Revensen OÜ hagi V V ja V B vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
7894,55 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja I: V V (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: V B (isikukood XXX, elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Tunnistada kehtetuks V V ja V B vahel 10. novembril 2022 sõlmitud „Kinnistu kinkeleping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus“ (notari ametitegevuse raamatu reg.nr XX), millega V V võõrandas kinnistu registriosa numbriga XXX.
3.Kanda registriossa nr XXX kantud kinnistu omanikuks V V (isikukood XXX).
4.Tuvastada V V kohustus teha tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr XXX omanikukande muutmiseks ja V V omanikuna sisse kandmiseks.
5.Jätta rahuldamata taotlus tuvastada V B kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX omanikukande muutmiseks ja V V omanikuna sisse kandmiseks.
6.Jätta rahuldamata taotlus V B kohustamiseks anda kinnistu registriosa numbriga XXX kohtutäitur A K käsutusse.
7.Jätta 5. märtsi 2024 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõud kehtima kuni tagamise vajaduse ära langemiseni.
8.Jätta põhjendatud menetluskulud pooles osas solidaarselt kostjate ja pooles osas hageja kanda. 1(5)
9.Mõista V V ja V B solidaarselt Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud 607,50 eurot.
10.Mõista V V ja V B solidaarselt Revensen OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (607,50 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
11.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank riigilõivu ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Revensen OÜ (hageja) hagi V V (kostja I) ja V B (kostja II) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Pärnu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-132628 kostjalt I hageja kasuks välja võlg 1465,37 eurot. Täiendavalt mõisteti kostjalt I välja põhivõlalt 871,30 eurot arvestatav viivis 0,065750% päevas alates 30. novembrist 2023. Kohtumäärus on viivitamata täidetav ja jõustunud. Seisuga 13. veebruar 2024 ei ole võlgnevuse katteks midagi makstud. Võlg hagi esitamise päeva seisuga on 1508,94 eurot. Pärnu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-132604 mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja võlg 2884,82 eurot. Täiendavalt mõisteti kostjalt I välja põhivõlalt 1706,03 eurot arvestatav viivis 0,065750% päevas alates 30. novembrist 2023. Kohtumäärus on viivitamata täidetav ja jõustunud. Seisuga 13. veebruar 2024 on võlgnevuse katteks laekunud 85 eurot. Võlg hagi esitamise päeva seisuga on 2885,61 eurot. Kohtutäituril ei ole õnnestunud võlga sisse nõuda, sest kostjal I puudub vara ja piisav sissetulek, millele kohtutäitur saaks sissenõuet pöörata. Täitemenetluse käigus on hageja välja selgitanud, et kostjal oli vara aadressil XXX (registriosa nr XXX). Kinnistu oli kostja I ainuomandis kuni
10.novembrini 2022 (tegelikult kuni 11. novembrini).
2(5)
10.novembril 2022 sõlmitud kinkelepinguga kinkis kostja I kinnistu kostjale II. Kostjale I vara ei jäänud. Hageja on seisukohal, et kostjad sõlmisid kinnistu kinkelepingu võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgiga, soovides vältida kostja I võlgade sissenõudmist täitemenetluses. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostjate vahel 10. novembril 2022 sõlmitud „Kinnistu kinkeleping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus“ (notari tehing nr 1660), millega läks kostja I omandist välja kinnistu registriosa numbriga XXX, kanda registriossa nr XXX kantud kinnistu omanikuks kostja I, sealjuures asendada kostja I ja kostja II nõusolekud kinnisturaamatu registriosa nr XXX kande muutmiseks kohtuotsusega, kohustada kostjat II välja andma kinnistu registriosa numbriga XXX kohtutäitur A K käsutusse, mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud ja menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
2.Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid, nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjatel teavitada, kas nad soovivad, et kohus nad ära kuulaks. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid koos täpsustusega toimetati kostjale I kätte isiklikult 8. märtsil 2024 ning kostjale II tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga 1. aprillil 2024. Kostjad kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
4.Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
5.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
6.Hageja on hagiavalduses palunud hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostjad tähtaegselt hagile ei vasta. Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
7.TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
8.Hageja taotleb kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kostjate tahteavalduste asendamist kostja I uuesti omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Kõnealune kinnistu on pärast hageja nimetatud kinkelepingu sõlmimist ja enne hagi esitamist veel kaks korda omanikku vahetanud. Kehtiv omanik on T V . Seega on kostja I omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks vaja T V , mitte kostja II nõusolekut. Kuna kostja I sisse kandmiseks ei ole kostja II nõusolekut vaja, jätab kohus hagi selles osas rahuldamata. Kuivõrd kostja II ei ole kinnistu omanik, ei ole ka põhjendatud tema kohustamine kinnistu kohtutäituri käsutusse andmiseks, ka selle taotluse jätab kohus rahuldamata.
3(5)
9.Muus osas on hagi tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §§ 187‒189, § 195 lg 1, kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 5 alusel.
10.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses: tunnistab kehtetuks kostjate vahel
10.novembril 2022 sõlmitud kinkelepingu ja tuvastab kostja I kohustuse teha tahteavaldus enda kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Hagi tagamise abinõud
11.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
12.5. märtsi 2024 hagi tagamise määrusega kandis kohus kinnistule asukohaga XXX, registriossa nr XXX, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärke kostja I omandiõiguse tagamiseks koos märkusega: „Revensen OÜ on esitanud hagi V V (isikukood XXX) ja V B (isikukood XXX) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks“.
13.TsMS § 386 lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel.
14.Kohus selgitab, et pool saab asjaolude muutumisel (nõude täitmisel) esitada taotluse hagi tagamise abinõude tühistamiseks. Menetluskulud
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad põhjendatud menetluskulud pooles ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja pooles ulatuses hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 735 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kostjad ei ole menetluskulusid nimetanud.
18.Õigusabi tunnitasuks on märgitud 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-11514, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24).
19.TsMS § 175 lg 1 põhjal leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4(5)
poole menetluskuludest st 607,50 eurot (riigilõiv 735 eurot + õigusabikulud 480 eurot = 1215 eurot : 2).
20.Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.