna protokoll ei ole stenogramm. Kohus lisab need vastuväited protokolli juurde (TsMS § 53 lg 4).

(digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.