Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte 01.02.2024. a isiklikult kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Kostjal oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.01.2023. a laenulepingu, millega kostja sai laenu 300 eurot. Kostja kohustus laenu 5 osamaksega tagasi maksma hiljemalt 30.05.2023. a. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab hagejale fikseeritud intressi 300 eurot, s.o 0,72% päevas. Tagasimakse kokku 600 eurot. Kostja on tasunud 470 eurot. Seega põhiosa võlgnevus on 130 eurot. 31.03.2023. a sõlmiti samade polte vahel uus laenuleping ning kostja sai lepingu alusel laenu 500 eurot. Kostja kohustus lepingu alusel tasuma intressi 500 eurot, s.o 0,47% päevas. Kostja kohustus laenu koos intressiga, s.o kokku 1000 eurot tagastama 7 osamaksega hiljemalt 30.11.2023. a. Kostja on tasunud 140 eurot. Seega on põhiosa võlgnevus 500 eurot ja intresside eest võlgnevus 370 eurot. Kolmas laenuleping sõlmiti hageja ja kostja vahel 01.05.2023. a ning kostja sai laenu 100 eurot. Lisaks põhiosale lepiti kokku intress summas 50 eurot, s.o 1,61% päevas. Kostja kohustus kogusumma, s.o 150 eurot tagastama hiljemalt 31.05.2023. a. Pooled leppisid kokku ka viivistes, s.o 10% iga viivitatud päeva eest. Hageja vähendab viivist ning väljanõutav viivis on 50 eurot. Kokku kostja võlgnevus 200 eurot, sh 100 eurot põhivõlg, 50 eurot intressid ning 50 eurot viivised. Neljas laenuleping sõlmiti hageja ja kostja vahel 04.05.2023. a ning kostja sai lepingu alusel laenu 150 eurot. Pooled leppisid kokku intressi summas 100 eurot, s.o 1,15% päevas. Kostja pidi võlgnetava summa, s.o 250 eurot tagastama hiljemalt 30.06.2023. a. Pooled leppisid kokku ka viivises 10% päevas, kuid hageja on nõus viiviseid vähendama 50 euroni. Kokku võlgnev kostja hagejale 300 eurot, sh põhiosa 150 eurot, intressid 100 eurot ning viivised 50 eurot. Hageja nõue kokku 1500 eurot, sh põhiosa 880 eurot, intressid 520 eurot ning viivised 100 eurot. Kohus on seisukohal, et hagisumma arvutamisel on hageja teinud arvutusvea. Nimelt teise laenulepingu puhul (sõlmitud 31.03.2023) on kostja tasunud 140 eurot, mille hageja on arvutanud intressinõude katteks ja intresside võlgnevuseks on jäänud hagi kohaselt 370 eurot. Tegelikult on intresside võlgnevus 360 eurot, sest intressisummast 500 eurot on tasutud 140 eurot (500-140=360). Seega väheneb hagi rahuldamisele kuuluv summa 10 euro võrra ja intressivõlgnevus kõigi laenulepingute peale kokku on 510 eurot, mitte 520 eurot. Kohus on 2 (3)

seisukohal, et ilmselge arvutusvea (kostja kasuks) parandamine mahub TsMS § 407 lg.1 teise lause piiresse, kuna matemaatiline tehe 500-140=360 ei vaja täiendavat tõendamist või omaksvõttu. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 880 eurot, lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressid summas 510 eurot ning viivised summas 100 eurot, kokku 1490 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu olnud 280 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Riigilõivu summas 280 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.