Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud

P. P. esitas 12.03.2024 Harju Maakohtule avalduse NXT Invest OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees summas 6192 eurot (bruto). Nõude aluseks on töövaidluskomisjoni otsus 4-1/1823/22, millega mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks välja töötasu brutosummas 6192 eurot. Otsus on jõustunud. Võlausaldaja tõi avalduses esile, et kuna võlgnik töövaidluskomisjoni otsust vabatahtlikult ei täitnud, siis 17.07.2023 esitas avaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsile täitmisavalduse, mille alusel algatati täitemenetlus 025/2023/2964. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts saatis 11.03.2024 avaldajale tõendi, mille kohaselt on võlgniku pangakontod arestitud. Võlgnikule kuulub Transpordiameti andmetel sõiduk OPEL ASTRA, reg. märk XXX, ehitussaasta 2005. Nimetatud sõiduk on arestitud kohtutäituri poolt hinnaga 250 eurot, kuid võlgnik ei ole sõidukit välja andnud. Kohtutäitur kinnitas, et arvestades võlgniku kohustusi ja varalist seisu ei ole sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku registervara ega sissetulekute arvelt eelduslikult täitemenetluse raames võimalik. Seega, võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Äriregistri andmetel on 27.03.2024 seisuga võlgnikul maksuvõlg 51 785,95 eurot. Võla alguskuupäev on 10.06.2022. Võlgnikul on esitamata 2021 ja 2022 majandusaasta aruanded. Võlgnikul puudub käive ja töötajaid ei ole. Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata. Kohus võttis 27.03.2024 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse, kohustas võlausaldajat 15 päeva jooksul tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot ja kohustas võlgnikku esitama kohtule oma kirjaliku vastuse pankrotiavaldusele. Võlausaldaja deposiiti ei tasunud. Võlgnik ei esitanud kohtule oma seisukohta. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 15 lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus võttis 27.03.2024 pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti suuruses 1000 eurot. Töötaja deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja nõude summas 6192 eurot (bruto) aluseks on töövaidluskomisjoni 01.02.2023 otsus 4-1/1823/22. Otsus on jõustunud. Kohus leiab, et töötaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust ja tõendanud nõude olemasolu. Töötaja esitas nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni otsuse. Võlgnik ei ole kohustust vabatahtlikult täitnud. Võlausaldaja esitas kohtutäitur Kaire Põltsile täitmisavalduse, mille alusel algatati täitemenetlus 025/2023/2964. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts saatis 11.03.2024 avaldajale tõendi, mille kohaselt on võlgniku pangakontod arestitud. Võlgnikule kuulub Transpordiameti andmetel sõiduk OPEL ASTRA, reg. märk XXX, ehitussaasta 2005. Nimetatud sõiduk on arestitud kohtutäituri poolt hinnaga 250 eurot, kuid võlgnik ei ole sõidukit välja andnud. Kohtutäitur kinnitas, et arvestades võlgniku kohustusi ja varalist seisu ei ole sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku registervara ega sissetulekute arvelt eelduslikult täitemenetluse raames võimalik. Seega, võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on võlgniku majandusliku olukorra väljaselgitamiseks teinud päringud vararegistritele ning tuvastanud, et võlgnikul puudub registritesse kantud realiseeritav vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikule kuulub 2005. aasta sõiduauto Opel Astra, millele on seatud mitmeid keelumärkeid. Sõiduk on arestitud hinnaga 250 eurot, kuid võlgnik ei ole sõidukit välja andnud. Äriregistri andmetel on võlgnikul seisuga 18.04.2024 maksuvõlg summas 51 785,95 eurot. Võla alguskuupäevaks on märgitud 10.06.2022. Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude kandmiseks. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kohus andis võlausaldajale võimaluse tasuda kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot. Võlausaldaja ei ole viidatud deposiiti tasunud.

Eeltoodust tulenevalt esineb alus PankrS § 15 lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Toimikust ei nähtu, et võlgnikul oleks käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.