Crocus Trading S.L. hagi OÜ ExpoGroup vastu kostja kohustamiseks Maksu- ja Tolliametile nõusoleku andmiseks hagejale kuuluva kauba vabatsoonist väljastamiseks ning kauba vabasse ringlusesse laskmiseks ja 251 893,13 euro väljamõistmiseks Hageja: Crocus Trading S.L. (Hispaania Kuningriigi registrikood 3860-4058-1742-5122), lepingulised esindajad vandeadvokaat Albert Linntam ja vandeadvokaadi abi Polina Tšernjak
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: OÜ ExpoGroup (registrikood 11091052), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed X ja Y Menetlustoiming
Menetlusse võtmine ja sellejärgne menetluskulude kindlaksmääramine, tagastamise taotluse lahendamine
lõpetamine, riigilõivu
RESOLUTSIOON
1.Võtta hageja, Crocus Trading S.L. (Hispaania Kuningriigi registrikood 3860-40581742-5122) 05.12.2023. a hagi OÜ ExpoGroup (registrikood 11091052) vastu menetlusse kõigis nõuetes.
2.Võtta vastu hageja hagist loobumine kõigis nõuetes ja lõpetada menetlus.
3.Menetluskulud jätta 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda.
Määrata hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 13 011,14 eurot.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 6505,57 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis käesoleva määruse resolutsiooni p-s 5 väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada hagejale 1890 eurot (pool hagilt tasutud riigilõivust) ja kanda see M R E arvelduskontole nr xxx (BBVA Bank).
8.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
2-23-17207
Edasikaebamise kord. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 05.12.2023. a kohtule hagiavalduse kahes nõudes: 1) kohustada kostjat tegema tahteavalduse, mille kohaselt kostja annab Maksu- ja Tolliametile nõusoleku hagejale kuuluva kauba nimetusega „Titaani jäätmed ja jäägid“ (brutokaaluga 23 899 kg) aadressil xxx, Harju maakond asuvast vabatsoonist väljastamiseks ning kauba vabasse ringlusesse laskmiseks; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 251 893,13 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles sisaldus kaks alternatiivset abinõude komplekti: 1) kohustada kostjat tegema tahteavalduse, mille kohaselt kostja annab Maksu- ja Tolliametile nõusoleku hagejale kuuluva kauba nimetusega „Titaani jäätmed ja jäägid“ (brutokaaluga 23 899 kg) aadressil xxx, Harju maakond asuvast vabatsoonist väljastamiseks ning kauba vabasse ringlusesse laskmiseks; 2) (a) seada hageja kasuks kinnistu registriosas nr xxx, asukohaga xxx, Harju maakond kostjale kuuluvale hoonestusõigusele esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 20 000 eurot, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; (b) arestida kostjale kuuluvad arvelduskontod 246 893,13 ulatuses Eestis tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides.
2.Hagiavalduse kohaselt asusid hageja kaubad laopindadel aadressiga Harju maakond, xxx. Hageja kaupu hoidis OÜ A M, kes üüris selle aasta märtsini laopindu kostjalt ning alates 2023. aasta maist üürib laopindu H T OÜ-lt. Laopindade näol oli tegemist tollialaga, kuhu saab kaup siseneda ja väljuda üksnes tollidokumentide vormistamisel. Tollidokumentide vormistamise eest vastutav isik oli kostja, kelle nõusolekuta ei ole võimalik laopindadel asuvat kaupa vabasse ringlussesse lasta. Alates 22.11.2023 keeldus kostja vabastama OÜ A M poolt üüritavatel laopindadel asuvat kaupa, sh kaupa, mis kuulub hagejale. Hagejal puuduvad mistahes õiguslikud suhted kostjaga, mis annaksid aluse kaupade kinnipidamiseks. Selliselt rikkus kostja õigusvastaselt hageja õigusi (VÕS § 1045). Kostja käitus pahauskselt, kahjustas alusetult ja õigusvastaselt hageja õigusi ning šantažeeris kolmandat äriühingut K T OÜ-d (kelle üks kasusaajatest kattus OÜ A M kasusaajaga). Kostja vastu esitati hiljuti laopindadel toimuva tulekahju tõttu kahjunõue. Kostja teavitas hagejat, et ta vabastab hageja kauba ainult pärast seda, kui K T OÜ võtab kohustuse hüvitada tulekahjuga tekkinud kahju ning palub readresseerida kostja vastu esitatud nõuded tema vastu. A M OÜ ei olnud seejuures kunagi üürinud laoruume, kus tulekahju tekkis. Seega ei saanud kostjal olla mistahes nõudeid OÜ A M või hageja vastu seoses toimunud tulekahjuga (ega ühelgi muul alusel). Hageja esindajad on suhelnud kostja seadusliku esindajaga mitmeid kordi, selgitanud olukorda ning palunud kaupade vabastamist. Kostja järjepidevalt keeldub, seades kaupade vabastamise eeltingimuseks K T OÜ poolt tulekahjuga seonduvate nõuete õigeksvõtmise. Hagejale tekib ulatuslik kahju, mis võib ületada 251 893,13 eurot, kui hageja ei anna viivitamatult üle kostja poolt kinnipeetud kaupa. Hageja lepinguline kohustus oli tarnida tellijale kaup hiljemalt 30.11.2023. Kauba lubatud kuupäevaks üleandmata jätmisel tekib hagejale kahju vähemalt 15 281,66 eurot päevas, millele lisanduvad täiendavad nõuded hageja vastu. Hageja oli sunnitud pöörduma kiiremas 2 (6)
2-23-17207 korras kohtusse ning paluma kohtult oma õiguste kaitseks abi, sealhulgas palub kohtul rakendada veelgi suurema kahju vältimiseks ning tulevikus kohtuotsuse täitmise võimaldamiseks hagi tagamise abinõusid.
3.06.12.2023 palus kohus esitada hageja esindajatel hagi ja hagi tagamise avalduse väljavõtte mitterahalise kohustuse kohta. 06.12.2023 esitasid hageja esindajad nõutud väljavõtte.
4.07.12.2023 palus kohus kostjal esitada seisukoht mitterahalise kohustusega seonduva hagi ja hagi tagamise avalduse osas.
5.07.12.2023 teatas kostja, et ta on nõus tegema tahteavalduse ja vabastama hagejale kuuluvad kaubad.
6.12.12.2023.a esitas hageja kohtule avalduse hagi tagamise taotlusest loobumiseks. Hageja teavitas, et sai kauba kätte, mistõttu on hagi tagamise vajadus ära langenud. Hageja teavitas, et loobub seega 05.12.2023. a esitatud hagi tagamise taotlustest ja palub jätta hageja 05.12.2023. a hagi tagamise taotlus läbi vaatamata ning tagastada hagejale 05.12.2023. a hagi tagamise avalduse eest tasutud riigilõiv ning tagatise kogusummas 13 414,66 eurot.
7.14.12.2023. a kohtumäärusega jättis kohus hageja 05.12.2023. a hagi tagamise taotlus läbi vaatamata ning rahuldas hageja 12.12.2023. a taotluse riigilõivu ja tagatise tagastamiseks. Kohus otsustas tagastada hagejale tsiviilasjas nr 2-23-17207 kohtu kontole 05.12.2023. a tasutud riigilõivu ja tagatise.
8.Hageja esitas 20.12.2023. a kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt on hageja nüüdseks oma kauba kätte saanud ning kuivõrd kostja on hageja nõude täitnud – loobub hageja 05.12.2023 esitatud hagist (TsMS § 429 lg 1). Hageja selgituste kohaselt kostja rahuldas hageja nõude seejuures alles hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise järgselt. Hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma, sest kostja keeldus vabatahtlikult ehk hageja korduval kohtuvälisel palvel kaupu vabastamast. Hageja pidi kohtusse kiiremas korras pöörduma ka seetõttu, et tema lepinguline kohustus oli tarnida kostja poolt kinnipeetav kaup kolmandale isikule. Hageja hinnangul, kuivõrd kostja täitis hageja nõude alles pärast hagi kättesaamist, saab hageja nõuda kostjalt menetluskulude hüvitamist. Kui kostja oleks hagejale kuuluva kauba hageja palvetel vabastanud, ei oleks hageja pidanud kohtusse pöörduma. Seega tekkisid hagejale menetluskulud kostja õigusvastase tegevusetuse tagajärjel. Hageja esitas koos avaldusega ka menetluskulude nimekirja, mille alusel palus mõista menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Hageja palus tagastada talle ka pool tasutud riigilõivust, s.o summas 1890 eurot TsMS § 150 lg 2 p-i 2 alusel.
9.Kohus saatis 21.12.2023. a avalduse hagist loobumiseks ning menetluskulude nimekirja kostjale. Kohus palus esitada omapoolne seisukoht seoses menetluskuludega hiljemalt 7 päeva jooksul 21.12.2023. a e-kirja kättesaamisest. Kohus hoiatas, et tulenevalt TsMS § 3141 loeb kohus kirja kostjale kättetoimetatuks hiljemalt kolme tööpäeva möödumisel.
10.Kostja ei ole esitanud kohtule omapoolset seisukohta.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Käesoleval juhul ei olnud hagi tagamise menetlusega seonduvalt kohus veel jõudnud hagi menetlusse võtta hagist loobumise ajaks. Seega tuleb esmalt hagi menetlusse võtta ning seejärel võtta vastu hagist loobumine. Kuigi kohus oleks võinud ka hagi menetlusse võtmisest keelduda (TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel), kuna hageja ei soovi enam õiguskaitset, siis kuivõrd hageja soov on olnud hagist loobuda TsMsS § 429 lg 1 alusel, tuleb siiski hagi võtta menetlusse ja seejärel menetlus lõpetada. Menetluse lõpetamisel loobumisega ja menetlusse võtmisest keeldumisel on erinevad tagajärjed 3 (6)
2-23-17207 (TsMS § 372 lg 6 vs § 432), mistõttu on korrektne käesoleval juhul asi menetlusse võtta ja seejärel võtta vastu hagist loobumine. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud (sh loobumise tõttu), ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
12.Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
13.Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS 168 lg 4). TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Käesoleval juhul esitas hageja kaks nõuet (nõudeid ei esitatud alternatiivsena): 1) mitterahalise kohustuse (tahteavalduse andmise) täitmise nõdue; 2) rahalise nõude kahju hüvitamiseks. Hageja on põhistanud, et kostja täitis hageja mitterahalise nõude alles pärast hagi kättesaamist, ning kostja ei ole selles osas ka vastuväiteid esitanud (kuigi kohus selleks võimaluse andis). Asjaolusid, et kostja oleks täitnud rahalise nõude, kohtu ette toodud pole. Hageja on ka ise välja toonud, et hageja jätkuva tegevusetuse korral tekib hagejale suure tõenäosusega kahju, st hagi esitamine nimetatud nõudes võis olla ennatlik. Seega on loobutud hagist osaliselt kostja käitumise tõttu (mitterahalise nõude osas) ja osaliselt omal initsiatiivil (rahalise nõude osas). Täpse proportsiooni kindlakstegemine nõuete esitamiseks ajakulu osas on praktiliselt võimatu. Eelduslikult on nõuete esitamisele kulunud aeg proportsionaalselt võrdne. Seetõttu on põhjendatud jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades TsMS § 163 lg 1 ja TsMS § 168 lg 4 ja 5 koosmõjus, st 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda.
14.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavalduselt tasunud 06.12.2023 riigilõivu summas 3780 eurot. Kuna hageja on hagist loobunud, kuulub pool hagimenetluses tasutud riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamisele ehk 1890 eurot (3780 eurot ÷ 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale tagastada riigilõiv summas 1890 eurot ja kanda see vastavalt hageja soovile resolutsioonis märgitud kontole.
15.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Menetluskulude nimekirja (dtl 506 jj) kohaselt on hageja menetluskulud taotluse esitamise seisuga 14 481 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja õigusabi kuludest summas 12 585 eurot (ilma käibemaksuta), poolest tasutud riigilõivust, s.o summas 1890 eurot ja päringutest kinnistusraamatusse 6 eurot (kokku 14 481 eurot ilma käibemaksuta). Hagejale on osutatud kokku õigusabiteenust 60 tunni ulatuses. Teenust osutasid: vandeadvokaat Albert Linntam 6,2 tundi, keskmise tunnihinnaga 265 eurot (ilma käibemaksuta) ja advokaat Polina Tšernjak 4 (6)
2-23-17207 53,8 tundi, keskmise tunnihinnaga 203,38 eurot (ilma käibemaksuta). Advokaadibüroo juristide poolt tehtud toimingud ja ajakulu omistatud hageja esindajale advokaadile Polina Tšernjak.
17.Esitatud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks ning sellega seonduvate toimingute tegemisele võis usutavalt kuluda P. Tšernjaki poolt (strateegia planeerimine, suhtlus kliendiga, õiguslike võimaluste analüüs, materjalide analüüs, menetlusdokumentide koostamine ja arutelu meeskonnaga) 42 t, s.o u 5 tööpäeva, arvestades et tegemist oli erinevate lepinguväliste nõuetega ning vajadus oli ka hagi tagamise järgi, mis samuti hõlmas erinevaid alternatiivseid nõudeid. Esitatud menetlusdokumendid olid põhjalikud, viidetega asjakohasele kohtupraktikale ja õiguskirjandusele ning kümnete lisadega. Puuduseid hagil ega hagi tagamise avaldusel ei esinenud. 27.11.2023 toimingud 2,4 tunni ulatuses ei ole põhjendatud menetluskuludena arvestada hagi esitamiseks, kuivõrd tegemist oli veel kohtuväliste toimingutega seonduvaga (sh MTA-ga ja teise poolega suhtlus). Strateegia planeerimine on suures mahus juba teistes toimingutes arvestatud.
18.06.12.2023. a kohtu korralduse täitmine ja sellega seonduv on põhjendatud 30 min ulatuses, kuivõrd palutud toiming (kärbitud hagi esitamine) ei ole ajamahukas. 07.12.2023 0,8 tundi strateegia arutamiseks ja suhtluseks kohtu/kliendiga on põhjendatud, arvestades kostja vastust ning sellest tulenevat vajadust analüüsida vajadust jätkuva õiguskaitsevajaduse üle. 12.12.2023 ajakulu (hagi tagamise avaldusest loobumine, tagatise ja riigilõivu tagastamise taotlemine ja sellega seonduv) on põhjendatud 1 tunni ulatuses, arvestades toimingu väikest mahtu. 14.12.2023 kohtumäärusega tutvumine 6 min on põhjendatud. 15.12.2023 kirjaga tutvumine ning strateegia arutelu kliendiga on põhjendatud 30 min. Hagist loobumise avalduse koostamiseks on põhjendatud maksimaalselt 1 tund, arvestades toimingu väikest mahtu. Menetluskulude nimekirja koostamiseks on põhjendatud juristi ajana 1 tund (mida on ka nõutud ja mida käsitletakse hiljem). Seega on põhjendatud ja vajalikud toimingud P. Tšernjaki poolt pärast hagi kohtule esitamist veel 3,9 tunni ulatuses.
19.TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli asi pigem tavapärasest suurema keerukusega (mitu lepinguvälist nõuet ja hagi tagamise vajadus). Tegemist oli ka tavapärasest kiireloomulisema küsimusega ja arusaadavalt oli seega vajadus kaasata aruteludele, strateegia planeerimisele ja menetlusdokumendi koostamisele mitu inimest. A. Linntamme tunnid olid väikeses mahus ja toetavad põhilise esindaja, P. Tšernjaki tööle. Ainsana on ülemäärane 08.12.2023 hagi koostamise kulu ja suhtlus kliendiga, mis selleks ajaks oli juba esitatud (0,2 tundi). Seega peab kohus põhjendatuks arvestada A. Linntamme esinduse kulusid 6 tunni ulatuses.
20.Arvestades, et tegemist oli tavapärasest keerukama ja kiireloomulisema asjaga, leiab kohus, et nõutud tunnihinnad on põhjendatud. Seega P. Tšernjaki esindus on põhjendatud 9335,14 euro ulatuses (45,9 tundi × 203,38 eurot tunnis) ja A. Linntamme esindus 1590 euro ulatuses (6 tundi × 265 eurot tunnis). Arvestades, et esimese puhul on tegemist vandeadvokaadi abiga ja teise puhul vandeadvokaadiga, kelle tööpanus ka tundide mõttes erines (vandeadvokaadi abi juhendab vandeadvokaat, AdvS § 42 lg 4), siis on põhjendatud ka erinevad tunnihinnad (vt ka RKTKm 2-17-13164/62, p 10).
21.Juristide toimingud (kõne transkriptsioon ja tõlked, menetluskulude nimekirja koostamine) on põhjendatud taotletud mahus ning neid võib lugeda küll omistatuks P. Tšernjaki esindusele, kuid tunnihinnana ei ole põhjendatud advokaadi tunnitasu määr, arvestades et need ei vaja juriidilisi eriteadmisi. Menetluskulude nimekirja koostamine ja sellega seonduv on trafaretne toiming, mille eest ei saa lugeda põhjendatuks üle 1 tunni ajakulu. Kohus peab põhjendatuks juristi toimingute eest poolt tunnihinda 100 eurot ehk kokku 190 eurot (1,9 tunni ulatuses).
5 (6)
2-23-17207
22.Täiendavalt on põhjendatud arvestada menetluskuludena ka poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu (osas, mida hageja ei saa tagasi taotleda), s.o summas 1890 eurot. Päringud kinnistusraamatusse on samuti põhjendatud hagi tagamise raames summas 6 eurot.
23.Kokku tuleb hageja menetluskulude suurusena kindlaks määrata 13 011,14 eurot (9335,14 eurot + 1590 eurot + 190 eurot + 1890 eurot + 6 eurot). Sellest kuulub hüvitamisele jaotuse järgi 50%, s.o 6505,57 eurot.
24.Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
25.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.