2-23-17770/13 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud 7Sky Group OÜ on esitanud kohtule pankrotiavalduse. Avaldusest nähtuvalt võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on ca 3350,21 euro ulatuses. Koos pankrotiavaldusega esitas avaldaja kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Harju Maakohtu 17.01.2024 määrusega määras kohus jätta 7Sky Group OÜ (likvideerimisel) taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata, jätta 7Sky Group OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus käiguta ning anda 7Sky Group OÜ-le (likvideerimisel) tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja pankrotiavalduses puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva arvates puuduste kõrvaldamise määruse kättetoimetamisest. Puudused kõrvaldati avaldaja poolt 22.01.2024. Harju Maakohtu 29.01.2024 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Kristjan Aava. 20.02.2024 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Krediidiasutuste poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul AS-is SEB Pank arvelduskonto nr xxxx, mille jääk 13.02.2024 seisuga oli 0 eurot. Kontol on kohtutäiturite arestid. Aruande kohaselt elektroonilise kinnistusraamatu andmeil ei ole võlgnik kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade omanikuks ning tema kasuks ei ole kinnisasju koormatud. Võlgniku kinnitusel tal muu vara puudub. Võlgniku likvideerimise vahebilansi kohaselt oli võlgnikul 25.09.2023 seisuga omakapital -3708 eurot. AS SEB Pank teatel on võlgnikul seisuga 13.02.2024 teenustasu võlgnevus summas 3 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 3353,21 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur võlgniku arveldusarvete väljavõtetele ja registris avaldatud andmetele tuginedes tuvastanud. Olukorras, kus võlgnikul majandustegevus puudub ei ole tõenäoline, et võimalikke tagasinõuete esitamise võimalusi võiks ilmneda ka edasises pankrotimenetluses. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed pankrotikuriteo toimepanemise või raske juhtimisvea kohta märgib ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on püsiv maksejõuetus kujunenud välja hiljemalt 2022. aasta alguses, sest hiljemalt likvideerimismenetluse alguseks pidi olema selge, et võlgnikul ei jätku vara kõigi oma kohustuste katteks. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 27.02.2024 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot hiljemalt 08.03.2024 ning avaldas 27.02.2024 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. 15.04.2024 kirjaga tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

16.04.2024 teavitas maksejõuetuse teenistus kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Krediidiasutuste poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul AS-is SEB Pank arvelduskonto nr xxxx, mille jääk 13.02.2024 seisuga oli 0 eurot. Kontol on kohtutäiturite arestid. Aruande kohaselt elektroonilise kinnistusraamatu andmeil ei ole võlgnik kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade omanikuks ning tema kasuks ei ole kinnisasju koormatud. Võlgniku kinnitusel tal muu vara puudub. Võlgniku likvideerimise vahebilansi kohaselt oli võlgnikul 25.09.2023 seisuga omakapital -3708 eurot. AS SEB Pank teatel on võlgnikul seisuga 13.02.2024 teenustasu võlgnevus summas 3 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 3353,21 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur võlgniku arveldusarvete väljavõtetele ja registris avaldatud andmetele tuginedes tuvastanud. Olukorras, kus võlgnikul majandustegevus puudub ei ole tõenäoline, et võimalikke tagasinõuete esitamise võimalusi võiks ilmneda ka edasises pankrotimenetluses. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed pankrotikuriteo toimepanemise või raske juhtimisvea kohta märgib ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on püsiv maksejõuetus kujunenud välja hiljemalt 2022. aasta alguses, sest hiljemalt likvideerimismenetluse alguseks pidi olema selge, et võlgnikul ei jätku vara kõigi oma kohustuste katteks. Kohus nõustub ajutise halduri poolt väljatooduga ja loeb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse teenistus on teavitanud kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse

jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.01.2024 on töötasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega aruande esitamise ajal (820:5) 164 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 7,75 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 164 eurot, mis jääb halduri tasu ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1271 eurot (7,75 h x 164), millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arveldusarvele nr xxxx. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 644,16 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 7,75 tunni eest (alustatud pooltunde 16 x 33) 528 eurot. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Haldur on taotlenud hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 720 eurot. Kohus selgitab, et PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesolevalt, aruande esitamise ajal, oli kuupalga alammäär 820 eurot. Seega kuulub pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamisele ajutise pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 528 eurot, millele lisandub käibemaks summas 116,16 eurot, kokku summas 644,16 eurot. Kohus määrab mõista välja pankrotihalduri tasu, mida menetlusabi ei kata, võlgnikult. Tasu tuleb kanda Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arveldusarvele nr xxxx. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus määrab, et dokumendid jäävad võlgniku likvideerija E. P. vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik